Teadlased saavad toetada loovagentuure sõnumite ja reklaamide väljatöötamisel ning tulemuslikkuse analüüsimisel

Oktoobrikuus toimunud kohtumisel arutasid semiootika rakenduskeskuse (SERAKE), neuroturunduse labori, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse esindajad Creative Union esindaja Ants Lustiga, kuidas teadlased saaksid loovagentuure nende töös aidata. Kokkusaamise eesmärk oli arutada erinevate koostöövõimaluste üle.

Üheskoos leiti, et neuroturunduse labori senine kogemus ja võimalused tulevad mängu seal, kus on vajalik mõista, kas reklaamsõnumid või toote pakend on loodud nii, et need täidaksid oma eesmärki: kas reklaami või toodet üldse märgatakse, milliseid emotsioone need tekitavad ning kuidas mõjutavad emotsioonid ostuotsuseid ja -harjumusi. Samuti on neuroturunduse tööriistadega (pilgujälgimine ja emotsioonide mõõtmine) võimalik teaduslikult uurida veebikeskkondade kitsaskohti ning teha ettepanekuid kasutajakogemuse parandamiseks.

Turunduse professor Andres Kuusik ja turunduse õppetooli juhataja Kristian Pentus tõid eduka koostöö näidetena esile neid uuringuprojekte, kus teaduspõhine lähenemine on aidanud ettevõtetel oma kampaaniaid tõhusamaks muuta. „Edukaimad näited on need, kus meie uuring on tehtud enne kampaania algust. Nii jääb aega, et täiustada bännereid, väli- või videoreklaame ning kampaanialehti. Neuroturunduse labori tugevus seisneb selles, et me ei küsi ainult, mida tarbija arvab, vaid uurime ka, mida tarbija tegelikult näeb ja tunneb. Kõige väärtuslikum on mõista seda, mida inimene ei märka, ja võtta arvesse neid emotsioone, mida teadlikult tajutakse. Sageli piisab vaid väikestest muudatustest, et sõnumit märgataks või selle sisu päriselt inimesele kohale jõuaks,“ kirjeldas Pentus.

Arutelu käigus leiti, et koostöö võib olla brändianalüüsi, ennetava strateegia ja positsioneerimise valdkonnas. Samamoodi vajavad loomeprotsessides avastamist ja rakendamisvõimaluste otsimist semiootilise kohaanalüüsi võimalused. Semiootikast ehk märgiteadusest võiks olla praktilist kasu ettevõtetelt tarbijale saadetud sõnumite tõlgendamisel, olgu need väljendatud reklaamina või muul kujul.

SERAKE-se analüütik Martin Oja rõhutas multimodaalse lähenemise olulisust kommunikatsiooni ja turundusstrateegiate analüüsis ning mainis kultuurianalüüsi tarkvara loomise ideed. See näitab, kas erinevad väljendusvahendid ehk keeled (näiteks pilt ja tekst) toetavad üksteist või satuvad hoopis vastuollu; samuti seda, mida peaks vajaduse korral muutma, et tõhustada turunduskommunikatsiooni, teenuse ülesehitust ja selle esitlemist klientidele.

Ants Lusti rõhutas, et koostöö teadlastega on tulevikus edu saavutamiseks vältimatu: „Tööpõld on mitmekülgne ja lai. Küsimus taandub peaasjalikult sellele, kuidas veenda neid, kellest sõltub turundusprojektide rahastamine, sest tänases Eesti majanduskliimas esitab kohaliku turu väiksust silmas pidades kõhutunde asendamine tipptehnoloogia ja oskusteabega omajagu väljakutseid. Ent me ei ole siin selleks, et väljendada hirme, vaid et otsida võimalusi läbimurde saavutamiseks.“

Kohtumise tulemusena tõdesid osalised, et koostöö võimaldab hoogustada uuendusi, parandada teadmus- ja loovmajanduse sidusust Eesti brändide arendamisel.