Sessioonõppes saab ühendada töö, hariduse ja pereelu ning leida sõbrad kogu eluks

Tartu Ülikoolis on lisaks päevaõppele nii esimesel kui ka teisel õppeastmel üle 50 eestikeelse õppekava, kus õppetöö toimub sessioonõppe vormis. Nende õppekavade üliõpilased saavad ühendada kõrghariduse omandamise hõlpsamalt oma igapäevaeluga. Kaks tänavust lõpetajat kinnitavad, et sessioonõpe nõuab distsipliini, kuid pakub vastu palju enamat kui ainult teadmisi.

2026. aastal kestab avalduste vastuvõtt eestikeelsesse esimese ja teise astme õppesse SAIS-is kuni 30. juunini. Tutvu kõigi õppekavadega ülikooli kodulehel.

Tänavu lõpetavad sessioonõppes õpingud nii tulevane kutseõpetaja Deniss Jeršov kui ka strateegilise juhtimise magistrant Kadi Piikov. Kuigi nende õppekavad on erinevad, siis leiavad mõlemad, et sessioonõpe on olnud parim võimalus ülikooliõpingute ja igapäevaelu ühendamiseks.

Võti on hea ajaplaneerimine

Deniss lõpetab tänavu juunis kutseõpetaja õpingud ja on kõrgharidust omandanud töö kõrvalt.

„Minu teada käivad kõik kursusekaaslased vähemalt osakoormusega tööl ja elavad Eesti eri piirkondades. Õhtused õpingud sobisid mulle hästi – muud moodi ei olekski mul õnnestunud ülikooli lõpetada,“ räägib Deniss.

Kolm päeva ülikoolimullis

Tallinnas elav Kadi otsustas pärast hoolikat kaalumist Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõppe kasuks. Temagi lõpetab tänavu oma õpingud ja on käinud igal kuul kolme päeva kaupa Tartus. Sessioonõppe puhul köitis teda võimalus keskenduda õppimisele kindlal ajal.

„Mulle oli magistriõppe läbimisel tähtis, et ma ei peaks pärast tööpäeva igal õhtul loengutes käima. Eelistasin võtta eraldi aja, kus saan õppimisele keskenduda ja päriselt süveneda. Tartus tekkis iga kord kolme päevaga täielik üliõpilasmull ja püsisin hästi õppimise lainel. Sel ajal ei hajutanud mu tähelepanu töökohustused või pereelu ja süveneda oli tunduvalt lihtsam,“ kinnitab Kadi.

Ka tema sõnul nõuab sessioonõpe märkimisväärselt iseseisvat tööd, kuid uued teadmised ja oskused on seda väärt. Tulevastel sessioonõppe üliõpilastel on Kadi sõnul vaja distsipliini, avatud suhtumist ja ajaplaneerimisoskust. Ühtlasi on tähtis mõista, et kõike ei pea liiga tõsiselt võtma.

Õppimine on raske, aga lõbus, ja üliõpilasena tuleb iga hetke nautida. Igal korral tekkis kursusekaaslaste vahel kolme päeva jooksul suurepärane dünaamika, sest koos tuli aega veeta hommikust õhtuni. Pärast koolipäevi käidi ka sportimas, teatris ja õhtusöökidel.

„Loengutes seletati teemad põhjalikult lahti, rühmatööd andsid palju juurde ja kodutööd tuli ise korralikult ära teha. Me kohtusime kursusekaaslastega igal nädalal ka veebis ja hoidsime üksteisel silma peal. Meil oli oma vestlusgrupp, mis aitas üksteist õppimisel toetada,“ nendib Kadi.

Kursusekaaslaste kogemused rikastavad õppimist

Mõlemad lõpetajad peavad sessioonõppe üheks suurimaks väärtuseks inimesi, kellega koos õpitakse. Denissi kursusel õppisid õpetajaks eri vanuses ja erineva töökogemusega inimesed.

„Kõik olid oma ala kogenud spetsialistid. Neilt sai küsida nõu ja rühmatöödes tulid välja kõigi tugevad küljed – üks oskas kujundada, teine oli hea matemaatikas ja kolmas juhtis protsessi. Andeid oli palju,“ kinnitab Deniss.

Ka Kadi magistrikursus koosnes oma ala tippudest ja inspireerivatest inimestest. Kandideerimise eeldus oli vähemalt kolme aasta pikkune juhtimiskogemus, seega kujunesid kursuse arutelud ja rühmatööd eriti sisukaks.

„Meie kursusel õppisid näiteks inimesed, kes olid juba aastaid juhtinud ettevõtteid või organisatsioone. Ometi tahtsid nad edasi õppida. See näitab elukestva õppe väärtust: olenemata kogemusest soovitakse jätkuvalt areneda. Juhtimises muutub ju kogu aeg palju. Mõni minu kursusekaaslane käis viimati koolis kaua aega tagasi, aga elu on vahepeal ilmselgelt muutunud,“ arutleb Kadi.

Erinevad kogemused ei rikastanud ainult õppetööd, vaid lõid ka tugeva kogukonnatunde.

Tõelised sõbrad kogu eluks