17. novembril 2021 toimus Tartu Ülikooli kestliku arengu visiooniseminar „KAE ülikooli!“, kus osalenud ligi 80 inimese hulgas oli nii üliõpilasi, teadlasi, õppejõude kui ka tugitöötajaid ja peaaegu kogu rektoraat.

„KAE ülikooli!” kõlab ilusa tartukeelse üleskutsena, kus suurtähed lühendavad väljendit kestliku arengu eesmärgid. Seminari pealkiri tähistab Tartu Ülikooli kestlikule arengule mõtlemist ja sellest kantud tegusid.

Seminari elavale ideekorjele andsid hoo sisse kolm ettekannet. Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom rääkis, kuidas võiksime ülikoolis anda endast parima, et ülikooli sisemised toimimistavad lähtuksid kestliku arengu eesmärkidest ning et meie tegevuse mõju looduskeskkonnale, inimestele ja kogukondadele suurendaks nende heaolu. Loe Age Poomi artiklit.

Tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger leidis, et ülikooli suurim potentsiaal võiks avalduda erialade koostöös toimiva katseplatvormina, mille abil viia ellu uusi ambitsioonikaid ideid. Sel viisil saaks ülikool olla eeskujuks ühiskonnale, luua uusi ärivõimalusi ja aidata seeläbi nügida ühiskonnas toimivaid suuri tehnoloogilisi ja sotsiaalseid süsteeme kestlikumale arenguteele. Laur Kanger käis ka ise välja kolm kaugeleulatuvat ideed, mida saab kuulata seminari salvestisest (vt al 12.45).

Arendusprorektor Erik Puura võttis kestliku arengu teemad kokku ülikooli juhtimise seisukohast ning tõi esile toimiva ja tiheda rahvusvahelise koostöö selles vallas. Ta rõhutas, et nii nagu ÜRO eesmärgid puudutavad eri teemasid, on ka ülikoolis vaja kestlikkuse mõõtmiseks eri näitajaid alates energiatarbest kuni võrdse kohtlemiseni. Kestlikku arengut puudutavat infot hakkab ülikool korrapäraselt koguma ja avalikustama.

Seminari formaat pakkus teemapüstituse ja kaasarääkimise võimalust kõigile osalejatele. Külalislektor Toomas Trapido juhitud ideekorje ja arutelude tulemusena eristus seminari lõpuks kaheksa teemat. Hans Orru pakutud aruteluteema „Kestlik areng algab kestlikest inimestest” raames rõhutati veel kord kestliku arengu inimmõõdet. Aune Valgu, Ilona Tamme ja Kati Orru algatusel arutati, millised kestlikkusega seotud aineid ülikoolis õpetatakse, kuidas tudengid saavad neis osaleda ning mil viisil lisada kestlikkuse mõõdet senisest rohkem õppetöösse. Sulev Iva pakutud arutelus pühenduti eelkõige Lõuna-Eesti keelte kestlikkusele ning ülikooli võimalustele aidata kaasa Eesti väikekeelte hoidmisele ja arengule. Kertu Birgit Anton küsis, kuidas viia arusaam kestliku arengu vältimatust vajadusest igasse eluvaldkonda ja kas ülikool on valmis maailmas toimuvatele muutustele kiiresti reageerima. Age Poom koondas kokku inimeste ootused ümbritseva ruumi ümberkujundamise suhtes ja ettepanekud uute ruumilahenduste kohta. Kristjan Vassili juhitud töörühm arutas võrdsete võimalustega seotud küsimusi ülikoolis, pakkudes ühe lahendusena välja tähelepanu pööramise juhtide järelkasvule ja oskustele, et jõuda soovitud eesmärkidele lähemale. Erik Puura oli ülikooli juhtimist puudutavate teemade arutelu eestvedaja.

