Erivajadustega üliõpilaste nõustamine

Erivajadusega on üliõpilane, kes vajab õpiväljundite saavutamiseks tuge õppeaine korralduse või õpikeskkonna muudatuste kaudu.

Toe vajaduse võivad tingida tervisega seotud asjaolud: pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripäraga kaasnevad raskused. Samas ei pea erivajadus tingimata olema seotud just tervisega. Suurem paindlikkus hariduse omandamisel võib olla vajalik ka näiteks üliõpilase andekuse, aktiivse sportlaskarjääri või lähedaste hooldamise koormuse korral, samuti poliitilise või sõjalise olukorra tõttu.

Erivajaduste alla kuuluvad näiteks:
  • Psüühikahäired (sh depressioon, ärevushäire, skisofreenia)
  • Autismispektrihäire
  • Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
  • Õpivilumuste häired (sh düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia)
  • Kroonilised haigused (sh diabeet, epilepsia, migreen)
  • Nägemispuue
  • Kuulmispuue
  • Füüsiline liikumispuue ja motoorikahäired

Need on vaid mõned näited erivajadustest, nimekiri ei ole täielik.

Kohanduste rakendamine sõltub õppeaine läbimise tingimustest ning õppejõu võimalustest. Kohandused määratakse üheks semestriks, seetõttu on oluline pöörduda erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole esimesel võimalusel iga semestri alguses.

Võimalikud kohandused:
  • Kõik õppematerjalid ja kogu info tehakse kättesaadavaks kirjalikult.
  • Eksamitel ja arvestustel võimaldatakse puhkepause.
  • Õppetööle või eksamile lubatakse viipekeeletõlk, kirjutustõlk või tugiisik.
  • Eksamitel ja arvestustel lubatakse kasutada sülearvutit.
  • Kodu- ja eksamitööde hindamisel ei arvestata grammatikavigu, kui õppeaine õpiväljund ei ole korrektse grammatika valdamine.
  • Õppetöös osalemisel, eksamiaegades ja iseseisvate tööde tähtaegades võimaldatakse paindlikkust.
  • Eksamitel ja arvestustel antakse lisaaega.
  • Ettekandeid võimaldatakse teha alternatiivsel moel.
  • Tehakse muid kohandusi olenevalt üliõpilase olukorrast.

Need on vaid mõned näited kohandustest, nimekiri ei ole täielik.

Kohandused on ennetav meede ega rakendu tagasiulatuvalt. Näiteks kui iseseisva töö tähtaeg on juba möödunud ning õppejõudu ei ole eelnevalt teavitatud raskusest töö õigeks ajaks esitada, ei ole võimalik kohandusi tagantjärele arvesse võtta.

Erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole on oodatud pöörduma nii Tartu Ülikooli üliõpilased (sh Pärnu ja Narva kolledži, Viljandi kultuuriakadeemia ning õigusteaduskonna Tallinna osakonnaja üliõpilased) kui ka Tartu Ülikooli sisseastujad. Ülikool toetab erivajadusega üliõpilasi nii sisseastumisel, õppetöös osalemisel, eksamite ja arvestuste tegemisel kui ka sobiva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomisel.

Broneeri aeg

NB! Aegu saab broneerida kuni 30 päeva ette, iga päev avanevad uued ajad.

Kasuta broneerimisel ut-meiliaadressi ([email protected]).

ut.ee/noustamisbronn

Erivajadusega üliõpilasi ja teisi teemast huvitatuid koondab erivajaduste teemaline postiloend (liitu postiloendiga).

Tartu Ülikoolis reguleerib kohanduste tegemist õppekorralduseeskiri. Selle järgi pöördub üliõpilane kohanduste küsimiseks erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole ja esitab erivajadust tõendava dokumendi. Õppejõud teeb üliõpilasele õppeaines mõistlikke kohandusi, kui

  • erivajadustega üliõpilaste nõustaja on koostanud üliõpilasele soovitatud kohanduste loetelu ja see on õppejõule teada mõistliku aja jooksul alates semestri algusest;
  • kohanduse tegemata jätmisel oleks üliõpilasel erivajaduse tõttu õppeaine õpiväljundite saavutamine raskendatud.

Kuidas kohanduste tegemine käib?

