Stipendium kui majanduslik päästerõngas andekale üliõpilasele

Aune Valk
Aune Valk
Autor: Andres Tennus

Tudengid on eri aegadel seisnud silmitsi kurva tõsiasjaga: raha ei ole, loengute ja õppimise arvelt tuleb käia tööl ning näpistada õppimiseks aega vajalikust ööunest. Majanduslik surve takistab keskendumist ja muudab teaduse tegemise sageli võimatuks. 2025. aastal kaotati ülikoolidest tulemusstipendiumid – võib oletada, et see on toimetulekuraskusi veelgi süvendanud.

Sellises olukorras on tähtis roll Tartu Ülikooli seitsmenda samba fondil, mis aitab andekatel üliõpilastel keskenduda õppimisele, mitte ellujäämisele. 1998. aastal loodud fond sündis vilistlaste ja toetajate annetustest ning soovist hoida eestikeelse kõrghariduse kvaliteeti ka ajal, mil riiklikku rahastust napib. Fond sai sümboolse nime toonaselt patroonilt Lennart Merilt ja viitab seitsmendale sambale kui tarkuse kandjale.

Selle fondi stipendiaatide hulka kuulub ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Sain seitsmenda samba stipendiumi 2. aasta doktorandina selle esimesel väljaandmise aastal, 1999. See oli tunnustus kaks aastat varem kaitstud magistritöö eest, milles uurisin kodueestlaste ja väliseestlaste rahvusliku identiteedi erinevusi,“ meenutab Valk. Doktorantuuri ajal pälvis ta ka Ants ja Maria Silvere ning Siegfried Panti mälestusstipendiumi eestlusega seotud uurimistöö eest.

Kullahinnaga tunnustus

„Mõtlen neile toetusele siiani suure tänutundega, sest suutsin tänu neile teha doktoritöö nelja aasta ehk nominaalajaga ja seda kahe väikese lapse kõrvalt. Suurel osal mu toonastest kaasteelistest see teekond venis ja paljudel jäi üldse pooleli. Toona polnud doktorantidele ka muud riiklikku toetust kui väike teadusraha, mille eest sai mõnel konverentsil käia,“ räägib Valk, kelle sõnul oli iga stipendium kulla hinnaga.

Ka tänased andekad üliõpilased vajavad majanduslikku tuge, et vältida liigset töökoormust ja pühenduda õpingutele. Stipendium annab võimaluse keskenduda lõputööle, teha tipptasemel teadust, osaleda konverentsidel ja rahvusvahelistel üritustel ning panustada vabatahtlikuna ja üliõpilasorganisatsioonides.

„Kuigi doktorandid on praegu valdavalt palgalised nooremteadurid, on süsteemis puudu just rahastusest välisülikoolides teadustöö tegemiseks ja konverentsidel käimiseks. Seda lünka saavad sihtasutuse stipendiumid täita,“ sõnab Valk. Ta lisab, et toonasega võrreldavas olukorras on aga magistrandid, kellest enamik käib õppimise kõrvalt suure koormusega tööl, mis takistab pühendumist ja on tõsine probleem just neile, kes tahaksid tõsisema teadustööga alustada. „Niisiis oleme küll täiesti teises olukorras kui 25 aastat tagasi, aga üliõpilaste majanduslik toimetulek pole kuidagi lihtsamaks läinud,“ tõdeb ta.

Toetus kui päästerõngas

Seitsmenda samba fondi stipendium on mõeldud eelkõige väljaspool Tartut ja Tallinna gümnaasiumi lõpetanud üliõpilasele, kes paistab silma suurepäraste õpitulemustega, osaleb uurimisprojektides ning teeb teadustööd. Stipendiumi määramisel hinnatakse ka kandidaadi seotust kodanikualgatustega, osalemist üliõpilas- ja muudes organisatsioonides ning kogemust rahvusvaheliste ürituste korraldamisel.

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus korraldavad 26. novembrist 2. detsembrini annetamisnädala, mis kulmineerub üle-eestilistel annetamistalgutel osalemisega. Kutsume häid vilistlasi ja toetajaid panustama, et üliõpilastel oleks võimalik pühenduda õppimisele, mitte kulutada energiat muretsemiseks. Annetused aitavad maksta välja stipendiume, toetavad tipptasemel teadust ja kujundavad tulevaste põlvkondade haridusteed. Annetada saab Tartu Ülikooli Sihtasutuse lehel nii ühekordse makse kui ka püsikorraldusega ning seda arvestatakse järgmise aasta tuludeklaratsioonis.

Anneta seitsmenda samba fondi

Pidin õpingute kõrvalt tööl käima juba enne ülikooli asumist, sest vanematel ei olnud võimalik minu õpinguid toetada. Riiklikust vajaduspõhisest õppetoetusest oli küll abi, kuid see ei katnud kõiki kulusid, mis üliõpilasena tekkisid. Vajadus tööl käia mõjutas kindlasti minu õpitulemusi ja tagantjärele olen mõelnud, et kui oleksin saanud õpingutele rohkem keskenduda, suutnuks ma kindlasti parematele tulemustele õppida. – Mari-Liis, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava vilistlane