Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Katariina Sofia Pätsi tervitus õppeaasta avamisel

Austatud rektor, akadeemiline pere, daamid ja härrad ja muidugi esmakursuslased!

Tere tulemast Eesti kõrghariduse hälli! Tere tulemast üliõpilasseisusesse!

Neli aastat tagasi seisin ma samas kohas, kus teie praegu. Toona olime küll aulas sees, aga usun, et meid vallanud peamine tunne on ikka sama: see ootusärev elevus uute inimeste, õppetundide, kohtade, uue eluetapi alguse ees.  Siiski mäletan tookordsetest kõnedest vaid seda, et kadunud rektor Volli Kalm ütles, et kaks kolmandikku meist ei lõpeta. Soov mitte saada selle statistika osaks käivitas mind ning kuna olen täna ikka siin, tunnen, et teatava testi on mu meetodid läbinud. 

Esiteks: ülikoolis õppimine on hoopis midagi muud kui gümnaasium: ühelt poolt oled sa palju vabam, teisalt on vastutuskoorem palju suurem. Seega sea õpingud oma esimeseks prioriteediks.

Teiseks: loo enda ümber võrgustik. Tartus tegutseb mitukümmend erineva suunitlusega tudengiorganisatsiooni. Ainus, mida sa tegema pead, on astuma esimese sammu ja huvi tundma.

Kolmandaks: korja enda ümber häid inimesi. Muidugi ka neid, kellega tutvus on materiaalse maailma standardite järgi tulus, kuid eeskätt neid, kellega oled valmis luurele minema – neid, kes on olemas, kui kõik on katki. Ole ka ise kellelegi selleks inimeseks.

Viimaseks: ära unusta iseennast. Enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemata on kõik eelmainitu kasutu.

Öeldu valguses on mul on hea meel tutvustada teile täna oma tööd alustanud Tiksut, kes on ülikooli kauaoodatud maskott ning kellest saab üliõpilaste innustaja nii õpingutes, spordivõistlustel kui ka igapäevategemistes.

Igatahes, mida iganes te teete, ma loodan, et Taaralinnas veedetud aastad on ikka need ilusamad eluaastad.