  1. Üliõpilane broneerib nõustamiskeskuse broneerimissüsteemis aja erivajadustega üliõpilaste nõustaja juurde.
  2. Nõustaja arutab koos üliõpilasega, millised on tema raskused ja mida üliõpilane saaks ise enda toetamiseks teha. Üliõpilane esitab oma erivajaduse tõendamiseks dokumendi (arstitõendi, puudetõendi, töövõime hindamise otsuse vm).
  3. Nõustaja koostab soovituslike kohanduste kirja kavandi ja saadab selle üliõpilasele tutvumiseks.
  4. Kui üliõpilane on soovituslike kohanduste kirja sisuga nõustunud, saadab nõustaja selle õppeainete vastutavatele õppejõududele, programmijuhile ja õppekorralduse spetsialistile.
  5. Vastutav õppejõud teavitab õppeainet õpetavaid õppejõude, kellel on vaja erivajaduse ja kohanduste infot teada.
  6. Õppejõud kaalub ja otsustab, milliseid kohandusi on võimalik tema õppeaines teha.
  7. Üliõpilane võtab vastutava õppejõuga ühendust, et üksikasjades kokku leppida.
  8. Õppejõud teavitab üliõpilast, milliseid kohandusi on võimalik õppetöös teha.
  9. Õppetöös tehakse kohandused.

Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu teistelegi kandidaatidele. Erivajadusest lähtuvalt on kandidaadil võimalik taotleda kõrghariduse esimese ja teise astme õppesse kandideerides sisseastumiseksami kohandamist.

Kuidas sisseastumiseksamiteks kohanduste tegemine käib?

  1. Kandidaat broneerib nõustamiskeskuse broneerimissüsteemis erivajadustega üliõpilaste nõustaja juurde aja või võtab nõustajaga ühendust e-posti aadressil [email protected] või [email protected]. Oma pöördumises palume täpsustada, millisele õppekavale on soov kandideerida ning millised kohandused on vajalikud.
  2. Nõustaja selgitab kandidaadile edasised sammud (avalduse esitamine, erivajaduse tõendamine jm).
  3. Kandidaat esitab vähemalt 10 tööpäeva enne sisseastumiseksami toimumist avalduse kohanduste taotlemiseks.
  4. Vastuvõtukomisjon otsustab kohanduste võimalikkuse ning ülikool teavitab kandidaati otsusest.

Akadeemilist puhkust on kaht liiki – omal soovil ja tervislikel põhjustel. Akadeemilise puhkuse kohta saad täpsemini lugeda siit.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud õppetööl osaleda.

Akadeemilist puhkust omal soovil saab taotleda üks kord ühes õppeastmes avalduse alusel (loe avalduse esitamisest allpool). Soovitud akadeemilise puhkuse periood tuleb märkida avaldusse. Perioodi pikkuse saab üliõpilane ise valida. Omal soovil akadeemilisel puhkusel saab olla maksimaalselt kuni üks aasta. Kui akadeemiline puhkus on võetud lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib akadeemilist puhkust pikendada. Selleks tuleb enne puhkuseperioodi lõppu esitada vabas vormis avaldus puhkuse pikendamiseks kuni ühe aastani.

Omal soovil on võimalik akadeemilisele puhkusele siirduda igal ajal nominaalse õppeaja sees, kuid see pole võimalik õppeaja pikendusel olles. Lisaks ei saa omal soovil akadeemilist puhkust võtta kõrghariduse esimesel astmel esimesel aastal enne teise semestri algust.

Viibides akadeemilisel puhkusel omal soovil, üliõpilasel üliõpilasstaatusega kaasnevat ravikindlustust ei ole. Kui akadeemiline puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel, siis ravikindlustus ei katke.

Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel saab taotleda igal ajal arstitõendi alusel. Akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel võib olla mitu korda, kuid kokku kuni kaks aastat.

Üliõpilase põhjendatud taotluse alusel võib õppeprodekaan osaliselt või täielikult vabastada akadeemilisele puhkusele järgneval semestril õppetasu maksmisest eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase, kes on vähemalt 40 päeva semestrist olnud tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel, mille tõttu oli takistatud õppekava täitmine. Taotlus tuleb esitada oma õppekava õppekorralduse spetsialistile.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus ja vajadusel vastavad lisad digiallkirjastatult või käsitsi allkirjastatult, kui avaldus on välja prinditud. Avaldus tuleb esitada hiljemalt akadeemilise puhkuse algusele eelneval päeval. Akadeemilist puhkust ei vormistata tagasiulatuvalt.

