Tartu Ülikool on ainus teadusasutus Eestis, mis on positiivselt evalveeritud kõigis kuues teadusvaldkonnas
23. mail 2025 kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käskkirjaga Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) välishindamise ehk evalveerimise tulemused. Tartu Ülikool sai Eestis ainsana positiivse hinnangu kõigis kuues hindamise valdkonnas: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid.
Korralist evalveerimist on Eesti teadusasutustes korraldatud iga seitsme aasta tagant. Selle käigus hindab välisekspertidest komisjon siinse teadus- ja arendustegevuse vastavust valdkonna rahvusvahelisele tasemele. Kokku sai Eestis positiivse hinnangu kakskümmend asutust.
„Hea meel on tõdeda, et komisjon tunnustas Tartu Ülikooli rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadustööd, ühiskondlikku mõjukust ja ka meie teadustegevuse jätkusuutlikkust,“ sõnas Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora. „Praegu oleme väga heas positsioonis, aga et seda säilitada, peame hoidma oma teadustöö kvaliteeti ning tagama akadeemilise järelkasvu.“
Teadusasutusi hinnati kolme kriteeriumi alusel: teaduslik ja ühiskondlik mõjukus ning teadustegevuse jätkusuutlikkus.
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Image
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas hinnati loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia ning põllumajanduse ja veterinaariaalast teadus- ja arendustööd. Hindajad nimetasid 2017. aasta evalveerimisega võrreldes positiivse muutusena kõrgetasemelise teadustöö osakaalu suurenemist. Seda kinnitavad nii maailma enimtsiteeritud publikatsioonide hulka kuuluvate teadusartiklite arvu kasv, mitu Euroopa Teadusnõukogu granti kui ka suurem osalus rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ESA, CERN).
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadusprodekaani Johann Langemetsa sõnul soovitasid hindajad pingutada valdkonnal senisest veelgi enam teadmuspõhise ühiskonna kujundamise toetamisel, olgu selleks siis ettevõtluskoostöö, kasulike patentide saamine või poliitikakujundamises osalemine.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Image
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tugevaks küljeks pidasid hindajad edusamme, mis on tehtud erialadevahelise teadustöö vallas. Hea näide on arheoloogia, lingvistika ja geneetika siduskolleegium, millest on välja kasvanud ka teaduse tippkeskus. Valdkonna teadusprodekaani Riho Altnurme sõnul on humanitaarteadlased järjepidevalt tippkeskustes tegutsenud, kuid siduskolleegium ja selle jätkuna sündinud tippkeskus on näide sellest, et erialadevahelisus tasub end ära ning vajab tulevikus veelgi enam tuge.
Valdkonna arenguvõimalused hõlmavad Altnurme sõnul tasakaalu otsimist teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja mõju ning kodumaise maksumaksja kitsamate huvide vahel. Samuti tuleb jätkata pingutusi andekate noorte teaduse juurde toomise nimel. Sealjuures on eriti oluline doktoriõppe arendamine.
Meditsiiniteaduste valdkond
Image
Komisjon hindas nii Tartu Ülikooli arsti- ja terviseteaduste mõjukust kui ka teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkust väga kõrgelt. Üheski tegevussuunas ei leitud olulisi puudujääke. Teadustaristut pidas komisjon kaasaegseks ning leidis, et see toetab valdkonna mitmekesist teadus- ja arendustegevust. Eriliselt tunnustati uudsete haavasidemete arendust farmaatsia instituudi ja erasektori koostöös, samuti Tartu Ülikooli Kliinikumiga tehtavat tihedat koostööd, mis võimaldab rakendada teadustulemusi kliinilises töös. Valdkonna teadusprodekaani Maris Laane sõnul andis komisjon soovituse seda koostööd veelgi tugevdada, sh mõjukate kliiniliste teadusuuringute puhul, kasutades ära Eesti arstiteadlaste eksperditeadmisi alates alusuuringutest kuni siirdemeditsiinini.
Hindajatele avaldas muljet arstiteaduse doktoriõppe sisu ja korraldus. Eriliselt tõsteti esile õppekavas doktoriõppe ja kliinilise töö lõimimise võimalust. Samuti tunnustati arstiteadlaste ühiskondlikku panust riigi tervishoiupoliitika kujundamise nõustajatena.
Sotsiaalteaduste valdkond
Image
Sotsiaalteaduste valdkonda tunnustati uurimissuundade mitmekülgsuse, erialadevahelise teadustöö ja teadusrahastuse mahu kasvatamise eest. Kvaliteetse teadustööga paistis iseäranis silma psühholoogia instituut, kus suur osa uurimistulemustest on avaldatud valdkonna 10%-s kõige mõjukamates ajakirjades.
Teadusprodekaan Mihkel Solvaku sõnul on valdkonnas siiski ka arenguruumi – näiteks on viimasel ajal vähenenud publikatsioonide hulk ja 10% mõjukaimatesse ajakirjadesse pääsenute arv. Selle suundumuse pidurdamisel nägi komisjon ühe arenguvajadusena uurimisrühmade suurendamist ja ka doktorantide heaolu parandamist, et neil säiliks huvi akadeemilise karjääri vastu.
Evalveerimisotsuste mõju
Peale selle, et teadus- ja arendustegevuse välishindamisel antakse teadusasutustele tagasisidet, mõjutab evalveerimine otseselt ka nende rahastamist. Positiivsest evalveerimisotsusest oleneb näiteks see, kas teadusasutus saab osa riigieelarvelisest teaduse baasfinantseerimisest. Sealjuures on tähtis positiivse otsuse saanud eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ettevõtluslepingute maht, millel on baasfinantseeringu jagamise arvestuses suur kaal. Hindamiskomisjoni otsusest oleneb ka see, millistel erialadel võib ülikool pakkuda doktoriõpet.
Sellisel kujul evalveeriti teadus- ja arendustegevust viimast korda. Pärast uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse (TAIKS) jõustumist korraldatakse välishindamist edaspidi senisest väiksemas mahus institutsionaalse akrediteerimise raames.
Tutvu evalveerimise aruannetega Eesti Teadusagentuuri veebilehel.
Loe veel sarnaseid uudiseid
