Tartu Ülikool tihendas rahvusvahelist vilistlaskoostööd

Vilistlaseks kasvamine algab juba ülikoolis õppides

Kohtumisel jäi kõlama selge arusaam: tugevad vilistlassuhted ei teki ülikooli lõpetamisel, vaid kujunevad kogu õpiteekonna jooksul. See tähendab, et

• vilistlaskoostöö vundament on üliõpilase kogemus ja kuuluvustunne;

• varajane kaasamine loob eelduse aktiivse ja pühendunud vilistlaskonna kujunemisele;

• lihtsad traditsioonid ja õpinguteaegsed kontaktid loovad pikaajalise sideme ülikooliga.

Nendele põhimõtetele keskendub teadlikult ka Tartu Ülikool.

Nutikas vilistlashaldus ja isiklikud suhted

Üks märkimisväärsemaid kohtumisel tehtud praktilisi järeldusi puudutab vilistlassuhete haldamise tänapäevaseid lahendusi, mis on eri ülikoolides häid tulemusi toonud. Need võimaldavad

• hoida sidet eri eluetappides vilistlastega;

• pakkuda asjakohast ja isiklikku infot;

• toetada noorte lõpetajate sujuvat liikumist vilistlaskonda.

Just noorte vilistlaste puhul on vajalik, et nende side ülikooliga ei katkeks, vaid võtaks loomulikul viisil uue kuju.

Tähelepanu keskmes on kogukond ja identiteet

Rahvusvahelised tavad kinnitavad, et vilistlastele pakutavad väärtused ei seisne üksnes soodustustes või teenustes, vaid määravad on

• kuuluvustunne ja identiteet;

• uhkus oma ülikooli üle;

• võimalus olla osa millestki suuremast.

Neid aspekte toetavad lihtsad, kuid tähenduslikud kogukonnaüritused, alates kohtumistest teadlastega kuni traditsiooniliste kokkutulekuteni. Isiklikud lood ja vahetu kontakt loovad tugevaima sideme.

Annetuskultuur kasvab välja suhetest

Image

Kuigi suurannetused kasvatavad fondide mahtu kiiresti, peitub süsteemi tugev külg tegelikult mitmekülgses vilistlaskonnas, kes toetab ülikooli pidevalt ja pika aja jooksul. Väärikate Euroopa ülikoolide kogemus näitab, et püsiannetamine on loomulik osa vilistlaskultuurist. Mitmel pool peetakse tavapäraseks, et vilistlased annavad umbes 1% oma sissetulekust ülikoolile tagasi.

Tippkohtumisel rõhutati mitu korda, et edukas annetuste kogumine ei alga rahast. Annetamise, heategevuse ja korjanduste kuldreegel on põhimõte „inimene annab inimesele“. Sellega rõhutatakse, et rahaandmine põhineb pigem isiklikel suhetel ja vastastikusel usaldusel kui organisatsiooni nimel. Seega on tugeva annetuskultuuri alus

• järjepidev ja läbimõeldud suhtlus;

• selge ja arusaadav eesmärk;

• emotsionaalne side ülikooli ja selle inimestega.

Uued suunad ja vilistlaskonna laiendamine

Mitu Euroopa ülikooli käsitleb vilistlastena kraadiõppurite kõrval ka mikrokraadiõppes ja täienduskoolitustel osalejaid. See peegeldab muutuvat haridusvaldkonda, kus ülikooliga seotakse end elu jooksul mitmel viisil.

On märgata, et rangelt struktureeritud vilistlasorganisatsioonide roll väheneb ning üha enam väärtustatakse paindlikke ja loomulikult kujunenud kogukondi. Huvitav näide on Aalto Ülikool, kus vilistlaskonda kaasatakse lisaks lõpetanutele ka nn sõpru – inimesi, kes ei ole küll ülikooli lõpetanud, kuid kes tunnevad sellega tugevat seotust ja soovi ülikooli toetada. Aalto esindaja sõnul on kaasav lähenemine muutunud üsna tavapäraseks.

See näitab, et ülikoolide ümber kujunevad üha avatumad ja mitmekesisemad kogukonnad. Sellise kaasatuse tasemeni jõudmiseks on Eestis veel mõnevõrra arenguruumi, kuid oleme võtnud selge suuna selle eesmärgi saavutamise poole liikuda.

Millised uuendused ootavad Tartu Ülikooli vilistlasi?

Tartu Ülikool arendab vilistlaskoostööd teadlikult ja süsteemselt, tuginedes nii rahvusvahelisele kogemusele kui ka oma kogukonna vajadustele. Rohkem tähelepanu pööratakse

• tugevamale ja varasemale sidemele üliõpilastega;

• isiklikumale suhtlusele vilistlastega;

• kestlikule annetuskultuurile.
  

Kõige tähtsam on aga mõtteviis, et vilistlane ei ole külaline, vaid ülikooli loomulik osa ja partner. Osalemine rahvusvahelisel tippkohtumisel andis Tartu Ülikoolile kinnituse, et liigume õigel teel, ning pakkus hulga uusi ideid ja praktilisi lahendusi. Peagi räägime lähemalt, kuidas plaanime tekkinud mõtted Tartu Ülikoolis ellu viia ja parimad tavad kasutusele võtta.