Erivajadustega üliõpilaste nõustamine

Erivajadusega on üliõpilane, kes vajab õpiväljundite saavutamiseks tuge õppeaine korralduse või õpikeskkonna muudatuste kaudu.

Toe vajaduse võivad tingida tervisega seotud asjaolud: pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripäraga kaasnevad raskused. Samas ei pea erivajadus tingimata olema seotud just tervisega. Suurem paindlikkus hariduse omandamisel võib olla vajalik ka näiteks üliõpilase andekuse, aktiivse sportlaskarjääri või lähedaste hooldamise koormuse korral, samuti poliitilise või sõjalise olukorra tõttu.

 Erivajaduste alla kuuluvad näiteks:
  • Psüühikahäired (sh depressioon, ärevushäire, skisofreenia) 
  • Autismispektrihäire 
  • Aktiivsus- ja tähelepanuhäire 
  • Õpivilumuste häired (sh düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia) 
  • Kroonilised haigused (sh diabeet, epilepsia, migreen) 
  • Nägemispuue 
  • Kuulmispuue 
  • Füüsiline liikumispuue ja motoorikahäired 

Need on vaid mõned näited erivajadustest, nimekiri ei ole täielik. 

Kohanduste rakendamine sõltub õppeaine läbimise tingimustest ning õppejõu võimalustest. Kohandused määratakse üheks semestriks, seetõttu on oluline pöörduda erivajadustega nõustaja poole iga semestri alguses. 

Võimalikud kohandused: 
  • Kõik õppematerjalid ja kogu info tehakse kättesaadavaks kirjalikult. 
  • Eksamitel ja hindelistel arvestustel võimaldatakse puhkepause. 
  • Õppetööle või eksamile lubatakse viipekeeletõlk, kirjutustõlk või tugiisik. 
  • Eksamitel ja hindelistel arvestustel lubatakse kasutada sülearvutit. 
  • Kodu- ja eksamitööde hindamisel ei arvestata grammatikavigu, kui õppeaine õpiväljund ei ole korrektse grammatika valdamine. 
  • Õppetöös osalemisel, eksamiaegades ja iseseisvate tööde tähtaegades võimaldatakse paindlikkust. 
  • Eksamitel ja hindelistel arvestustel antakse lisaaega. 
  • Ettekandeid võimaldatakse teha alternatiivsel moel. 
  • Tehakse muid kohandusi olenevalt üliõpilase olukorrast. 

Need on vaid mõned näited kohandustest, nimekiri ei ole täielik. 

Erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole on oodatud pöörduma nii Tartu Ülikooli üliõpilased (sh Pärnu ja Narva kolledži, Viljandi kultuuriakadeemia ning õigusteaduskonna Tallinna osakonnaja üliõpilased) töötajad kui ka Tartu Ülikooli sisseastujad. Ülikool toetab erivajadusega üliõpilasi nii sisseastumisel, õppetöös osalemisel, eksamite ja arvestuste tegemisel, õppevahendite hankimisel kui ka sobiva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomisel.

Broneeri aeg

Aegu saab broneerida kuni 30 päeva ette. NB! Kasuta broneerimisel ut-meiliaadressi (eesnimi.perenimi@ut.ee).

ut.ee/noustamisbronn

Erivajadusega üliõpilasi ja teisi teemast huvitatuid koondab erivajaduste teemaline postiloend (liitu postiloendiga).

Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu teistelegi kandidaatidele. Erivajadusest lähtuvalt on kandidaadil võimalik taotleda sisseastumiseksami kohandamist (nt vestluse puhul viipekeele tõlgi kasutamist, nägemisvaeguse korral kirjaliku eksamitöö kohandamist sobivaks). Sisseastumiseksami kohandamiseks tuleb erivajadusega kandidaadil varakult (soovitatavalt vähemalt 30 päeva enne sisseastumiseksami toimumist) ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga e-posti aadressil maris.gertz@ut.ee. Kirjas tuleb täpsustada, mis õppekavale soovid kandideerida ning milliseid kohandusi eksami sooritamiseks taotled. Seejärel võtab nõustaja ühendust, et täpsustada edasised sammud (avalduse esitamine, erivajaduse tõendamine, vajadusel nõustamiseks aja broneerimine).

Tartu Ülikoolis reguleerib kohanduste tegemist õppekorralduseeskiri. Selle järgi pöördub üliõpilane kohanduste küsimiseks erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole ja esitab erivajadust tõendava dokumendi. Õppejõud teeb üliõpilasele õppeaines mõistlikke kohandusi, kui 

  • erivajadustega üliõpilaste nõustaja on koostanud üliõpilasele soovitatud kohanduste loetelu ja see on õppejõule teada mõistliku aja jooksul alates semestri algusest; 
  • kohanduse tegemata jätmisel oleks üliõpilasel erivajaduse tõttu õppeaine õpiväljundite saavutamine raskendatud. 