Avaldus tuleb esitada:

- humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas dekanaati: [email protected]
- sotsiaalteaduste valdkonnas õppekavaga tegelevale õppekorralduse spetsialistile
- meditsiiniteaduste valdkonnas dekanaati: [email protected]
- loodus- ja täppisteaduste valdkonnas dekanaati: [email protected]

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

Stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus. Alates 01.01.2025 võetakse taotlusi vastu jooksvalt kogu õppeaasta vältel (v.a. juulis ja augustis).

Täpsemat infot leiab Haridus- ja Noorteameti erivajadusega üliõpilaste stipendiumi teemaliselt veebileheküljelt.

Täiskoormusega õppivatel üliõpilastel (välja arvatud doktorantidel), kelle majanduslik olukord on halvenenud või kelle töövõime on vähenenud, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust, mille suurus on 135 eurot kuus. Rohkem infot toetuse taotlemise kohta leiad vajaduspõhise eritoetuse lehelt.

Keskmise, raske või sügava puudega või vähenenud töövõimega üliõpilane või kuni 15-aastase (k.a) puudega lapse üliõpilasest vanem või eestkostja vabastatakse üliõpilase taotluse alusel õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppes, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eestikeelsel õppekaval.

Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini.

Õppetasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitatakse koos taotlusega kehtiv soodustust tõendav dokument:

  • erivajadusega õppija esitab koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist või alates 2021/22 õppeaasta sügissemestrist koopia vähenenud töövõimet tõendavast dokumendist
  • puudega lapse vanem esitab koopia lapse sünnitunnistusest ja kehtivast puuet tõendavast dokumendist.

Taotlus ja soodustust tõendav dokument tuleb esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti.

Õppetasu maksmisest vabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Ligipääs Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi isikuandmetele on piiratud. Andmetele on ligipääs ainult töötajatel, kes vajavad vastavat infot oma tööülesannete täitmiseks.

Rohkem infot õppetasust maksmise vabastuse kohta leiad siit.

Välismaal õppimise ja praktika planeerimiseks ning võimalustega tutvumiseks vaata lisainfot rahvusvahelise õpirände keskuse lehelt.

Erivajadusega üliõpilastel on võimalus taotleda kaasamistoetust, et katta õpirändega seotud lisakulusid, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega ja mida igakuine lisatoetus ei kata. Õpirändeks täiendavate toetuste võimalustega saad tutvuda siin.

  • Kõikide Tartu Ülikooli hoonetega, sh õppehoonete ja ühiselamutega, on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli virtuaaltuuri kaudu.
  • Tartu Ülikooli õppehooned on programmi Primus toel ratastooliga liikuja seisukohalt kaardistatud. Ligipääsetavuse infoga on võimalik tutvuda siin.
  • Tartu Ülikooli peahoones ja raamatukogus on võimalus hoones liikumiseks laenutada rulaatorit ja ratastooli. Abivahendeid saavad peahoone garderoobist ja raamatukogu kojulaenutusletist laenutada nii üliõpilased kui ka teised külastajad.
    Abivahendid annetas ülikoolile Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa selts.

Tugiteenused Tartu Ülikoolis:

  • Tartu Ülikooli raamatukogu poolt erivajadusega lugejatele pakutavate teenustega saab tutvuda siin.
  • Vaegkuuljatest üliõpilastel on võimalik laenutada kõnetuvastusseadet. Laenutamiseks palume pöörduda erivajadusega üliõpilaste nõustajate poole.
  • Tartu Ülikooli Üliõpilasküla Raatuse 22 ühiselamus asuvad kohandatud toad liikumispuudega üliõpilastele.


Tugiteenused väljaspool ülikooli:

  • Sotsiaalteenuseid, sh transporti, tugiisiku ja isikliku abistaja leidmist jm, korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus.
  • Vaegkuuljatest üliõpilastel, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime, on võimalik saada tasuta kirjutustõlketeenust.
  • Tasulist viipekeele tõlketeenust on võimalik tellida siit.
  • Abivahendi vajaduse korral pöördu oma arsti poole või Sotsiaalkindlustusametisse.

Erivajadustega üliõpilaste nõustajad

Image
erivajadustega üliõpilaste nõustaja Liisa Veerla
Image
erivajadustega üliõpilaste nõustaja Kätlin Jaeger

Millega arvestada, kui õppijate hulgas on erivajadusega üliõpilane?

Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi Primus kaasabil on valminud kuus erivajadusega üliõpilaste õpetamist käsitlevat lühifilmi.

Erivajadusega õppija: autismispektri häire (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: nägemispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: kroonilised haigused (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: kuulmispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: liikumispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: psüühikahäire (tõlge eesti viipekeelde)

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!