Tartu Ülikool on Eesti edukaim „Euroopa horisondi“ teadusraha taotleja
Eesti Teadusagentuuri (ETAG) hiljuti avaldatud ülevaatest selgub, et Eestil on Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (2021–2027) läinud seni väga hästi. Tugevas konkurentsis on Eestisse jõudnud 286 miljonit eurot teadusraha, mille toel on alates 2022. aastast algatatud ligi 600 rahvusvahelist projekti. Eesti asutustest on programmis kõige edukam olnud Tartu Ülikool, kes on saanud ligi 90 miljonit eurot toetust.
Kui võrrelda kõiki programmist „Euroopa horisont“ raha saanud riike, on Eesti SKP järgi praegu 3. kohal ja rahvaarvu järgi 7. kohal. „On tõesti märkimisväärne, et hetkel, kui pool Euroopa Liidu raamprogrammi eelarvest on veel jagamata, on meie teadlased suutnud endale kindlustada teadusraha rohkem kui terve eelmise seitsmeaastase perioodi jooksul kokku,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. Eelmisest programmist said Eesti asutused toetustena kokku 272 miljonit eurot.
„Lihtsustatult saame öelda, et iga euro, mille Eesti on raamprogrammi sisse maksnud, on tulnud tagasi peaaegu kolmekordselt. Kuigi rahaline toetus on väga oluline, siis raamprogrammis osalemise mõju Eesti teadusele on palju laiem: meie teadlastel avaneb võimalus kasutada parimal tasemel teadustaristuid ja uusimaid tehnoloogiaid, töötada koos oma ala tippudega teistest riikidest ning mis kõige olulisem – teha parimal tasemel teadust,“ rääkis Noorma.
Tartu Ülikooli europrojektide arv kasvab
Tartu Ülikoolil on „Euroopa horisondi“ rahastuse toel seni sõlmitud 141 projekti lepingut, millest pea iga neljanda puhul ollakse juhtpartneri rollis. Eelmiste programmiperioodidega võrreldes on projekte juurde tulnud ning arv kasvab veel, kuna praegune periood kestab endiselt.
„Euroopa horisondi“ eelseisval viimasel kahel aastal peaksime püüdma võimalikult aktiivselt taotlusvoorudes osaleda, et programmi, eriti osaluse laienemise meetmete rahastusvõimalusi maksimaalselt ära kasutada. Senine taotlemise edukus näitab, et selleks meie teadlastel potentsiaali on.
Siret Rutiku
Tartu Ülikooli grandikeskuse juht
„„Euroopa horisondi“ eelseisval viimasel kahel aastal peaksime püüdma võimalikult aktiivselt taotlusvoorudes osaleda, et programmi, eriti osaluse laienemise meetmete rahastusvõimalusi maksimaalselt ära kasutada. Senine taotlemise edukus näitab, et selleks meie teadlastel potentsiaali on,“ ütles grandikeskuse juhataja Siret Rutiku. „Järgmise raamprogrammi tingimused pole veel täpselt teada, ent seal võib olla meile ebasoodsaid piiranguid just osaluse laienemise meetmetes,“ täpsustas ta.
Marie Skłodowska-Curie meetme potentsiaal
„Üks alustavate teadlaste väljaõppe seisukohalt tänuväärsemaid meetmeid, mille võimalusi võiks ka Tartu Ülikoolis rohkem kasutada, on näiteks järeldoktorantuuri võimaldav Marie Skłodowska-Curie meede (MSCA). See on pakkunud nii mõnelegi teadlasele head võrgustiku loomise võimalust ja loonud lähtekoha suuremate grantide hankimiseks kõrgetasemeliseks teadustööks,“ selgitas Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora. „MSCA grant on hea võimalus tuua rahvusvahelisi talente, sealhulgas Eesti päritolu teadlasi Tartu Ülikooli.“
Näiteks tuli Manchesteri Ülikoolist Tartusse MSCA toel tagasi TÜ evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko, kes pälvis 2022. aastal ka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) alustava teadlase grandi. Tartu Ülikool on loonud toetavad meetmed MSCA juhendajatele, et soodustada selliste silmapaistvate teadustalentide kaasamist ja nende teaduskarjääri jätkamist Eestis.
Tugi ERC grantide taotlemiseks
Euroopa mainekaimatest ERC teadusgrantidest on selles raamprogrammis tulnud Eestisse 15 granti, neist 13 Tartu Ülikooli. Seejuures tegi TÜ mulluses taotlusvoorus omamoodi rekordi, tuues Eestisse rahastuse nii alustava, väljakujunenud kui ka edasijõudnud teadlase grandi taotlusvoorust.
