Täiendusõppijate kasvav arv näitab usaldust Tartu Ülikooli kui koolituspakkuja vastu

Tartu Ülikooli täiendusõppes osales eelmisel aastal peaaegu 46 800 õppijat, mida on võrreldes mullusega 5% enam. Juba mitmendat aastat eelistavad osalejad pikemaid ja mahukamaid koolitusi.

2025. aastal osales ülikooli 1292 kursusel 46 783 täiendusõppijat. Neist lõviosa oli täiendusõppeprogrammides ja 658 võttis tasemeõppeaineid. See tähendab, et möödunud aastal oli iga Tartu Ülikooli üliõpilase kohta kolm täiendusõppijat.

Kõige rohkem koolitusi toimus endiselt mahus 27–80 tundi (35,5%), kuid märkimisväärselt on kasvanud ka üle 240-tunniste koolituste hulk, mis moodustas ligi kuuendiku kõikidest täiendusõppeprogrammidest. Inimeste huvi võtta süvitsi minevaid koolitusi ja omandada lisaeriala või uusi oskusi mõnes kitsamas valdkonnas on aastaga kasvanud.

Mikrokvalifikatsiooniõppesse astunute arv suurenes möödunud aastal ligi 100 inimese võrra: mikrokraadiprogrammides alustas õpinguid 544 täiskasvanud õppijat ja mikrokvalifikatsiooniprogrammides 60. Selliste koolituste paindlik korraldus muudab need sobivaks ka töötavatele inimestele. Ligi pool tagasisideküsitlusele vastanutest soovib oma õpinguid tasemeõppes jätkata.

Õppeprorektor Aune Valk hindab kõrgelt ülikooli töötajaid, kes annavad lisaks tippteaduse tegemisele ja üliõpilaste õpetamisele ka täienduskoolitusi. „Meie jaoks on oluline pakkuda eri sihtrühmadele paindlikke täiendusõppevõimalusi ja aidata lahendada riigi ees seisvaid ülesandeid. Ligi kolmandik ülikooli koolitusi oli möödunud aastal hariduse valdkonnas. Pakume koolidele süsteemset tuge eestikeelsele õppele üleminekul ja õpetajatele programmi „Õpetajate akadeemia“ raames mikrokraadiõpet nende erialaoskuste täiendamiseks või omandamiseks,“ ütles Valk.

Suurepäraseid näiteid on ka teistest valdkondadest. Näiteks toimub arstidele teist korda tipptasemel mikrokraadiprogramm „Geneetika personaalmeditsiinis“. Ingliskeelset veebipõhist mikrokraadiõpet Ukraina kodanikele, aga ka Aafrika sihtriikidele toetas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). Ülikooli täiendusõppe sihtrühmad, rahastusvõimalused ja õppimisvalikud on väga mitmekesiseid.

Umbes pool õppijatest täiendas oma teadmisi veebiõppes, mis näitab, et eelistatakse paindlikke õpivõimalusi. Mullu pakuti 21 vaba juurdepääsuga e-kursust (Massive Open Online Course, MOOC), kus oli 8939 osalejat.

Üle 2000 inimese kasutas võimalust käia täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse raames toimunud osalustasuta koolitustel, mida rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, taaste- ja vastupidavusrahastust ning õiglase ülemineku fondist. Menukad olid ka eakamale sihtrühmale mõeldud väärikate ülikooli programmid, mida korraldati 19 Eesti paigas. Ülikooli töötajatel oli võimalik osaleda 231 sisekoolitusel.

Täiendusõppijad said oma teadmisi ja oskusi täiendada suve- ja talveülikoolis ning jätkati ka rahvusvahelise suveülikooli programmiga. Koolinoortele pakuti eksamiteks ettevalmistavaid ja õppimist toetavaid e-kursusi ning teaduskooli õpivõimalusi.

Tellimuspõhiselt töötas ülikool 2025. aastal välja koolitusi nii ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele, tervishoiu- ja haridusasutustele kui ka ettevõtetele.