Kultuurikorraldus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Eestis ainulaadsel õppekaval on teadmised kultuuri tähtsusest ühiskonnas seotud praktiliste korraldusoskustega. Nii ootab sind teoreetiliste teadmiste omandamise kõrval hulk tegevusi, mille käigus kohtud oma valdkonna asjatundjatega. Kultuurikorralduse bakalaureusekraad loob sulle eneseteostusvõimalusi mitmel tasandil alates tööst väiksemate kogukondadega kuni rahvusvahelise kaaluga ürituste korraldamiseni.
„Õpingud kultuurikorralduse erialal lõid mõnusa hüppelaua korraldusmaailma, avades ukse vägevatele väljakutsetele ja kontaktidele lõputult laia valdkonda. Teekond, kus „kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab“ oli toetatud praktiliselt, loomingulist ja strateegilist mõtlemist soodustades, professionaalseid oskuseid lihvides ning julgustades ettevõtlikkusele.“
Meil on päevaõpe. Peale loengute osaled sa paljudes aruteluseminarides, vestlusringides ja töötubades.
Õppekava teebki eriliseks praktiliste ülesannete suur maht, sest nii saad omandatud teoreetilisi teadmisi päriselus katsetada. Sul on võimalus panna end proovile väga erinevates olukordades, näha kõrvalt professionaalsete kultuurikorraldajate tööd ning mõistagi korraldada ka ise mitmesuguseid üritusi ja projekte.
Õppekava saab vaadelda esiteks kultuuriteadmiste ja teiseks professionaalsete korraldusoskuste aspektist.
Kultuuriteadmiste puhul saad muu hulgas ülevaate sellistest tahkudest nagu omakultuur, pärimus, kultuurilugu, kultuuri uurimise võimalused, kultuurisemiootika, muusika- ja teatrilugu, popkultuur, ruumiloome ning kultuuripoliitika. Et süveneda kultuuri rolli nii ajaloos kui ka tänapäeva ühiskonnas, osaled sa aruteludes ja peegeldustes ning analüüsid võimalusi, kuidas toimuvat mõistetakse ja tajutakse.
Järjest rohkem kasutatakse kultuurikorralduse valdkonnas disainmõtlemise elemente ning selle tõttu uurivad ka meie üliõpilased sihtrühmi, nende ootusi ning programmiloome seoseid tegevus- ja ärimudelitega.
Õppekava kultuurikorralduse osas keskendud sa erialaste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamisele valdkondades, mis on kultuurikorralduse puhul sama tähtsad kui mis tahes muu korraldusvõimekust nõudva eriala puhul.
Seega pöörame suurt tähelepanu projektijuhtimise teooriale ja praktikale ning põhiteadmistele õigusloomest, maksundusest, raamatupidamisest, strateegilisest kavandamisest jm. Eraldi tähtsustame just kultuurikorralduse jaoks kriitilisi valdkondi, mille seas on turundus, sponsorlus ja loovettevõtlus ning kõik see, mis käsitleb ürituste ohutuse ja turvalisusega seostuvat.
Õppejõud
Kultuurikorralduse õpetamist suunavad ja sisustavad oma valdkonna professionaalid, teiste seas:
- Anu Rannu (TÜ VKA kultuurikorralduse nooremlektor)
- Marko Lõhmus (TÜ VKA kultuurikorralduse ja kultuuripoliitika nooremlektor)
- Jorma Sarv (TÜ VKA kultuurikorralduse nooremlektor)
- Eva Saar (Jazzkaar)
- Jane Oblikas (Design Minds)
- Silja Liivamägi (Eesti Pärimusmuusika Keskus)
- Mari Kareda (Hepsor)
- Toomas Kiho (ajakiri "Akadeemia")
- Margus Haav (ajaleht "Sakala")
- Terje Trochynski (Tallinn Music Week / Svjata Vatra)
- Karin Kuimet (personalitöö ekspert)
- Piret Aus (sündmuste korraldaja ja ligpääsetavuse eestkõneleja)
- Georg Merilo (Georg Merilo läbirääkimiste kool)
- Kadri Kalle (Acento)
- Kirsika Meresmaa (Acento)
- Raimo Matvere (Acento)
- Mihkel Kaevats (Kultuuriministeerium)
- Mihkel Känd (PromFest)
- Monika Koks (Yolo Group)
- Tõnis Loorits (Triniti)
- Elina Soomets (Tööinspektsioon)
Viljandi on tõeline kultuurilinn. Kultuurikorralduse jaoks on see ülioluline, kuna me soovime kaasata siinset professionaalset teadmist võimalikult mitmekülgselt. Sel põhjusel viib meie üliõpilaste tee sageli Eesti Pärimusmuusika Keskusesse, Ugala teatrisse, Sakala kultuurikeskusesse ja teistesse Viljandi kultuuriasutustesse. Kaugel pole ka Tartu ning suuremate algatuste või praktikate nimel teeme koostööd väga paljude Eesti kultuurikorraldajatega.
