Rektor kõneles rahvusvahelisel Glioni kollokviumil sellest, kuidas ülikoolid saavad taastada usalduse teaduse vastu

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser osales 25.–29. juunini Šveitsis Glionis rahvusvahelises kõrghariduse 15. mõttekojas, kus arutleti selle üle, kuidas mõjutavad usaldus ja tõde teaduse ja ühiskonna keerulist suhet („Trust and Truth – How they impact the complex Relationship between Science and Society“).

1998. aastal asutatud Glioni mõttekoda toob kokku haridus- ja ärivaldkonna ning valitsuse juhid, et arutada ülikoolide rolli ja tuleviku üle ning otsida võimalusi, kuidas paremini ühiskonda teenida.

Toomas Asser tutvustas ettekandes oma artiklit „University’s third mission redefined: Rebuilding trust in truth“ („Ülikoolide ümbermõtestatud kolmas missioon on õpetada ühiskonda usaldama taas tõde“), kus ta käsitleb Tartu Ülikooli ja Eesti kogemuste varal ülikoolide võimalusi väärinfo leviku takistamisel ja pakub välja viise, kuidas tugevdada usaldust teaduse vastu. „See usaldus ei ole iseenesestmõistetav – see tuleb välja teenida ning seda tuleb kaitsta ja pidevalt uuendada. Ülikoolid peavad siin näitama eeskuju,“ rõhutas Asser.

Rektor esitas oma sõnavõtus neli põhiteesi.

• Usaldus algab haridusest. Et võidelda väärinfo vastu, tuleb õpetada kriitilist mõtlemist juba varasest east. Nii nagu auto juhtimiseks on vajalik juhiluba, peaks ka kriitiline mõtlemine olema iga kodaniku üks põhioskusi.
• Väärinfole tuleb vahetult vastu seista. Tartu Ülikool koordineerib Balti Infohäirete Sekkekeskust (BECID), mis arendab tööriistu väärinfo tuvastamiseks ning edendab noorte ja õpetajate meediapädevust. Ülikool on alustanud uue erialadevahelise magistriõppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus“ pakkumist, et koolitada spetsialiste, kes oskavad digiajastul demokraatiat kaitsta.
• Teaduskommunikatsioon tuleb ümber mõtestada. Õpetussõnade jagamise asemel tuleb õppida rohkem kuulama. Teaduskommunikatsioon ei saa olla ühesuunaline, vaid see peab olema dialoog, mis hõlmab vastamist inimeste küsimustele, kahtlustele ja hirmudele ning nende kaasamist lugupidaval viisil.. Usaldus kasvab siis, kui teadust ei peeta mingiks eliitprojektiks, vaid selles nähakse lahendust ühiskonna muredele.
• Teadus tuleb tuua inimestele lähemale. See tähendab käimist koolides, suhtlemist kogukondades ja osalemist avalikus arutelus. Üks võimalus selleks on nn kodanikuteadus – näiteks Eesti projektis „Eesti otsib nurmenukke“ osales tuhandeid inimesi, kes kaardistasid nurmenukkude kasvukohti.