Viis supervõimet, mida doktorantuur sinus arendab
Doktorantuur pakub ühest küljest võimalust saada kitsas valdkonnas eksperdiks, teisalt arendada nii seoste loomise ja infotöötluse oskusi kui ka võimet keerukaid projekte juhtida, kriitikast õppida ning selle kõige juures ennastsäästvalt aega planeerida.
11. veebruaril toimunud Eesti doktorikooli karjäärikonverentsil arutlesid eri teadusalade doktorandid selle üle, milliseid võimalusi doktorantuur neile pakub ja kuidas sel teel kerkivaid karisid ületada. Oma mõtteid jagasid muusikapsühholoogia nooremteadur Veeda Kala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Enefit Poweri ja Tallinna Tehnikaülikooli tööstusdoktorant Ragnar Kauril, Helsingi Ülikooli meditsiiniteaduste doktorant Mari-Anne Härma ning Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kati Käpp ja terviseinformaatika nooremteadur Maarja Pajusalu. Arutelus kõlanud teemad kajastavad doktorantuuri väärtust doktorandi üldoskuste kujundamisel.
1. Probleemide äratundmine ja uudsete lahenduste leidmine
Doktorantuur annab hea võimaluse minna huvipakkuva probleemi lahendamisega süvitsi, kombineerida varasemaid ja luua päris uusi teadmisi. Nii kannustas Kati Käppa doktorantuuri astuma varasema õpetajakarjääri käigus tekkinud tõdemus, et gümnaasiumiõpilaste kirjutamisoskuse arendamiseks on seniste meetodite asemel vaja tõhusamaid. „Mulle meeldib, et saan ise õppijana valida viisi, kuidas uue teadmiseni jõuda. Viimase teadusartikli kirjutamine on olnud väga raske, aga naudin neid ahhaa-elamusi, kus andmed ja teooria annavad uue äratundmise. Inimesed võiks selle oskuseni isegi oluliselt varem jõuda,“ rääkis Käpp.
Maarja Pajusalu ühendab oma teadustöös kunstihuvi ja varasema hariduse infotehnoloogia vallas, et anda terviseandmetele visualiseerimise teel lisaväärtust ja hõlbustades nii teistel teadlastel kui ka eri tasandi otsustajatel oluliste üldistuste tegemist. See on tema hinnangul hea võimalus siduda oma eelnevaid kogemusi, luua uusi teadmisi ja pakkuda ühiskonnale uut väärtust.
2. Infotöötlemine
Doktorantuuri suur pluss on infotöötlusoskuse arendamine, et suurest pildist aru saada. Mida kõrgemale juhtimispositsioonile liikuda, seda tähtsamaks infotöötlusoskus muutub.
Märkimisväärselt areneb ka doktorandi kriitiline lugemisoskus. Uute teadmiste loomiseks analüüsitava kirjanduse maht on suurem kui ühelgi varasemal haridusastmel. „Suur väärtus tööturul on see, kui oskad töötada kiiresti läbi eritüübilist teaduskirjandust, haarata sealt kriitilise pilguga olulist ja teha sellest igapäevaseks probleemilahenduseks järeldusi,“ rääkis Mari-Anne Härma, kes töötab doktorantuuri kõrval Terviseameti peadirektori asetäitjana.
3. Kriitika edasiviiv mõtestamine
Kriitika võib olla edasiviiv jõud, kui osata seda õigesti ära kasutada. Teaduse tegemise loomulik osa on kolleegide konstruktiivne kriitika doktorandi töö hindamisel nii atesteerimisel kui ka artikli retsenseerimisel. Veeda Kala tõdes, et esimestele teadusartiklitele tulnud tagasisidet oli väga raske vastu võtta. Kui aga õppida seda nägema mitte rünnaku, vaid sisulise tagasisidena, mis avab teisi vaatenurki ja mille eesmärk on aidata teadustööd paremaks muuta, siis saab kriitikat pidada suureks väärtuseks, millest on kasu igal elualal.
