09.12.2025
teadus
Lisateave
Velle Toll
PhD (füüsika)
füüsika instituut
kliimauuringute keskus
kliimafüüsika kaasprofessor
+372 5395 1001
W.Ostwaldi 1-D408
Hanna Hõrak
PhD (biomeditsiini tehnoloogia)
loodus- ja täppisteaduste valdkond
tehnoloogiainstituut
molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor
Nooruse 1-302A
Triin Laisk
PhD (arstiteadus)
genoomika instituut
Eesti geenivaramu teaduskeskus
genoomse epidemioloogia professor
+372 737 4045

Tartu Ülikooli teadlased said kolm Euroopa Teadusnõukogu granti

Vasakult Hanna Hõrak, Velle Toll ja Triin Laisk
Vasakult Hanna Hõrak, Velle Toll ja Triin Laisk
Autor: Andres Tennus

Tartu Ülikooli teadlased said äsja lõppenud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlaste taotlusvoorus rahastuse kolmele projektile, milles uuritakse nii õhusaasteosakeste kliimamõju, taimelehtede rakumustrite kujunemist kui ka naiste hormoontundlikkust. Iga grandi suurus on ligi kaks miljonit eurot ja projektide kestus viis aastat.

Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor . Autor: Andres Tennus

Füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll pälvis grandi, et täpsustada, kui suurt jahutavat mõju avaldavad õhusaasteosakesed Maa kliimale. Tolli töö tulemus täidaks lünga inimese tekitatud kliimamuutuste üksikasjalikus mõistmises ja aitaks kliimaprognoose täpsemaks muuta.

„Kui saame kinnitust, et õhusaasteosakeste kliimat jahutav mõju on arvatust suurem, näitab see, et Maa kliima on inimtekkelistele kasvuhoonegaasidele tundlikum, kui praegu teame. Seega kiirendab õhusaasteosakeste heite vähenemine üleilmset kliimasoojenemist ja iga tonn atmosfääri paisatud kasvuhoonegaase soojendab kliimat rohkem, kui oleme seni arvanud,“ selgitas Toll.

Loe pikemalt Velle Tolli projektist

Taimelehtede rakumustrid

Tehnoloogiainstituudi molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor Hanna Hõrak uurib oma grandiprojektis, kuidas kujunevad rakkude mustrid taimelehtedes.

Hanna Hõrak taimelaboris
Autor: Andres Tennus

Lehepind koosneb rakkudest, millest lehe alaküljel veerandi moodustavad õhulõhed ehk kahest rakust koosnevad kontrollitava suurusega avad. Lehe ülaküljel enamikul taimeliikidel õhulõhesid ei ole. Kuigi mõned taimed tekitavad õhulõhesid ka lehe ülemisele küljele, pole neile seni suurt tähelepanu pööratud.

„Vähesed seni tehtud uuringud näitavad, et taimed, kel on lehe ülakülgedel õhulõhed, omastavad paremini süsihappegaasi ja on osavamad fotosünteesijad. Seega peaksid lehe ülakülje õhulõhed olema taimedele väga kasulikud ja tekib küsimus, miks suuremal osal neid pole,“ selgitas Hõrak uurimistöö lähtekohta. Hõraku projekti eesmärk on välja selgitada, kuidas tekivad õhulõhed lehe ülaküljele ja kuidas nende olemasolu või puudumine mõjutab taimede füsioloogiat, kasvu ja paljunemist. Saadud teadmised aitavad aretada tulevikukliimasse sobilikke taimi.

Loe pikemalt Hanna Hõraku uurimisprojektist.

Naiste hormoontundlikkus ja heaolu

Genoomika instituudi genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk soovib oma teadusprojektis paremini mõista naiste tervist mõjutavaid tegureid ja parandada naiste heaolu kogu elukaare vältel.

Triin Laisk
Triin Laisk. Autor: Karl Erik Piirimees

Laisk keskendub naiste hormoontundlikkusele ja kasutab selle uurimiseks uudset lähenemist, kus hormoontundlikkust vaadeldakse spektrina. „Lähtume eeldusest, et naiste kehad reageerivad normaalsele hormoonkõikumisele erinevalt ning just see kujundab sümptome, kõrvaltoimeid ja kaugemaid terviseriske,“ selgitas Laisk.

Laisk ühendab naistel esinevad sümptomid, geneetika, mõju tervisele ja bioloogilised mehhanismid ning teeb põhjaliku ülevaate hormoontundlikkuse olemusest. See omakorda võimaldab nii terviseriskide hindamisel kui ka näiteks ravimite määramisel igale naisele senisest personaalsemalt läheneda. „Mulle on oluline, et selle projekti tulemusel tekiks parem arusaam naiste hormonaalsest tervisest ja et üha vähem naisi seisaks silmitsi olukorraga, kus nende kaebused kirjutatakse lihtsalt naiseks olemise arvele,“ selgitas Laisk.

Loe pikemalt Triin Laisa uurimisprojektist.

Seekordsesse ERC väljakujunenud teadlase grandi taotlusvooru laekus 3121 taotlust, rahastuse sai 349 projekti 25 riigist.