Tartu Ülikool tegi mulluses taotlusvoorus omamoodi rekordi, tuues Eestisse rahastuse nii alustava, väljakujunenud kui ka edasijõudnud teadlase grandi taotlusvoorust. ERC töölaua andmeil oli 2024. aastal selliseid asutusi ligi 400 taotlusi esitanud asutuse seast Euroopas kokku 54.
„Eesti kontekstis on tegu erakordse saavutusega, mis kinnitab Tartu Ülikooli teadlaste kõrget rahvusvahelist taset ja silmapaistva teadustöö mitmekesisust,“ ütles Mari Moora. ERC töölaua andmeil oli 2024. aastal selliseid asutusi ligi 400 taotlusi esitanud asutuse seast Euroopas kokku 54.
Selle edu taga on peale väga heade teadlaste ka ülikooli ja ETAG-i pakutav tugi granditaotluste kirjutamisel ning taotlusvoorudeks valmistumisel. Tartu Ülikool toetab ERC grandi taotluste kirjutamist erinevate meetmetega sihipäraselt juba 2019. aastast. Samuti pakub Tartu Ülikool oma teadlastele rahalist toetust granditaotluste ettevalmistamiseks ja kirjutamistuge taotluste viimistlemisel.
Image
ERC 2025. aasta taotlusvoorudesse on ülikoolist esitatud 17 taotlust, neist üks, Kelli Lehto juhitav projekt oli edukas alustava teadlase grandi taotlusvoorus.
ETAG-i analüüsi järgi on Eesti asutuste üldine edukuse määr programmist „Euroopa horisont“ raha taotlemisel olnud 18,1%, mis on pisut vähem kui EL 27 keskmine (19,1%), kuid kõrgem kui EL 13 riikide keskmine (17,0%). Ehkki üldiselt võib selle näitajaga rahul olla, on eriti tippteaduseks mõeldud ERC grantide puhul edukus väiksem kui Lääne-Euroopa riikides. See on ka põhjus, miks ülikool ja teadusagentuur ERC granti taotleda soovivaid teadlasi igakülgselt toetavad.
Eesti asutuste osalus „Euroopa horisondis“ mitmekesistub
ETAG-i ülevaatest nähtub, et „Euroopa horisondis“ osalevate asutuste profiil muutub iga raamprogrammiga järjest mitmekesisemaks: teadusasutuste ja ülikoolide kõrval on edukad olnud ka näiteks haiglad, erialaliidud, kodanikuühendused ning omavalitsused.
Eestisse tulnud teadusrahast on ettevõtetele läinud 34%, mis on rohkem kui EL-i keskmine (27%). Peale Tartu Ülikooli on enam kui 10 miljoni euro mahus toetusi saanud veel kolm Eesti asutust: Tallinna Tehnikaülikool (32,1 mln eurot), Fibenol Imavere OÜ (16,5 mln eurot) ja Tallinna Ülikool (15 mln eurot).
Eesti asutuste osalus „Euroopa horisondis“ aastatel 2021–2027
- Eesti asutustele on tulnud 286 miljonit eurot toetust, sh 86,67 miljonit eurot Tartu Ülikoolile.
- Rahastuse on saanud 219 Eesti asutust.
- Sõlmitud on 598 projekti rahastamise lepingut, neist 141 Tartu Ülikooliga. Projekti juhtpartner on TÜ 32 projektis.
- 34% Eestisse tulnud toetusest on läinud ettevõtetele.
- Eestisse on tulnud 15 ERC granti (projektid käimas või lepingud sõlmimisel), neist 13Tartu Ülikooli.
- 21% rahastusest on saadud osaluse laiendamise meetmetest.
- 38 Eesti asutust on projektide koordineerija rollis.
Eesti osalusest „Euroopa horisondis“ saab lähemalt lugeda Eesti Teadusagentuuri värskelt valminud ülevaatest.
Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse suurim ja mõjukaim välisrahastuse allikas, mis pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks koostööks kõikvõimalikes teadusvaldkondades. Eestis koordineerib raamprogrammi Eesti Teadusagentuur oma konsultantide (National Contact Points, NCP) võrgustiku kaudu. Raamprogrammide kestus on seitse aastat. Praegune, järjekorras üheksas ja „Euroopa horisondi“ nime kandev programm kestab 2021.–2027. aastani.
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) on Euroopa Liidu teaduse rahastusasutus, mis toetab tippteadust ning uudse lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid.
Loe veel sarnaseid uudiseid
