Tartu Ülikool tunnustas õppekvaliteedi edendajaid ja kuulutas välja aasta õppeteod 

Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2026: õpetamise ärevus või elevus“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2025. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

Image

2025. aasta õppeteod on

• üliõpilastele suunatud rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi korraldamine Tartus (meeskond: Andres Arend, Kertu Kallaste, Marti Pastak, Villem Kerge, Rihard Laasma, Kaisa Padur ja Mikk Rooden);

• Narva kolledži magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“ loomine kolme üksuse koostöös (meeskond: Heisi Kurig, Radwa Mohamed El Emam El Shawi, Kuldar Taveter, Reet Kurg, Karl Kruusamäe, Alvo Aabloo, Deniss Ruder, Lilian Ariva, Erika Lorents, Piret Kärtner, Indrek Reimand ja Katri Raik);

• mahuka, uuendusliku ja arstidele väga vajaliku mikrokraadiprogrammi „Geneetika personaalmeditsiinis“ avamine (meeskond: Maris Laan, Sander Pajusalu, Kristiina Rull, Triin Laisk, Anu Ustav ja Katrin Õunap).

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul iseloomustab 2025. aasta õppetegusid piire ületav uuendusmeelne koostöö nii akadeemiliste üksuste vahel kui ka tööandjatega ja rahvusvahelisel tasandil. „Õppetegude eesmärk on õppija vajadustele vastava tervikliku õpitee loomine, et tänapäevased ja tulevikuteadmised jõuaksid tööturule ning toetaksid eri piirkondade arengut. Kõikides õppetegudes on kasutatud uudseid vorme ja meetodeid, mis lähevad kaugemale traditsioonilisest õppest: mikrokraadiprogramm on kohandatud töötavatele spetsialistidele, uus õppekava põhineb projektõppel ja personaalsel õpiteel ning anatoomiaolümpiaad ühendab faktiteadmised loovate, mänguliste ja probleemipõhiste ülesannetega,“ ütles Valk.

„Lisaks teeb rõõmu, et koos üliõpilastega korraldatud anatoomiaolümpiaad tõi ülikoolile rahvusvahelist tuntust ning väärtustas leidlike töötubade ja situatsiooniülesannetega raamatuaastat. Kõik auhinnatud teod on selge ühiskondliku mõju ja kõrge akadeemilise tasemega,“ lisas Valk.

Aasta õppeteo auhinnaga tunnustatakse kuni kolme algatust, mis aitavad väärtustada tulemuslikku koostööd, arendustegevust ning innovatsiooni ülikooli taseme- ja täiendusõppes. Kandidaate võisid esitada kõik ülikoolipere liikmed, auhinna saajad otsustas ülikooli õppekomisjon. Aasta õppeteo auhinna suurus on 5000 eurot.

Image

Õppekvaliteedi edendamise auhinna sai humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kelle eesmärk on tagada nüüdisaegne, õppimiskeskne ja tulemuslik õpiprotsess, mis toetab üliõpilaste arengut ning õppejõudude professionaalset kasvu. Valdkond lähtub Tartu Ülikooli üldistest kvaliteedipõhimõtetest: töötajate ja õppijate pühendumusest, jagatud väärtustest ja kogemustest, koostööst ning pideva arenemise soovist.

Õppejõudude aktiivseks kaasamiseks õppekvaliteedi eesmärkide saavutamisse algatati kogemuspäevade sari, kus saab kolleegidega jagada oma kogemusi, edulugusid ja õppetunde. „Kogemuspäevade tulemus on ühtsem ja avatum õppejõudude kogukond valdkonnas. See on aidanud murda barjääre – õppejõud julgevad ka ebaõnnestumistest ja väljakutsetest avameelselt rääkida, tänu millele on koostöö ja vastastikune õppimine muutunud loomulikuks,“ selgitas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan Anneli Saro.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on märkimisväärne, et valdkond on suutnud käivitada õpetamisteemalise dialoogi ja panna aluse kolleegidelt õppimise tavale. Sarnane formaat on juba kasutusel ka sotsiaalteaduste valdkonnas ja annab teistelegi eeskuju. „Selline koostöö pakub õppejõududele värskeid ideid ja konkreetseid tööriistu oma aine kvaliteedi parandamiseks, on süsteemne ja järjepidev, lähtub strateegilistest eesmärkidest ning aitab edendada õppekvaliteeti,“ sõnas Valk.

Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ülikooli instituuti, kolledžit või valdkonda edukalt kavandatud ja kolme aasta jooksul ellu viidud tegevuse eest. Seejuures on oluline, et muudatusi teeksid ühiselt nii töötajad kui ka üliõpilased. Auhinna suurus on 30 000 eurot.