Universitas Tartuensise värskes juunikuu numbris küsitakse: mis on Sinu järgmine unistus?

Universitas Tartuensise äsja ilmunud juuninumbris tervitab ülikooli lõpetajaid maailmarändurist vilistlane Andres Käosaar. Nii tema kui ka mõni teinegi ajakirjas sõna saanu rõhutavad, kui tähtis on kuulata oma südant ja teha seda, mis iseend kõige enam kõnetab.

Kaaneloos ütleb genoomika instituudi mikroobikoosluse teadur Kertu Liis Krigul, et üksinda ei tee teaduses midagi, oluline on kokkuhoidev meeskond. Tähtis on koostöö, sest kollektiivne aju töötab üksikust paremini – see kehtib tema sõnul nii teaduses kui ka ühiskonnas. „Meil on vaja erinevaid vaatenurki, arutelu ja kriitika abil sünnivad paremad lahendused,“ ütleb Krigul.

Diskussiooniteemaks on tehisaru, mis ilmselgelt on tulnud selleks, et jääda. Kuidas ülikool sellega kohaneb, mil määral ning kuidas kasutavad tehisaru õppejõud ja üliõpilased päriselt? Kas selle kasutamist on võimalik kindlalt tuvastada ja on see üldse vajalik? Kas tehisaru arendab või, vastuoksa, pidurdab õppimist, mõtlemist ja loovust?

„Arutelust koorub välja põline talupojatarkus: usalda, aga kontrolli. Kriitilise mõtlemise oskus ja selle arendamine – eriti ülikoolis – muutub kiire tulemuse saavutamise ahvatluses üha vajalikumaks,“ kommenteerib ajakirja peatoimetaja Kaja Koovit.

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Maili Vilson räägib intervjuus, et Euroopa Liit on idapartnerluse vigadest õppinud, kuid tõdeb, et lääneriigid näevad meid endiselt läbi Venemaa prisma. „Ilmselt võtab läänes veel aastakümneid aega, et vabaneda Venemaa-kesksest mõttemallist,“ ütleb Vilson.

Teadusrubriigist saab lugeda, kuidas läheb piibli uue eestikeelse tõlkega – suurprojekti „Piibel 2039“ telgitaguseid selgitab Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik. Väliseesti külalisprofessor Olle Järv kirjutab aina tavapärasemast hargmaisusest ning kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste imestamisest ja uitamisest eesti, iiri ja Ameerika kirjanduses.

Uue professori rubriigis tutvustab end tervisedenduse professor Kersti Pärna ja lugeja saab lähemalt tuttavaks ka Narva kolledži programmijuhi Rando Ottiga. 1970. aastate Eesti maalikunsti ühe omanäolisema autori Ludmilla Siimu loomingule heidab pilgu kunstiajaloolane Kadri Asmer.

Neid ja teisi juunikuu Universitas Tartuensise lugusid saab lugeda paberajakirjast, mille leiad ülikooli õppehoonetest, ja veebiväljaandest aadressil ajakiri.ut.ee. Juunikuu jooksul ilmuvad ajakirja veebilehel ka tänavused lõpetajate nimekirjad.