[collapsed class="collapsible-blue"]

Kestlik areng algab kestlikest inimestest

 

Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimse ja füüsilise tervise hoidmine ja edendamine on väga oluline. Tööstress ja suur töökoormus on tõsine mure ning (rohelised) tehnoloogiad võivad seda nii suurendada kui vähendada.

Koroonaviiruse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale:

• ühiskonna sulgemisega algas veebikonverentside ajajärk, mis vähendas reisimist. See omakorda kahandab akadeemilist ökoloogilist jalajälge;
• suurenes tervisespordiga tegelejate hulk. Terviseedenduse vajadus puudutab ka kodukontoreid;
• õppetöö Zoomis või teistes veebikeskkondades väsitab rohkem ja ka ettevalmistus võtab rohkem aega;
• ülikoolis on rohkem tähelepanu pööratud üliõpilaste toetamisele, aga tuge vajavad ka töötajad.

Töötajate ülekoormus:

• veebikoosolekud on teinud töö intensiivsemaks, koosolekute vahel pole enam füüsilist liikumist – puhke- ja sirutuspause;
• olukord, kus inimesed töötavad juhi ametikohal lisakoormusega, samuti akadeemilise töö sõltumine projektipõhisest rahastusest, ei ole kestlik;
• e-kirjade kirjutamine võtab palju aega, sh on probleem sellega, et neid saadetakse töövälisel ajal.

Lahendused:

• tegeleda teadlikumalt töö planeerimise ja tööaja mõõtmisega. Ülikoolil on võimalik seda toetada ja suunata, jagada parimaid tavasid;
• vaimset tervist aitavad säästa kovisioonigrupid;
• ülikool saab luua tööetiketi, piirates näiteks meilide saatmist või helistamist töövälisel ajal. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Milliseid pädevusi kestlik areng eeldab ja kuidas mahutame need muude üldpädevuste õpetamise kõrvale?

 

Kestliku arengu eelduseks on teadmised, oskused ja hoiakud. Seega on vaja need lõimida õppetöösse nii eraldi ainetena kui ka teiste ainete osana. Võimalik on luua kestlikkusega seotud ainetest eraldi moodul, samuti teha need ained õppijatele paremini nähtavaks. Olemasoleva kompetentsi koondamiseks võiks luua ülikoolis virtuaalse „kestlikkuse instituudi“.

Millised pädevused on vajalikud?

• Kliimamuutused
• Keskkonnamõju käsitlemine laiemalt kui keskkonnafüüsika vm konkreetse eriala või teadusvaldkonna vaates
• Mõju hindamine üldpädevusena: analüüsioskused (mõju ei ole ainult keskkondlik, vaid avalduvad ka tervisele, ettevõtlusele, sotsiaalsele ebavõrdsusele jm)
• Võrdõiguslikkus, ebavõrdsus

NB! Hoida teaduspõhisust, oht libastuda, kui õpetame erialadevahelisi teemasid.

Kuidas ja millises vormis?

• Kestliku arenguga seotud ainete nähtavuse suurendamine üliõpilastele õppekavade valimisel
• Aineteadmiste analüüsimine kestliku arengu võtmes, nt kuidas materjalid, mida aines kasutame ja teemad, mida õpetame, mõjutavad keskkonda, inimest, ühiskonda
• Kestlikkuse teema lõimimine väikeste aspektidena igasse ainekursusesse, nt vastavate tekstide kasutamise kaudu keeleõppes
• Õpiobjektid kestliku arengu teemaekspertidelt, mida õppejõul on mugav ainega siduda
• Kestlikkuse ainete pakendamine moodulina ja selle nähtavaks tegemine
• Erialadevahelised kestlikkusprojektid tudengitele ainete sees või projektipraktika aine, mida juhendavad eri distsipliinide eksperdid
• Tudengite praktika „kestlikkuse instituudi“ juures. Instituut oleks virtuaalne kehand, nt konsortsium, kuhu kuuluvad kestlikkusega seotud erialade esindajad

Millised on Tartu Ülikoolis juba õpetatavad ained?

