Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetust taotleti 65 teadusprojektiks

Ülikoolis on palju häid ideid, mida viia ellu teadusmahukas ettevõttes. Seda näitab ka eksperimentaalarenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste rekordarv – 65, millest toetuse sai kümme projekti kogusummas 315 000 eurot. Teadustöö rakendamisele ettevõtluses mõeldakse ülikooli kõigis valdkondades. Nii arendatakse nüüdisaegseid täppismeditsiini lahendusi ja tervisetooteid, mõeldakse, kuidas kasutada kohalikku tooret või luua kasutajakogemust parandavaid nutirakendusi.

Äripotentsiaali väljaselgitamiseks läbisid esitatud taotlused mitu hindamisvooru. Eksperdid analüüsisid projektide teaduslikku taset ja arendamisvõimalusi. Seejärel hindasid TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperdid projekti tõenäosust jõuda hargettevõtte loomiseni või ettevõtluskoostööni.

Sel aastal esitati kõige enam ehk 31 taotlust loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. Meditsiiniteaduste valdkonnast tuli 18, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast 11 ning sotsiaalteaduste valdkonnast viis taotlust.

Eksperimentaalarenduse toetus aitab kiirendada teadustöö jõudmist ühiskonda ja majandusse. Oma idee arendamiseks saab ülikooli arengufondist toetust kuni 35 000 eurot. Meetmest rahastatakse teadusprojekte väga varajases etapis, mil välistele rahastajatele on investeerimisrisk veel liiga suur. Alates eksperimentaalarenduse toetuse meetme loomisest 2019. aastal on ülikool toetanud projekte kokku üle kahe miljoni euroga.

Toetust saanud projektid

1. Isikupärastatavad mosaiiktikitud jalatsid

Niitvedrude mosaiiktikkimine võimaldab toota jalatsipealiseid olemasoleva paljajalujalatsite tootmismeetodi järgi. Pealised sobivad kandja, eelkõige laste jalakujuga, ennetades sobimatu jalatsi kandmisest tingitud terviseriske.

Projektijuht: Indrek Must

2. 4D-pildistamise prototüüp

Projekti eesmärk on välja arendada neljamõõtmeline arvutusliku optilise mooduli prototüüp, mis võimaldab pilti paremini kohandada. Tavalised kaamerad seovad sügavusteravuse, ruumilise eraldusvõime ja spektraalse eraldusvõime omavahel jäädavalt, mistõttu ei saa pilti enam pärast jäädvustamist enam muuta. See piirab nende kasutusvõimalusi olukorras, kus sündmust ei ole võimalik korrata ja iga detail on oluline. 4D-süsteem kaotab selle piirangu, jäädvustades ümberseadistatava vaheandmestiku, mis võimaldab pärast pildi tegemist reguleerida selle fookust ja salvestatud värvispektri täpsust. Nii tagatakse, et ükski detail ei lähe kaduma.

Projektijuht: Vijayakumar Anand

3. NatureBond

Projekti käigus töötatakse välja polüuretaanliim, mida saab edukalt kasutada termotöödeldud puidu puhul. See on materjal, mida ei ole selle pinnaomaduste tõttu võimalik tavakaupluses müüdava liimiga liimida. Projekt lahendab puidutööstuses tehnoloogilise kitsaskoha, sest loodav biopõhine materjal tagab parema nakkuvuse termopuiduga ning parandab lõpptoodetes liimliidete ilmastiku-, tule- ja UV-kindlust. Uue liimiga saab toota kvaliteetseid ja vastupidavaid termopuittooteid ning seda kasutavad uuendusmeelsed ettevõtted saavad minna üle väiksema keskkonnajäljega materjalidele.

Projektijuht: Siim Salmar

4. Nutisõrmus joogi ohutuse jälgimiseks

Eesmärk on välja arendada patendiga kaitstud nutisõrmus, mis aitab vedelikus narkootilist ainet tuvastada ja tänu sellele inimestel end turvalisemalt tunda. Eelretsenseeritud meetodit on tutvustatud mitmel teadusüritusel, kus see on pälvinud nii parima artikli preemia kui ka esitlusauhinna. Järgmine samm on liikuda esialgsest prototüübist tootmiskõlbliku seadmeni ehk töötada välja uus terviklik nutisõrmuse prototüüp.

Projektijuht: Huber Flores

5. Pseudomonas putida bakteritüved vadaku väärindamiseks

Projektis optimeeritakse laboris konstrueeritud bakteri P. putida laktoosi lagundavaid tüvesid piimatööstuses tekkiva vadaku väärindamiseks. Selleks rakendatakse meetodit, mille puhul lastakse baktereid paljuneda kontrollitud laboritingimustes sadade põlvkondade jooksul teatud tingimustes, et nad kohastuksid kindla valikusurvega. Selle meetodi kasutamise eesmärk on suurendada P. putida tüvede võimekust kasutada laktoosi süsiniku- ja energiaallikana ning selgitada välja geneetilised muutused. Saadud teavet ja P. putida biotehnoloogilist potentsiaali saab rakendada bioringmajanduses. Niisugune uudne lahendus võimaldab asendada bakterite kultiveerimisel kallimaid rafineeritud suhkruid, vähendades tootmiskulusid ja bioprotsesside keskkonnajälge.

Projektijuht: Maia Kivisaar

6. Uued toidulisandid Eesti päritolu ternespiimast: kiiresti lahustuv tablett