Erivajadustega üliõpilaste nõustamine

Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu teistelegi kandidaatidele. Erivajadusest lähtuvalt on kandidaadil võimalik taotleda sisseastumiseksami kohandamist (nt vestluse puhul viipekeele tõlgi kasutamist, nägemisvaeguse korral kirjaliku eksamitöö kohandamist sobivaks). Sisseastumiseksami kohandamiseks tuleb erivajadusega kandidaadil varakult (soovitatavalt vähemalt 30 päeva enne sisseastumiseksami toimumist) ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga e-posti aadressil maris.gertz@ut.ee. Kirjas tuleb täpsustada, mis õppekavale soovid kandideerida ning milliseid kohandusi eksami sooritamiseks taotled. Seejärel võtab nõustaja ühendust, et täpsustada edasised sammud (avalduse esitamine, erivajaduse tõendamine, vajadusel nõustamiseks aja broneerimine).

• Kui sul on vajadus õppetöös kohanduste saamiseks, siis pöördu erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole. Väga soovitav on teha seda juba enne semestri algust. Või nii vara kui võimalik.

• Erivajadustega üliõpilaste nõustaja ei anna isikustatud infot Sinu erivajaduse kohta ilma Sinu nõusolekuta kolmandatele isikutele. Juhul, kui Sa ei soovi kasutada soodustusi (õppekulude hüvitamisest vabastamine) või kohandusi õppetöös, on erivajadusest teavitamine vabatahtlik ja Sa ei pea seda tegema, kui ei soovi.

• Arusaamatuste vältimiseks eelda õppejõududega suheldes pigem seda, et nad ei ole Sinu erivajadusest teadlikud. Seda isegi juhul, kui oled Tartu Ülikoolile puude või vähenenud töövõime tõendi esitanud. Tartu Ülikool kasutab puude ja vähenenud töövõime tõendeid vaid õppekulude hüvitamisest vabastamise otsuste tegemisel ning erivajaduse infot näeb väga piiratud arv töötajaid. Õppejõud õppeinfosüsteemis erivajaduse infot ei näe.

• Kui Sul on oma erivajaduse tõttu raskusi iseseisvale tööle antud tähtajast kinni pidamisega, siis võta õppejõuga ühendust enne tähtaja saabumist ja anna oma olukorrast teada. Ära jää ootama tähtaja möödumist.

Õppeaasta alguses toimub erivajadusega üliõpilaste õppimist toetav infoseminar, kus käsitletakse erivajadusega üliõpilaste võimalusi (kohanduste tegemine, erivajadusega üliõpilaste stipendium, tugimeetmed, ligipääsetavus) ning arutletakse erivajadusega õppija jaoks olulistel teemadel. Järgmine seminar toimub 2023/24. õa. alguses. Ühine ka postiloendiga, et saada rohkem infot seminari toimumise kohta (liitu postiloendiga).

Vestlusringis räägitakse erivajadusega üliõpilastele huvipakkuvatel teemadel. Järgmine kohtumine toimub 2023/24. õppeaastal. Vestlusringiga liitumiseks kirjuta maris.gertz@ut.ee.

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit on võimalik taotleda immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Stipendiumi saamiseks tuleb esitada taotlus üks kord õppeaastas ning toetus määratakse korraga kümneks kuuks (kui taotlus esitatakse septembris) või kevadsemestriks (kui taotlus esitatakse veebruaris). Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi on võimalik taotleda ja saada ka akadeemilise puhkuse ajal ja osakoormusega õppides ning lisa-aastal õppivatel, täiskoormusega üliõpilastel. Sellisel juhul stipendiumi suurus diferentseeritakse. Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltuvalt puude raskusastmest ja liigist on 60-510 eurot kuus. Taotlusvoorud on kaks korda õppeaastas: sügissemestril ja kevadsemestril. 

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi 2023. aasta sügisvoor avaneb seekord mõnevõrra hiljem. Põhjuseks on stipendiumi väljaandmise aluseks oleva haridus- ja teadusministri määruse „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ muutmine. Taotlemise tingimustes muudatusi ei tule. Kuigi taotlusvoor toimub tavapärasest hiljem, makstakse stipendiumi alates septembrikuust tagantjärgi. Taotlusi saab esitada Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu.