• Kestlikkuse käsitlused
• Globaalsed arengusuundumused ja nende mõju analüüs
• Kommunikatsioon muutuste juhtimisel
• Ebavõrdsust ja vaesust puudutavad ained ühiskonnateaduste instituudis
• Kogukondade areng ja grupiprotsessid (inimestevaheline koostöö)
• Globaalmuutused, looduskeskkond ja inimene
• Globaalökoloogia
• Ökosemiootika
• Interdistsiplinaarne keskkonnahumanitaaria
• Kliima ja poliitika
• Euroopa Liidu rohelepe
• Loodusvarad ja nende säästlik majandamine
• Keskkonnaõigus
• Keskonnaökonoomika
• Keskkonnamõju hindamine
• Keskkonnajuhtimine ja keskkonnaaudit
• Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine
• Keskkonna- ja töötervishoid

Millised ained võiksid veel olla?
Arendada mitme eriala (keskkonnatervis, käitumine, elurikkus, geograafia ja planeerimine, majandamine, linnade säilenõtkus ja vastupidavus ekstreemsustele) koostöös välja kestlikele linnadele suunatud ainekursus. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Lõunaeesti keelte püsimajäämine ja areng kui üks olulisi kestliku arengu eesmärke

 

Kuigi eesti keel pole praegu otseselt ohus, on lõunaeesti keeled tõsiselt ohustatud (UNESCO 2009). Mida võiks Lõuna-Eesti keelealal asuv ülikool ja linn (mh peatsele Euroopa kultuuripealinna perioodile mõeldes) teha lõunaeesti keelte kestmiseks ning ühiskonnas nende staatuse parandamiseks ja elujõu suurendamiseks?

Tartu Ülikool saab senisest rohkem kaasa aidata ohustatud lõunaeesti keelte laialdasemale kasutamisele nii asutuse sees kui ka koostöös Tartu linna, teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste ning Eesti riigiga ning ka rahvusvahelises koostöös.

• „KAE Ülikooli!“ on vanas tartu kirjakeeles pealkiri, nii et hea algus lõunaeesti keelte kestlikkusest rääkimiseks on juba tehtud.
• Kui 7000 keele asemel jääb alles 70, siis on maailm tohutult muutunud ja pole kindlasti enam nii kestlik. Keeli tuleb samamoodi alal hoida kui elurikkust.
• Ülikooli üritustel, avalikes tekstides, aga ka näiteks meenetel olgu lõunaeesti keeled rohkem esindatud. Samuti võiks ülikooli avalikud sildid ja viidad teha mitmekeelseks, lisades ka mõne lõunaeesti keele.
• Kuna ülikool on ülioluline kogu Lõuna-Eestis, võiks lõunaeesti keelte laiemal kasutusel ja toetamisel olla ülikoolil rohkem koostööd Lõuna-Eesti omavalitsustega, nt võro keele puhul Võru linna ja Võrumaa valdadega, seto keele puhul Setomaa vallaga, tartu keele puhul Tartu linna ja valdadega.
• Tartu Ülikool võiks soodustada lõunaeesti keelte toetamise, arendamise ja laialdasema kasutamise teema selgemat ja tugevamat kaasamist Eesti keele- ja hariduspoliitikasse.
• Läbi tuleks mõelda võimalused teadusprojektide taotlemiseks. Nendeks ei peaks olema mitte üksnes keeleuurimisprojektid, vaid ka erialadevahelised projektid koos teiste valdkondade teadlastega.
• Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna projektile lisaks omapära ja väärtust, kui kasutada ürituste info levitamisel kohalikke keeli. Ülikool saab sellele projektipartnerina kaasa aidata.
• Alusharidus võiks olla kohalikus lõunaeesti keeles (võro, seto, mulgi) vastavalt piirkonnale. Alustada võib ka lihtsalt suhtluskeelena kasutamisest. Kõige raskem on tartu keelega, millega on seni vähe tegeletud ja mille puhul on valmisolek kõige väiksem.
• Koostada tuleks lõunaeesti keelte arengukava. Eestvedaja võiks olla Võro Instituut, kuid oluline partner on kindlasti ka Tartu Ülikool. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Missugused kestliku arengu teemad on ülikooli juhtimisel kõige tähtsamad?

