Mina olen Ilya, Tartu Ülikooli füüsika eriala teise kursuse üliõpilane. Abituriendina osalesin tudengivarju projektis, mis aitas mul teha teadliku erialavaliku. Olin kahevahel, kas valida füüsika või arstiteadus. Pärast projektis osalemist otsustasin valida füüsika.
Mäletan hästi esimest Physicumi külastust. Fuajees olid tudengid süvenenud aruteludesse. Auditooriumid mõjusid muljetavaldavalt: viibisin esimest korda nii suures töise atmosfääriga ruumis, kus valitses uudishimu. Mind haaras tunne, et olen õiges kohas. Nüüd olen ise see, kes abiturientidele ülikoolielu näitab.
Minu tudengivari jõudis Physicumi ühel varakevadisel teisipäeval kell 12. Enne loengut vestlesime esimese kursuse tudengitega, kes jagasid oma kogemusi, rääkisid õppetööst ja tutvustasid varjule oma tunniplaane. Abiturient sai teada, et iga tudeng saab oma tunniplaani ise kokku panna, võtta vabaaineid ja osaleda nendes ettevõtmistes, mis talle huvi pakuvad. Samuti rääkisime sellest, kuidas mõnd kohustuslikku ainet on võimalik läbida just endale sobival ajal.
Loengu ajal istusime tudengivarjuga kõrvuti. Kommenteerisin loengu sisu ja vastasin tema küsimustele. Seejärel tegime ekskursiooni Physicumis – näitasin talle õpperuume, üliõpilaste puhkealasid ning parimaid õppimiskohti. Näiteks on fuajee ideaalne neile, kes tahavad õppida seltskonnas, samas kui vaiksemaks keskendumiseks sobivad teise korruse lauad. Loomulikult tutvustasin talle ka tudengiruumi, kus saab õppida, puhata ja süüa.
Pärast ekskursiooni käisime Chemicumis lõunal ja piilusime ühte laborisse. Abiturient nägi esimest korda elus päris keemialaborit. Võib-olla polnud see nii efektne kui piltidel, kuid andis kindlasti eheda kogemuse. Tudengid tegelesid laboris parajasti tiitrimisega, mille tudengivari kohe ära tundis, sest oli koolis sellega varem kokku puutunud.
Tudengiruumis sai minu vari vestelda bakalaureuse- ja magistritudengitega, kes jagasid oma õpikogemusi. Rääkisime Tartust kui rohkete võimalustega tudengilinnast. Leppisime kokku, et näitan talle hiljem ka linna ägedaimaid kohti ja teisi ülikooli õppehooneid.
Kui abiturient mainis, et teda huvitab inseneeria, suunasin ta tudengisatelliidiga tegelevate üliõpilaste juurde. Nemad rääkisid talle oma tegemistest ja andsid kasulikke soovitusi õppeplaani koostamiseks. Näiteks sai tudengivari teada, et füüsika eriala kõrvalerialana saab õppida arvutitehnikat, et saada rohkem praktikat.
Päeva lõpuks oli tudengivari väga rahul ja lubas mulle oma tulevasest erialavalikust teada anda. Õhtul oli hea lihtsalt juttu ajada ja üksteisele edu soovida.
Usun, et tudengivarju projektis osalemine on kasulik nii abituriendile kui ka üliõpilasele. Gümnaasiumilõpetajal aitab see paremini mõista, mida ja kuidas eri õppekavade alusel õpitakse, et teha enda jaoks sobivaim erialavalik. Kui noor ei ole veel õppekava valikus kindel, annab projektis osalemine hea ülevaate ülikoolielust.
Tudengi jaoks on see aga võimalus harjutada oma suhtlemis- ja selgitamisoskusi, tutvuda uute inimestega ning leida isegi sõpru. Muidugi on projektil ka ühiskondlik väärtus, eriti sellise eriala puhul nagu füüsika, mille populariseerimine on väga tähtis. Lisaks kõigele muule aitas projektis osalemine näha oma eriala teise nurga alt: abiturient esitas küsimusi, millele ma polnud ise kunagi mõelnud. Soovitan üliõpilastel oma teekonda abiturientidega jagada, sest see võib aidata neil oma suunda valida.