25. oktoobril möödus 393 aastat Tartu Ülikooli asutamisest, mille puhul toimusid mälestustseremooniad, kontsert ja muud üritused.
Reedel, 24. oktoobril peeti Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (Lossi 36–305) ingliskeelne seminar, kus osalesid poliitökoloog, organisatsiooni Tasaarengu Eesti üks eestvedajaid Maiko Mathiesen ning Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. Avasõnad pidas Rootsi suursaadik Charlotte Wrangberg.
Õhtul asetati lilled ülikooli loomise algataja, Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ning kuningas Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde. Mälestustseremooniast võttis osa ka Rootsi suursaadik Charlotte Wrangberg.
Ülikooli aulas toimus kontsert „Ajatu barokk“, kus J. S. Bachi, D. Scarlatti ja A. Vivaldi loomingust koosneva kavaga esines akordionist Henri Zibo.Laupäeval, 25. oktoobril tehti Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18) lõputuur „Võimu märgid ja ülikooli võim“ aula ajaloost kõneleval näitusel „Võimu märgid“ (kuraatorid Ken Ird ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitiliste ideede ja kultuuriloo lektor David Ilmar Lepasaar Beecher).
Tulemas:
Laupäeval, 1. novembril kell 14.00 toimub ringkäik Tartu Ülikooli muuseumis (Lossi 25) näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat Tartu linna algusest“ ja Toomemäel. Sellega tähistatakse sõjaväeinseneri, Academia Gustavo-Carolina kantsleri ja Liivimaa kindralkuberneri Erik Dahlberghi 400. sünniaastapäeva: uuritakse lähemalt Tartu kindlustuste 1686. aasta maketi koopiat ning jalutatakse Toomemäe bastionidel koos arheoloog Ragnar Nurgaga. Pilet maksab 8 eurot.
Tartu Ülikool on asutatud 1632. aastal, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas Academia Gustaviana asutamise üriku. Avaaktus toimus 1632. aasta 15. oktoobril, uue kalendri järgi 25. oktoobril.