 

Ülikooli kestlik areng tugineb ülikooli põhiväärtustele, millest üks on akadeemiline vabadus. Arvestades maailmas toimuvat, on üha olulisem vastutuse võtmine oma tegemiste ja tegematajätmiste eest, et tagada tulevaste põlvede heaolu.

Maailma muutmiseks tuleb olla organisatsioonina ise eeskujuks, mistõttu väärtustab ülikool kestlikku mõtteviisi – looduskeskkonnaga arvestamist, töötajate ja üliõpilaste võrdset kohtlemist, neile hea vaimse ja füüsilise töökeskkonna loomist, tasakaalu töö- ja eraelu vahel.

Ülikooli laiem ühiskondlik roll on kogu ühiskonna väärtushinnangute kujundamine, uute teadmiste loomine ja rakendamine

Kuidas selleni jõuda?

• Kestliku arengu olulisusest, eesmärkidest ja selle eelduseks olevatest muutustest tuleb veelgi aktiivsemalt rääkida. Seda saavad teha eri teadusvaldkondade eksperdid järjepidevalt meedias sõna võttes, aga ka näiteks poliitikakujundamisel osaledes.
• Väga oluline on siduda kestliku arengu eesmärgid ülikooli juhtimismudeliga. Vaja on toetada üksuste juhte, et nad ei jääks üksi ja et see poleks neile üks lisaülesanne.
• Kestliku arengu tagamiseks tuleb tegeleda ülikooliväliste lisaressursside hankimisega, sest plaanid võivad olla ilusad, kuid ilma vahenditeta need ei teostu.
• Üle peaks vaatama ülikooli arengu võtmenäitajad ja vajaduse korral täiendama neid kestliku arengu võtmenäitajatega. Ka üksuste edukuse hindamisel võiks arvestada finantsseisundi kõrval ka kestliku arengu mõõdikuid.
• Organisatsioonina peab ülikool vähendama oma negatiivset välismõju, sealhulgas kindlasti koostama ülevaate oma ökoloogilisest jalajäljest, looma tegevusplaani selle vähendamiseks ja edenemist regulaarselt hindama.
• Tuleb teha teadlikke valikuid tulevikuks. Ühiskonnale harjumuspärane kõikide näitajate kasvumudel ei ole kestlik. Üha olulisem on mõelda, mida teha vähem ja millele öelda ei, ning sel viisil tegutseda. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Kuidas mõtestavad oma rolli ja rakendavad enda ressursse kestlikuks arenguks valdkonnad, mille seost tihti ei osata näha kestliku arenguga (nt keeled, õigusteadus, ajakirjandus, filmindus)?

 

Seni kestliku arenguga nõrgalt seotud või sidumata teadusvaldkondadesse tuleb viia teadmine, mida kestlik areng tähendab ja milleks seda vaja on.

• Kestliku arengu eri alateemadega (sooline võrdõiguslikkus, rohepööre, vaimne tervis jne) tegeletakse mõnel pool formaalselt. Veel ei ole levinud arusaam, et kui teadusvaldkond ei aita kaasa kestlikule arengule, aitab see kaasa kestmatule arengule, st arengule, millel terendab ees lõpp.
• Üldisem küsimus on see, milline on ülikooli liikmeskonna arvates kestlik tulevik. Kas see peaks olema senise ühiskonnakorralduse pikendamine, midagi, mis on toiminud minevikus, või midagi täiesti uut, milles keegi veel elanud pole?

