Teadusprorektor Mari Moora ettekanne „Meie ülikool“ Tartu Ülikooli arengukonverentsil

Mari Moora, professor, Tartu Ülikooli teadusprorektor

Tekst põhineb Tartu Ülikooli arengukonverentsil „Maailma, Eesti ja meie ülikool“ peetud ettekandel.

Akadeemiline järelkasv seostub esmalt doktorantuuriga. Kuid see on vaid üks, ehkki väga oluline lüli pikemas ahelas üliõpilasest professorini. Akadeemiline järelkasv ei toimi efektiivse tugistruktuurita, mille taastootmine on funktsionaalselt sama oluline – inimesed tugiüksustes, kes tagavad professionaalse asjaajamise (heas mõttes bürokraatia) ning tegelevad kinnisvara, laborite, IT-taristu ja muuga. Efektiivne taastootmine peab hoidma paigas kogu ökosüsteemi gildide struktuuri, sest muidu lakkab ökosüsteemi funktsioneerimine.

Stabiilne ülikool tähendab ka tasakaalus populatsioonistruktuuri, mis muudab võimalikuks hariduse ja teaduse järjepidevuse. Populatsioone võime ülikoolis markeerida mitmeti, näiteks valdkondade ja teadusharude või erinevate ametikohtade lõikes. Samas ei ole põhjust oodata täiuslikku tasakaalu erialade vahel. Arenevate teadusharude puhul eeldame progresseeruvaid populatsioone, mõnel erialal ja mõnes valdkonnas on teatud regress aga paratamatu. Oluline on jälgida, kas struktuurimuutused vastavad meie ootustele ja vajadustele. Kuna populatsioonidünaamika on pika ajalõtkuga protsess, võtavad muutused aega aastaid ja proaktiivsed sammud tuleb astuda piisavalt vara.

Näiteks toon Tartu Ülikooli akadeemilise populatsiooni (vt lisatud joonis). Ülikooli kõigi akadeemiliste liikmete populatsioon üliõpilasest professorini on selgelt progresseeruva iseloomuga – noorjärke (tudengeid) on mitu korda rohkem kui akadeemiliselt vanemaid isendeid. Akadeemiliste töötajate populatsioon on samuti progresseeruv – doktorante ja teadureid on palju enam kui kaasprofessoreid ja professoreid. Professorite populatsiooni vanuseline struktuur on enam-vähem tasakaaluline. Kui vaadata populatsioonide soolist jaotumist, jääb silma, et noorjärkudes domineerivad naised, aga hilisemates järkudes mehed.

Image

Kuigi ülikooli akadeemiline populatsioon on esmasel vaatlusel heas seisus (progresseeruv), siis näeme süvenedes ka selle nõrka külge: doktorantide arv moodustab ainult 25% magistrantide arvust. See võib olla enam-vähem piisav, et taastoota ülikooli akadeemiliste töötajate populatsiooni, aga ilmselgelt ei ole see piisav, et kõrgeima akadeemilise haridusega spetsialiste – doktorikraadiga inimesi – jaguks ka ülikoolist väljapoole. Sestap peame ühiselt juba praegu alustama pingutusi, et Tartu Ülikoolis kaitstud doktorikraadide arvu jõudsalt kasvatada.

Looduses erinevad liigid oma plastilisuse poolest. Mõned ei suuda taluda isegi väikeseid keskkonnamuutusi. Plastilised liigid aga oskavad kohaneda – nende ökoloogiline nišš on lai ja spetsialiseerumisaste seetõttu madalam. Sellised liigid tagavad ökosüsteemi stabiilsuse muutuvas väliskeskkonnas.

Akadeemilise karjääri kontekstis tähendab plastilisus võimet valdkondadeüleseks koostööks ja kastist välja mõtlemiseks. Akadeemiline karjäär võib olla väga kitsas – näiteks kui teadlane tegeleb kogu karjääri vältel samade küsimustega, mida käsitles oma bakalaureusetöös. Mõnel juhul võib see olla ka efektiivne.

Süsteemis peavad aga siiski olema võimalused kohanemiseks, suunamuutuseks, liitumiseks või hargnemiseks. Samm selles suunas tehti Bologna leppega, mis puudutab üleminekut bakalaureuse- ja magistriõppe vahel.

Profileerumise võimalust on tegelikult vaja kogu akadeemilise karjäärimudeli jooksul – ja mitte ainult. Kõige kriitilisem ja raskemini korraldatav on üleminek akadeemilise karjääri ning äri- või ühiskondliku sektori vahel, eriti viisil, mis võimaldaks hiljem akadeemilisse karjääri naasta. Praegu domineerib arusaam – mida toetab paraku ka praktika –, et akadeemilisest teenistusest eemaldudes tagasiteed peaaegu ei ole.

Funktsionaalne mitmekesisus ja tasakaal tagavad ülikooli ökosüsteemi hea viljakuse, populatsioonide optimaalne struktuur sisemise stabiilsuse. Plastilisus – akadeemiline kohanemisvõime – aitab kaasa uuendusmeelsusele ja ajakohasusele. Kui meie ülikool on hästi funktsioneeriv ökosüsteem, on Tartu Ülikool ka Eesti ja maailma ülikool.