Tartu Ülikool on süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustikus teadlaste võimestaja

Eesti riigi otsus suunata 12,6 miljonit eurot süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustiku käivitamisse on teedrajav samm. See ei ole pelgalt järjekordne toetusmeede, vaid strateegiline investeering Eesti majanduse uude mootorisse – teaduspõhisesse ettevõtlusesse.

Teaduspõhiste toodete ja teenuste puhul (ingl research‑empowered products and services) on teadus ja andmed süsteemselt arendusse põimitud, mis muudab lahendused usaldusväärsemaks, kiiresti kohandatavaks, teaduspõhiseks ja konkurentsivõimeliseks. Seega on väga vajalik, et teadusest sündinud ideed ei jääks laborisse, vaid liiguksid järjepidevalt ettevõtlusesse.

Miks vajab süvatehnoloogia eraldi tähelepanu ja milles seisneb süvatehnoloogia võrgustiku ülesanne?

Võrgustik on loodud teadusmahukatele ehk süvatehnoloogiaettevõtetele, mille tegevus põhineb teadusavastustel või inseneeria läbimurretel ja mille arendamine on aja- ning rahamahukas ja riskantne. Süvatehnoloogiaettevõte erineb tavalisest iduettevõttest, sest see põhineb aastatepikkusel teadustööl, nõuab suuri arendusinvesteeringuid ja sisaldab märkimisväärset riski. Just seetõttu on erasektori huvi selliste ideede varajase arendamise vastu esialgu tagasihoidlik, kuigi süvatehnoloogiaettevõtete pikaajaline potentsiaal on suur.

Liiga sageli arvatakse, et majandusse jõudev innovatsioon sünnib õnnelikust juhusest või ühe garaažis tegutseva geeniuse avastusest. Teaduspõhises süvatehnoloogiaettevõtluses ei saa sellisele juhusele loota. Süvatehnoloogiaettevõtte sünnile eelneb enamasti vähemalt kümme aastat teadustööd. See tähendab teadusrühmi, infrastruktuuri, kannatlikkust ja järjepidevust.

Riigi ülesanne on pakkuda silda laboris sündinud ideede ja turu vahel. Avalik sektor katab varajase faasi riski ja erainvestorid tulevad hiljem kaasa. Riigi toetus võimaldab luua süsteemse võrgustiku, kus ülikoolid ja teaduspargid panevad seljad kokku. Eesmärk on selge: kasvatada järgmise nelja aasta jooksul 37 uut rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadusmahukat ettevõtet.

Seega ei moodusta võrgustik uusi struktuure, vaid seob ülikoolide, teadusparkide ja tugiorganisatsioonide praeguse tegevuse, et muuta teadusest ettevõtlusesse liikumine loogilisemaks ja järjepidevamaks. Kaasatud on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Sparkup Tartu Teaduspark ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustik aitab:

• vähendada asjaosaliste killustatust ja info kadumist;
• lihtsustada teadlastel ja ettevõtjatel järgmiste sammude astumist;
• luua ettevõttele loogiline ja järjepidev tugi eri arengufaasides;

• hajutada tehnoloogiariski varajases faasis, kus erasektor veel ei osale.

Tartu Ülikooli ülesanded

Tartu Ülikool täidab süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustikus keskset rolli teaduspõhise innovatsiooni tuvastamisel, arendamisel ja äristamisel. Ülikool on teadmuspõhise ettevõtluse kasvulava, kus ühendatakse teaduslik tipptase, ettevõtluspädevus ja intellektuaalomandi strateegiline haldamine.

Seega võib öelda, et Tartu Ülikooli peamine ülesanne selles võrgustikus on võimestada teadlasi. Meie teadlased teevad maailmatasemel tööd, kuid selle töö väärtus peab jõudma ka ühiskonda ja majandusse. Veel kümme aastat tagasi suhtuti ülikoolides ettevõtlusesse sageli kui teaduse teisejärgulisse kõrvaltegevusse. Praegu on see hoiak muutumas. Näiteks on Tartu Ülikool alates 2019. aastast toetanud varajase faasi teadusidee arendamist eksperimentaalarenduse toetusega, mille kogumaht ületab nüüdseks 2 miljonit eurot. 2025. aastal esitati toetusmeetme saamiseks rekordarv ehk 65 taotlust. Lisaks mõeldakse ülikooli kõigis valdkondades teadustöö rakendamisele ettevõtluses. Nii arendatakse nüüdisaegseid täppismeditsiinilahendusi ja tervisetooteid ning mõeldakse, kuidas kasutada kohalikku tooret või luua kasutajakogemust parandavaid nutirakendusi.

Tartu Ülikooli hargettevõtted on kõige selgem tõend sellest, et järjepidev teadustöö ja ülikooli varajane tugi suudavad muuta laborileiud toimivateks süvatehnoloogia ettevõteteks. Ülikooli panust majandusse saab mõõta ja see suureneb ajas. Näiteks on TÜ-st kasvanud välja 74 hargettevõtet, millest aktiivselt tegutseb 63. Nende kogukäive 2023. aastal oli 69,5 miljonit eurot ja neis töötas 723 inimest.

Võrgustiku üritused

Süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustiku toimimise eeldus on tihe ja järjepidev koostöö Eesti ülikoolide, teadusparkide ja tugiorganisatsioonide vahel. Iga kuu toimub süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustikus põnevaid üritusi ja programme nii teadlastele, üliõpilastele kui ka kogenud ettevõtjatele. Avatud on mitu kandideerimisvooru kiirenditesse ja ees ootavad praktilised seminarid, mis aitavad teadusmahukatel ideedel laboriseinte vahelt rahvusvahelisele turule jõuda.

Süvatehnoloogia arendamine ei ole sprint, vaid maraton. See ei kasva kvartalite, vaid aastate ja sageli aastakümnetega. Varem oleks riigipoolne tugi olnud enneaegne meede, hiljem juba kaotatud võimalus. Eesti riik väärib kiitust, sest selline otsus näitab küpsust ja strateegilist mõtlemist.

Tutvu süvatehnoloogia võrgustiku üritustega.