Lahendused

• Kestliku arengu eeldus on kõigi erialade seosed ja omavaheline koostöö ühise eesmärgi nimel. Seetõttu on vaja leida viisid (arutelud, artiklid valdkonna väljaannetes, koolitused), kuidas viia igasse teadusvaldkonda arusaam selle seostest kestliku arenguga.
• Teadmine peaks tulema oma üksuse seest, et see kergemini omaks võetaks, näiteks mõnelt teadlaselt või teadusrühmalt, kes juba tegeleb oma valdkonnas kestliku arengu teemaga. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"][collapsed class="collapsible-blue"]

Kiired uuendused ülikooli väli- ja siseruumist

 

Leppida kokku ülikoolihoonete ümbruse ruumilahenduse põhimõtted, läheneda ülikooli väliruumi kujundamisele ühtsete põhimõtete alusel ja toetada kohapealset initsiatiivi (inimmõõtmeline ja roheline väliruum; mitmerindeline elurikkus, kohtumispaigad, parkimisküsimuse lahendamine).

Ruumi kvaliteet kõnetab meist paljusid. Unistame funktsionaalsest väliruumist. Ruum mõjutab kõigi üldist heaolu, aga ka nt üliõpilaste õppeedukust.

Me ei saa enam lähtuda vaid instrumentaalsest ja taristu optimeerimisele suunatud suhtumisest, vaid peame keskenduma inimesele ülikooli sees. Samuti peame leidma lahendusi elurikkuse suurendamiseks linnakeskkonnas, et suurendada inimese ja looduslike liikide heaolu ning olla eeskujuks teistele (linnadele).

Olemasoleva ruumi ümberkujundamine:

• teha üksustes (ja kogu ülikoolis) ideekorje uute ruumilahendusvajaduste väljaselgitamiseks;
• luua vajadustele vastavad ühetaolised lahendused kogu ülikoolis;
• lähtuda olemasoleva ümberkujundamisel terviklahendusest ja läbimõeldud projektist; kiired lahendused võivad osutuda kulukamaks, kuid kui sellele tugineda, kas siis üldse midagi kunagi muutub;
• muuta praegust loodusvaenulikku halduspraktikat, nt katuste mürgitamist samblatõrjeks.

Uute või rekonstrueeritavate hoonete ruumilahendused:

• lähtuda kokkulepitud põhimõtetest juba algusest peale;
• näha kapitalieelarves ette kindel summa (või protsent) säästvate ruumilahenduste rahastamiseks;
• pöörata tähelepanu ja läheneda teadlikult elurikkuse planeerimisele, sh mõelda, mis liigid sobituvad keskkonda ja saavad seal hakkama.

Inimeste käitumisharjumuste muutumine:

• kujundada uusi hoiakuid, sh seoses autosõltuvuse ja parkimisega, sest parkimiskohad võtavad inimestelt ja looduslikult liigirikkuselt praegu ruumi ära;
• luua töötajatele stiimulid autoga liiklemisest loobumiseks, sh premeerida säästvate liikumisviiside eest;
• teha koostööd kohaliku omavalitusega (rohelahendused, ühised rohealad, ühendusteed linnaga, sh rattateed, linnarattaparklad, parkimislahendused, nn pargi ja sõida, bussigraafikute ühildamine loenguaegadega jmt).

Initsiatiivi toetamine, kiirete lahenduste näited:

• taimevahetus, kastitaimede paigaldamise ja istutamise talgud ülikooli hoonete hoovides;
• (tudengite) kogukonnaaiad, liikumisrajad hoonete ümbruses;
• istumispesad siseruumidesse;
• istutada igal aastal üks parkimiskoht taimi täis.

Üksustevaheline koostöö:

• tagada tegevuse järjepidevus, et algatused ei sumbuks;
• õppida heast kogemusest ja kanda parimad tavad üle teistesse projektidesse;
• leppida kokku ülesannete jaotus üksuste koostöös (instituudid, kinnisvaraosakond) ja isikute, nt majahaldurite vahel. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Milline on ülikooli valmisolek reageerida kiiresti maailmas juba toimuvatele ja süvenevatele (keskkonna)kriisidele?

