Talvises kestlikkuse infokirjas on juttu kliimamuutustega kohanemisest, antibiootikumide resistentsusest ja Eesti esimestest trükitud raamatutest

Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata. Ka aasta viimases kestlikkuse infokirjas saab lähemalt lugeda kliimamuutustega kohanemisest.

Nimelt toimus novembri lõpus Tartus kahepäevane konverents, kus räägiti kliimamuutuste põhjustest, mõjust ja nendega kohanemise võimalustest. Samuti saab lugeda näiteks ruumiplaneerimisest, geopoliitikast ja õiglasest üleminekust Ida-Virumaal. Tutvustame hiljutisi Euroopa Teadusnõukogu rahastusega projekte, mis aitavad kliimamudelite tööd täpsemaks muuta ja hankida kliimakindlate sortide aretamist toetavaid teadmisi taimebioloogias.

Selle kõrval on juttu ka Tartu Ülikooli järgneva kümne aasta arengusihtidest, antibiootikumiresistentsusest, varaseimatest trükiraamatutest Eestis, tuulikute tervisemõjudest ja paljust muust.

Tutvu värske infokirjaga ja selle püsilugemiseks sisesta tellimisvormi oma e-posti aadress.