Täiskoormusega õppivatel üliõpilastel (välja arvatud doktorantidel), kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses töövõime vähenemisega, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust, mille suurus on 135 eurot kuus. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega sügissemestril alates 11. septembrist kuni 30. septembrini ja kevadsemestril alates 11. veebruarist kuni 28. veebruarini. Rohkem infot (sh muud vajaduspõhise eritoetuse taotlemise alused) leiad SIIT.

Keskmise, raske või sügava puudega või vähenenud töövõimega üliõpilane või kuni 15-aastase (k.a) puudega lapse üliõpilasest vanem või eestkostja vabastatakse üliõpilase taotluse alusel õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppes, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eestikeelsel õppekaval. 

Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini.

Õppetasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitatakse koos  taotlusega kehtiv soodustust tõendav dokument:

• erivajadusega õppija esitab koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist või alates 2021/22 õppeaasta sügissemestrist koopia vähenenud töövõimet tõendavast dokumendist
• puudega lapse vanem esitab koopia lapse sünnitunnistusest ja kehtivast puuet tõendavast dokumendist.

Taotlus ja lisadokument esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti. Õppetasu maksmisest vabastamist ei saa taotleda teist korda samale kõrgharidusastmele uuesti õppima asujad enne, kui on möödunud õppekava, millel üliõpilane varem õppis kolmekordne (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus ja kui ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses (v.a õpetajakoolituse erialal õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana) ning üliõpilased, kes on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

Õppetasu maksmisest vabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Ligipääs Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi isikuandmetele on piiratud. Andmetele on ligipääs ainult töötajatel, kes vajavad vastavat infot oma tööülesannete täitmiseks. 

Rohkem infot (sh muud õppetasust maksmise vabastuse alused) leiad SIIT.

Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Rohkem infot leiad SIIT (vt Toetusleping ja stipendium alt).

Tartu Ülikooli õppehooned on programmi Primus toel ratastooliga liikuja seisukohalt kaardistatud. Ligipääsetavuse info on hetkel uuendamisel. Praegu on võimalik infoga tutvuda siin. 

Kõik liikumispuudega Tartu Ülikooli peahoone ja raamatukogu külastajad saavad hoones liikumiseks laenutada rulaatorit või ratastooli. Abivahendid annetas ülikoolile Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa selts ning neid saavad peahoone garderoobist ja raamatukogu kojulaenutusletist laenutada mitte ainult üliõpilased, vaid ka kõik teised külastajad.

Tugiteenuste osutamise eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilaste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset lõimumist ja võrdseid võimalusi ning soodustada tõhusat kaasatust õppetöösse. 

Tartu Ülikooli raamatukogus on võimalik kasutada raamatute kojutellimise teenust. Saadaval on nägemispuudega lugejate loodud audio-õpikud ja e-õpikud (rohkem infot SIIT). Samuti on nägemispuudega lugejatele abiks lugemisteler MLX Reader - MLX Split, mis võimaldab suurendada teksti kuni 46 korda.

Vaegkuuljatele ja üliõpilastele, kellel on koordinatsioonihäirete tõttu raskusi kirjutamise või trükkimisega, on võimalik kasutamiseks anda kõnetuvastusseade, mille abil saab õppejõu reaalajalise kõne muuta http://bark.phon.ioc.ee/dikteeri/index.html veebilehel tekstiks.

Vaegkuuljatest üliõpilastel, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime, on võimalik saada tasuta kirjutustõlketeenust, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Rohkem infot leiab SIIT.

Tartu Ülikooli Üliõpilasküla Raatuse 22 ühiselamus asuvad kohandatud toad liikumispuudega üliõpilastele.

Vajadusel abistab nõustaja erivajadusega üliõpilast tugitudengi leidmisel. Tugitudengite näol on tegu vabatahtlike üliõpilastega, kes on valmis olema abivajajatele toeks. Tugitudengiks hakkamiseks võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.

Kui Sa vajad abi, kuid kõrvalseisjad ei märka seda pakkuda, siis tõenäoliselt ei oska nad seda teha või kardavad eksida. Sina oled oma erivajaduse ekspert, kui Sa vajad abi, siis küsi seda julgelt.

Kui Sul on mure ja Sa ei oska sellega kellegi poole pöörduda, siis alati võid võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.