 

Kui pole üksmeelt selles, kui kiirelt ja radikaalselt oleks vaja tegutseda Eestis ja maailmas, pole üksmeelt ka ülikoolis vajaliku tegutsemiskiiruse suhtes.

• Kas ülikool saab olla kurjem ja karmim, andes konkreetsemaid suuniseid, või on ta noorema põlvkonna inspireerija ja väljendab pigem heatahtlikku suhtumist? Kas ülikool võiks pakkuda õigustuge kodanikuühendustele, kes on valmis võtma ette kohtutee riigi vastu, et riik ei ehitaks õlitehast? Sealjuures peab ülikool valima, keda toetada.
• Noored on tihti keskkonnateadlikumad kui õppejõud. Seetõttu tuleks toetada noori, noorte algatusi ja ühendusi. Õpetamisel tuleb olla noortele toeks.
• Oluline on mõelda, mida me ise saaksime ülikoolis ja Eestis ära teha, isegi kui oleme maailma mastaabis üsna väikesed.
• Mil määral „radikaalsust“ saab ülikool endale lubada, seda toetada?
• Ülikooli roll maailma juhtimises on eelkõige nõustada poliitikuid ja ettevõtjaid.
• Ülikooli mitmekülgne nõustav tegevus võiks ulatuda ka keskkonnakaitsjateni.
• Inimesi peab harima ka ülikooli sees. Muu hulgas on see eeldus selleks, et ülikool saab väljapoole nõu anda.
• Ülikooli muuseumid korraldavad hea meelega neil teemadel edasisi arutelusid. [/collapsed][collapsed class="collapsible-blue"]

Võrdsed võimalused akadeemilises karjääris – sissetulek, juhtimine ja karjääriredelil liikumine. Probleem, teadlikkus, sekkumine.

 

Leida ja võimestada juhte, kes näevad, märkavad ja väärtustavad teisi inimesi – seeläbi tekib ka võrdne kohtlemine.

Olulised mõtted lahendusteks:

• oluline on tagada palgastabiilsus;
• muuta töökuulutused nähtavamaks (sihtotsingute tegemine, ETIS-e rakendus);
• juhil peab olema suurem vastutus töötajate arendamisel nt arenguvestluste kaudu;
• töötajate osalemine koolitusel (enesearendamine) on töö osa ja peab käima tööaja sisse;
• juhtide teadlikkuse suurendamine (nt parimate tavade jagamine), juhtide järelkasvu eest hoolitsemine, juhtide ametiaja möödumisel erialasele tööle tagasipöördumiseks vajalike tingimuste loomine (arvestades juhtimise lisaülesande ajamahukust);
• luua motiveeriv karjäärimudel „prakadeemikutele“ (ingl pracademic), st doktorikraadiga erialapraktikutele, kes ei tööta ülikoolis akadeemilisel ametikohal, kuid saaks väikese koormusega ülikoolis õppetööd vm teha;
• teadlikkus keskselt, võimestamine üksustes;
• juhi ametikohale värbamisel peab kõige kaalukam kriteerium olema inimeste juhtimise oskus, mis aitab kaasa erisustega arvestamisele, motiveerimisele, võrdsele kohtlemisele jmt. [/collapsed]

 

Selleks, et oleks põhjust öelda „KAE ülikooli!“, on võimalus tegutseda kõigil. Ülikooli kestlikumaks muutvat uuenduslikku ettepanekut või ka järeleproovitud ja kindlalt töötavat lahendust on alustuseks hea jagada kolleegide ja kaasüliõpilastega. See, mis tundub esialgu üle jõu käiv, võib ühiselt pingutades teoks saada.

Samuti võib ettepanekud saata teadus- ja arendustegevuse nõunikule aadressil katrin.pajuste-kuul@ut.ee. Ettepanekutest võib saada tubli täiendus ülikooli järgmise „KAE ülikooli!“ seminari teemadele või muule ettevõtmisele.