09.12.2025
kestlikkus rahvusvaheline teadus
Lisateave
Velle Toll
PhD (füüsika)
füüsika instituut
kliimauuringute keskus
kliimafüüsika kaasprofessor
+372 5395 1001
W.Ostwaldi 1-D408

Velle Toll täpsustab Euroopa Teadusnõukogu grandi toel inimtekkeliste õhusaasteosakeste mõju kliimale

Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Autor: Andres Tennus

Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et täpsustada, kui suurt jahutavat mõju avaldavad õhusaasteosakesed Maa kliimale. Tolli töö tulemus täidaks lünga inimese tekitatud kliimamuutuste üksikasjalikuks mõistmiseks ja aitaks kliimaprognoose täpsemaks muuta.

Inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjus on fossiilkütuste põletamisega kaasnevad kasvuhoonegaasid, mille soojendava mõju suurus on täpselt kindlaks tehtud. Fossiilkütuste põletamisel paiskub keskkonda aga ka rohkelt õhusaasteosakesi, mis moodustavad pilvetekketuumad, mõjutavad pilvede omadusi ja jahutavad Maa kliimat. Paraku on endiselt ebaselge, mil määral õnnestub õhusaasteosakestel kliimat jahutada – see on ka lünk praegustes kliimaprognoosides.

Inimelude säästmiseks on õhusaaste vähendamine Tolli sõnul möödapääsmatu. Kui aga õhku saasteosakestest puhastada, saab kliimasoojenemine hoogu juurde, sest inimtekkeliste õhusaasteosakeste kliimat jahutav mõju väheneb ja soojenemist põhjustavate inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide suureneb jätkuvalt.

„On vajalik see lünk praegustes teadmistes täita. Kui saame kinnitust, et õhusaasteosakeste kliimat jahutav mõju on arvatust suurem, näitab see, et Maa kliima on inimtekkelistele kasvuhoonegaasidele tundlikum, kui praegu teame. Seega kiirendab õhusaasteosakeste heite vähenemine üleilmset kliimasoojenemist ja iga tonn atmosfääri paisatud kasvuhoonegaase soojendab kliimat rohkem, kui praegu arvame,“ selgitas Toll.

Tehasekorsten kui katselabor

Üks põhjus, miks inimtekkeliste õhusaasteosakeste kliimamõju tugevus on seni teada vaid ligikaudu, peitub selles, et teadlastel pole kuni viimase ajani õnnestunud leida häid meetodeid, kuidas eristada õhusaasteosakeste mõju pilvedele ja ilmaolude muutlikkuse mõju. Velle Tolli teadustöö, kus suurte tehaste lähedal asuvate pilvede omadusi võrreldakse lähedal olevate saastumata pilvedega, on aga toonud läbimurde. Tolli lähenemine on sarnane kontrollitud eksperimendiga, kuid laborikatsetaolised tingimused tekivad tehaste korstende juures teadlase sekkumiseta.

Kui Tolli töörühm on varasemates tehasekorstnaid katselaboritena kasutavates uuringutes analüüsinud sadu saastunud pilvealasid suurte tehaste läheduses, siis uues projektis on Tollil plaan laiendada uuringuid õhusaaste leviku modelleerimise ja masinõppe abiga miljonitele juhtumitele. Selleks kasutab töörühm tööstusobjektide ja laevade liikumise avalikke andmebaase ning võrdleb satelliitandmete põhjal saastunud ja saastumata pilvede füüsikalisi omadusi. Üleilmne analüüs võimaldab hinnata, kas inimtekkelised õhusaasteosakesed on kasvuhoonegaaside soojendavat mõju arvatust rohkem vähendanud.

Velle Tolli uurimisprojekt „Tracking Polluted Clouds: the Plausibility of a Strong Aerosol Cooling Effect on Earth’s Climate“ vältab viis aastat ja selle eelarve on ligi kaks miljonit eurot. Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi seekordsesse taotlusvooru laekus 3121 taotlust, rahastuse sai 349 projekti 25 riigist.