 

Kuidas kohanduste tegemine käib? 

  1. Üliõpilane broneerib nõustamiskeskuse broneerimissüsteemis aja erivajadustega üliõpilaste nõustaja juurde. 
  1. Nõustaja arutab koos üliõpilasega, millised on tema raskused ja mida üliõpilane saaks ise enda toetamiseks teha. Üliõpilane esitab oma erivajaduse tõendamiseks dokumendi (arstitõendi, puudetõendi, töövõime hindamise otsuse vm). 
  1. Nõustaja koostab soovituslike kohanduste kirja kavandi ja saadab selle üliõpilasele tutvumiseks. 
  1. Kui üliõpilane on soovituslike kohanduste kirja sisuga nõustunud, saadab nõustaja selle õppeainete vastutavatele õppejõududele, programmijuhile ja õppekorralduse spetsialistile. 
  1. Vastutav õppejõud teavitab õppeainet õpetavaid õppejõude, kellel on vaja erivajaduse ja kohanduste infot teada. 
  1. Õppejõud kaalub ja otsustab, milliseid kohandusi on võimalik tema õppeaines teha. 
  1. Üliõpilane võtab vastutava õppejõuga ühendust, et üksikasjades kokku leppida. 
  1. Õppejõud teavitab üliõpilast, milliseid kohandusi on võimalik õppetöös teha. 
  1. Õppetöös tehakse kohandused. 

Õppeaasta alguses toimub erivajadusega üliõpilaste õppimist toetav infoseminar, kus käsitletakse erivajadusega üliõpilaste võimalusi (kohanduste tegemine, erivajadusega üliõpilaste stipendium, tugimeetmed, ligipääsetavus) ning arutletakse erivajadusega õppija jaoks olulistel teemadel. Järgmine seminar toimub 2023/24. õa. alguses. Ühine ka postiloendiga, et saada rohkem infot seminari toimumise kohta (liitu postiloendiga).

Vestlusringis räägitakse erivajadusega üliõpilastele huvipakkuvatel teemadel. Järgmine kohtumine toimub 2023/24. õppeaastal. Vestlusringiga liitumiseks kirjuta maris.gertz@ut.ee.

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit on võimalik taotleda immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Stipendiumi saamiseks tuleb esitada taotlus üks kord õppeaastas ning toetus määratakse korraga kümneks kuuks (kui taotlus esitatakse septembris) või kevadsemestriks (kui taotlus esitatakse veebruaris). Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi on võimalik taotleda ja saada ka akadeemilise puhkuse ajal ja osakoormusega õppides ning lisa-aastal õppivatel, täiskoormusega üliõpilastel. Sellisel juhul stipendiumi suurus diferentseeritakse. Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltuvalt puude raskusastmest ja liigist on 60-510 eurot kuus. Taotlusvoorud on kaks korda õppeaastas: sügissemestril ja kevadsemestril. 

 

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi 2024. aasta kevadvoor on peagi avanemas. Stipendiumi taotlusi 2023/2024 õppeaasta kevadsemestri perioodile saab esitada 22. jaanuarist kuni 22. veebruarini.

Stipendiumi rakendusala tuleneb haridus- ja teadusministri määrusest nr 37  „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“, mis on kättesaadav riigiteatajast.

Taotlusi saab esitada läbi Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) https://toetused.kul.ee/. Taotlusi paberkandjal vastu ei võeta.

Informatsioon on kättesaadav ka Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.

Kui Sul tekib seoses stipendiumi taotlemisega täiendavaid küsimusi, võid pöörduda Haridus- ja Noorteameti stipendiumite vanemspetsialisti Kadri Kaldre poole: telefon 5359 8493 , e-post kadri.kaldre@harno.ee.

Täiskoormusega õppivatel üliõpilastel (välja arvatud doktorantidel), kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses töövõime vähenemisega, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust, mille suurus on 135 eurot kuus. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega sügissemestril alates 11. septembrist kuni 30. septembrini ja kevadsemestril alates 11. veebruarist kuni 28. veebruarini. Rohkem infot (sh muud vajaduspõhise eritoetuse taotlemise alused) leiad SIIT.

Keskmise, raske või sügava puudega või vähenenud töövõimega üliõpilane või kuni 15-aastase (k.a) puudega lapse üliõpilasest vanem või eestkostja vabastatakse üliõpilase taotluse alusel õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppes, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eestikeelsel õppekaval. 

Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini.

Õppetasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitatakse koos  taotlusega kehtiv soodustust tõendav dokument:

  • erivajadusega õppija esitab koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist või alates 2021/22 õppeaasta sügissemestrist koopia vähenenud töövõimet tõendavast dokumendist
  • puudega lapse vanem esitab koopia lapse sünnitunnistusest ja kehtivast puuet tõendavast dokumendist.

Taotlus ja lisadokument esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti. Õppetasu maksmisest vabastamist ei saa taotleda teist korda samale kõrgharidusastmele uuesti õppima asujad enne, kui on möödunud õppekava, millel üliõpilane varem õppis kolmekordne (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus ja kui ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses (v.a õpetajakoolituse erialal õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana) ning üliõpilased, kes on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

Õppetasu maksmisest vabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Ligipääs Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi isikuandmetele on piiratud. Andmetele on ligipääs ainult töötajatel, kes vajavad vastavat infot oma tööülesannete täitmiseks. 

Rohkem infot (sh muud õppetasust maksmise vabastuse alused) leiad SIIT.

Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Rohkem infot leiad SIIT (vt Toetusleping ja stipendium alt).

Tartu Ülikooli õppehooned on programmi Primus toel ratastooliga liikuja seisukohalt kaardistatud. Ligipääsetavuse info on hetkel uuendamisel. Praegu on võimalik infoga tutvuda siin

Kõik liikumispuudega Tartu Ülikooli peahoone ja raamatukogu külastajad saavad hoones liikumiseks laenutada rulaatorit või ratastooli. Abivahendid annetas ülikoolile Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa selts ning neid saavad peahoone garderoobist ja raamatukogu kojulaenutusletist laenutada mitte ainult üliõpilased, vaid ka kõik teised külastajad.

Tugiteenuste osutamise eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilaste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset lõimumist ja võrdseid võimalusi ning soodustada tõhusat kaasatust õppetöösse. 

Tartu Ülikooli raamatukogus on võimalik kasutada raamatute kojutellimise teenust. Saadaval on nägemispuudega lugejate loodud audio-õpikud ja e-õpikud (rohkem infot SIIT). Samuti on nägemispuudega lugejatele abiks lugemisteler MLX Reader - MLX Split, mis võimaldab suurendada teksti kuni 46 korda.

Vaegkuuljatele ja üliõpilastele, kellel on koordinatsioonihäirete tõttu raskusi kirjutamise või trükkimisega, on võimalik kasutamiseks anda kõnetuvastusseade, mille abil saab õppejõu reaalajalise kõne muuta http://bark.phon.ioc.ee/dikteeri/index.html veebilehel tekstiks.

Vaegkuuljatest üliõpilastel, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime, on võimalik saada tasuta kirjutustõlketeenust, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Rohkem infot leiab SIIT.

Tartu Ülikooli Üliõpilasküla Raatuse 22 ühiselamus asuvad kohandatud toad liikumispuudega üliõpilastele.

Vajadusel abistab nõustaja erivajadusega üliõpilast tugitudengi leidmisel. Tugitudengite näol on tegu vabatahtlike üliõpilastega, kes on valmis olema abivajajatele toeks. Tugitudengiks hakkamiseks võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.

Kui Sa vajad abi, kuid kõrvalseisjad ei märka seda pakkuda, siis tõenäoliselt ei oska nad seda teha või kardavad eksida. Sina oled oma erivajaduse ekspert, kui Sa vajad abi, siis küsi seda julgelt.

Kui Sul on mure ja Sa ei oska sellega kellegi poole pöörduda, siis alati võid võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.

Erivajadustega üliõpilaste nõustajad

Image
Maris Gertz
Image
foto

 

 Kui sul on ettepanekuid, kuidas saaksime oma tugiteenuseid ja toetusi paremaks muuta, võta meiega ühendust! 

 

Millega arvestada, kui õppijate hulgas on erivajadusega üliõpilane?

Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi Primus kaasabil on valminud kuus erivajadusega üliõpilaste õpetamist käsitlevat lühifilmi.
 

Erivajadusega õppija: aspergeri sündroom (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: nägemispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: kroonilised haigused (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: kuulmispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: liikumispuue (tõlge eesti viipekeelde)

Erivajadusega õppija: psüühikahäire (tõlge eesti viipekeelde)

pilt kahest mehest. üks mossitab ja teine naeratab

Emotsionaalse enesetunde küsimustik

Karjäärirännak

Karjäärirännak 2024

Grete Kurik pilt

Grete Kurik: võõrkeelsel erialal õppimine toob maailma koju kätte