Maarja Pajusalu lisas, et ka iga-aastast atesteerimist tuleb mõista doktorantuuri osana, mil kolleegid võtavad aja sinu arengu toetamiseks. „See on koht, kus kolleegid ja sinust kogenumad inimesed annavad heatahtlikult tagasisidet, mis viib sind edasi, ning seda ei tohiks üksnes kriitikana võtta,“ sõnas Pajusalu.
4. Eneseteadlik karjääri kujundamine
Kuigi Eesti tööturul väljaspool akadeemilisi ringkondi just väga sageli veel doktorikraadi olemasolu ei nõuta, on sel tunnetatav väärtus, eriti kui unistada rahvusvahelisest karjäärist. Enefit Poweri arendusmeeskonnas keemiatehnoloogia insenerina teadmussiirdedoktorantuuri läbiv Ragnar Kauril näeb doktorantuuris suurt väärtust tippjuhile oluliste oskuste arendamisel. Kaevandusinseneeria magistriõpingute järel soovis ta end proovile panna ja kandideeris tööle maailma suurimatesse kaevandusettevõtetesse. Kuna see unistus luhtus, tekkis mõte, et vahest oleks doktorikraadiga inseneril kergem silma jääda. Enefit Poweris finantsanalüütikuna töötades otsustas ta lõpuks aga valida kestlikuma suuna ja keskendus keemiatehnoloogiale, et otsida võimalusi rafineerimistööstuse CO2 jälje vähendamiseks. „Kui tahad olla mingi ala ekspert, siis peab olema huvi ja tahtmist tõestada end ka teaduslikul tasandil. Minu eesmärk on saada ettevõtte tippjuhiks, sellepärast on vaja nii finantskirjaoskust kui ka tehnilisi teadmisi,“ selgitas Kauril oma karjääriotsuseid.
Mari-Anne Härma leidis, et neli aastat ühe teemaga tegelemist valmistab kindlasti ette tipptasemel eksperdi. Selle kõrval on aga väga oluline ka inimesena arenemine: oma teadustööst pidevalt rääkides õpitakse näiteks selget eneseväljendust ja enda eest seismist; samuti omandatakse töörühmades juhtimisvigu märgates teadmised, kuidas neist ise hoiduda.
Maarja Pajusalu sõnul on teadustöö pakkunud väärt teadmisi iseseisvate ja seetõttu võrdlemisi isepäiste akadeemias tegutsevate inimeste meeskonnatöö juhtimiseks. Meeskonna iseärasuste tundmaõppimine ja ühise eesmärgi heaks töölepanek on tema sõnul suur juhtimiskunst, millega hakkamasaamine karastab ka ülikooliväliseks eluks.
5. Enese hoidmine hea ajaplaneerimise abil
Doktorantuuris on tavaline, et korraga on käsil mitu olulist teemat, seepärast on doktorant sunnitud tulema toime meisterliku ajaplaneerimisega. Siinkohal oli vestlusringis osalenute kindel soovitus seista selle eest, et tööasjadele ei tehtaks järeleandmisi unetundide ning isikliku aja ja vajaduste arvelt. Piisav uni, tervislik toitumine ja vaimset tööd tasakaalustav füüsiline aktiivsus on tööülesannete tulemuslikuks täitmiseks esmatähtsad. Muu hulgas õpib doktorant rohkete ülesannetega toimesaamiseks piire kehtestama ja neid arusaadavalt väljendama.
Loe ka Novaatori artiklit sellest, kuidas näevad noorteadlased doktorikraadi väärtust tööturul.
Tutvu doktorantide karjäärikonverentsi pildigaleriiga
Eesti doktorikool on kõikide Eesti ülikoolide ühisprojekt, tegevust „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kaasrahastab Euroopa Liit.
Loe veel sarnaseid uudiseid
14.03.2025
