Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi üks peapreemiatest saadi Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö eest

Teisipäeval, 10. detsembril Rahvusraamatukogus toimunud pidulikul üritusel autasustati 2025. aasta parimaid üliõpilasi nende teadustööde eest. Kahest peapreemiast ühe pälvis Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas doktoritöö kaitsnud Monika Reppo. Konkursi preemiafond oli tänavu kokku üle 200 000 euro.

Image

Monika Reppo sai peapreemia doktoritöö „Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“ eest. Tunnustati ka preemia pälvinud juhendajaid: Andres Tvauri, Georg Haggrén ja Erki Russow. Teise peapreemia sai Anu Adamson Dalhousie Ülikoolist loodusteaduste valdkonna doktoritöö „Liitiumioonakude töökindluse ja eluea pikendamine plastkomponentide ja elektrolüüdi lagunemise vähendamise teel“ eest. Doktoritöö juhendajad olid Michael Metzger ja Jeff Dahn.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noormat rõõmustab see, kui julgelt ja loovalt tegeletakse uute ja oluliste probleemipüstitustega. Tänavused konkursitööd näitasid tema sõnul muljetavaldavat küpsust ja ambitsiooni. „Noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda. Loodan siiralt, et saadud tunnustus annab neile andekatele noortele veelgi enam enesekindlust oma teaduslikku teed jätkata – just neid põhjalikke ja uudishimulikke tegijaid läheb Eestil ja maailmal üha enam vaja,“ ütles Noorma.

Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid).

Kokku jagati tänavu välja 113 preemiat, millest 56 on riiklikud ja 57 eripreemiad. Rahalise preemia pälvisid 106 konkursitööd. Komisjon märkis ära 21 tööd, mille eest anti ka riiklik tänukiri. Samuti tunnustati tänukirjaga kõiki esikohatööde ja peapreemia pälvinud tööde juhendajaid.

Teadustöid esitati 20 ülikoolist, mille seas on 7 välisülikooli. Kõige rohkem on preemia saanud teadustöid valminud Tartu Ülikoolis (58 tööd), järgnevad Tallinna Tehnikaülikool (20 tööd), Eesti Maaülikool (10 tööd), Tallinna Ülikool (7 tööd) ja Eesti Kunstiakadeemia (5 tööd). Preemia pälvisid ka kaks välisülikoolides kirjutatud teadustööd.

Tutvu laureaatidega nimekirjaga.

Konkursile esitati tänavu 531 konkursitööd. Enim töid laekus magistriõppe kategoorias (277), järgnesid rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes (185) ja doktoriõppes esitatud tööd (69). Valdkondlikult esitati taas kõige rohkem töid sotsiaalteadustes (177), millele järgnes humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (108). Võrreldes 2024. aastaga kasvas märgatavalt loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esitatud tööde arv – vastavalt 103 ja 101 tööd (mullu vastavalt 87 ja 81 tööd).

Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 87 474,78 eurot. Konkursitöid hindas 26-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.

Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Tänavu anti preemiaid parimatele üliõpilastöödele välja juba 34. korda. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.