Meie vilistlased on teinud karjääri ja saavutanud palju nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Professionaalne kultuurikorraldaja on teretulnud panustaja kogukondade loomisel ja piirkondlike algatuste eestvedajana, samuti vajalik kolleeg festivalide ja muude suurürituste tiimides ning mitmesugustes kultuuri- ja meelelahutusasutustes.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
3. või 4. juulil 2024 kell 11.00 Viljandis aadressil Posti 1 ruumides 122 ja 214 (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja üldkultuurilisi teadmisi, orienteerumist kultuurikorraldustööga seonduvas temaatikas, eeldusi ja motivatsiooni valitud erialal õppimiseks ning töötamiseks, samuti üldist väljendusoskust.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb kahest osast:
- Kirjalik arutlus (maht 200–300 sõna) etteantud üldkultuurilisel teemal, mille abil hinnatakse sisseastuja oskust tulevase eriala kultuurikorraldusega seonduvat temaatikat ja probleeme avada, analüüsida ning järeldusi sõnastada. Kirjaliku arutluse koostamiseks on aega 1 tund.
- Vestlus, mille käigus vastuvõtukomisjoni poolt kandidaadile esitatavad küsimused võivad:
- tuleneda vestlust ettevalmistavast ankeedist;
- arutleda erinevate üldiste teadmiste teemal: silmaring, lugemus, kultuurivaldkonnas toimuv, samuti teadmised ühiskonnaelus, poliitikas, majanduses, meediapildis ja avalikes aruteludes toimuvast;
- olla seotud varasemate kokkupuudetega kultuurikorralduse eriala teemadega;
- avada kandidaadi motivatsiooni täita õppetööga seotud eesmärke;
- olla seotud kandidaadi tulevikuplaanide ja eneseteostuse sihtidega;
- avada varasemate õpingute ja töökogemustega seonduvat;
- käsitleda etteantud näidissituatsioonide analüüsimist ja lahendamist.
Intervjuu orienteeruvaks pikkuseks on ca 10 minutit. Intervjuu aluseks on eelnevalt täidetud ankeet, milles kandidaat annab ülevaate oma senisest haridusteest, elu- ja töökogemustest, erialavaliku motiividest ning tulevikukavatsustest.
Hindamine
Arutluse puhul hinnatakse:
- töö struktuuri ja stiili;
- probleemi arenduse- ja analüüsioskust;
- faktide ja näidete esitamise oskust;
- argumenteerimis- ja järeldamisoskust.
Intervjuu hindamise peamised kriteeriumid:
- senised kogemused kultuurikorralduses (kogemuste maht ja laad) ning suutlikkus nende kogemuste üle arutleda;
- õpingutega seotud eelteadmiste maht ja ulatus;
- suutlikkus arutleda erinevate probleemide võimalike lahenduskäikude üle ja oma ettepanekuid põhjendada;
- eeldused ja motiveeritus õppimiseks ja kultuurivaldkonnas töötamiseks;
- loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
- analüüsi- ja üldistusoskus;
- üldine haritus, silmaring ning orienteerumine Eesti ja maailma olukorda või arengut puudutavates laiemates teemades;
- suhtlusoskus ning üldine väljendusoskus.
Sisseastumisel arvestatakse erialakatse koondtulemust 100-pallisel skaalal, millest
- 30% moodustab kirjalik arutlus
- 70% moodustab vestlus
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
