Vajaduspõhine eritoetus

Vajaduspõhist eritoetust saab taotleda üliõpilane (välja arvatud doktorant),

  • kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või ajalise või tähtajalise elamisõiguse alusel (alates 2022/23. õa-st ei laiene enam õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga ehk väljastpoolt Euroopa Liitu õppima tulevatele üliõpilastele),
  • kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
  • kes õpib täiskoormusega ja on taotlemise semestri alguseks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või õpib täiskoormusega esimesel semestril,
  • kes on saanud eritoetuse taotluse esitamise kuul vajaduspõhise õppetoetuse taotluse kohta negatiivse otsuse põhjendusega, et pereliikmete kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus ületas kehtestatud ülempiiri (756,38 eurot) ning
  • kes vastab ühele järgnevatest tingimustest:

a) kelle perekonnaliikmete sissetulek eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri;

b) kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses üliõpilasele või tema lapsele väljamõistetud elatise nõude mittekohase täitmisega, kui elatise nõude suhtes on algatatud täitemenetlus vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisele eelneva 12 kalendrikuu jooksul või

c) kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses töövõime vähenemisega.

Vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus määratakse üliõpilasele, kelle perekonnaliikmete sissetulek eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse brutotulu alusel. Toetust ei saa, kui sissetulek pereliikme kohta on üle 756,38 euro.
Eritoetuse määramiseks vähenenud töövõimega üliõpilastel moodustab õppeprorektor igaks õppeaastaks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks üliõpilane. Välja antavate toetuste arvu otsustab komisjon, võttes arvesse taotlejate arvu ja eritoetuse fondi jääki. Vajaduspõhine eritoetus määratakse vähenenud töövõimega üliõpilastele pingerea alusel. Pingereas paigutatakse ettepoole üliõpilane, kelle eelnenud kolme kuu sissetulek pereliikme kohta on madalam.

Õppekava täitmise mahtu loetakse õppekava kontekstis, st õppekavast valitud moodulite ja ainete suhtes. Vabaaineid võetakse arvesse vabaainete mooduli mahu ulatuses. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse kandideerimise semestri algusele eelneva päeva seisuga. Arvesse läheb eksami või arvestuse toimumise kuupäev. VÕTA otsuse alusel arvestatud õpitulemusi arvestatakse VÕTA otsuse tegemise semestril ja õppeplaani alusel arvestatud õpitulemusi õpitulemuste esitamise semestril.

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on:

  • tema vanemad
  • alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi
  • kuni 24-aastase üliõpilase kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui nad ei ole abielus ega lapse vanemad või eestkostjad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust
  • kuni 24-aastane isik, kes omandab üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ning kelle vanem või eestkostja on üliõpilane

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.

25-aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Vajaduspõhise eritoetuse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • vajaduspõhise õppetoetuse negatiivne otsus põhjusel, et pereliikmete kuu sissetulek ühe pereliikme kohta ületas 756,38 eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi digitempliga otsus on kättesaadav vajaduspõhise õppetoetuse taotluskeskkonnas (haridusportaalis).
  • väljavõte vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise hetkel olnud pereliikmete koosseisust vormil, mis on kättesaadav vajaduspõhise õppetoetuse taotluskeskkonnas (taotluse andmete leht). Taotluse andmete lehe leiate haridusportaalist negatiivse otsuse kõrvalt ning see tuleb üliõpilasel digiallkirjastada. 
  • maksuandmete tõendid Maksu-ja Tolliametist kõigi alates 18-aastaste pereliikmete sissetulekute kohta taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul. Tõendi saavad nii üliõpilane kui tema pereliikmed ise koostada Maksu-ja Tolliameti lehel, tõendi liigiks tuleb valida „Maksuandmete tõend. Tõendit koostades valida andmete algusaeg (kalendrikuu). Maksuandmete tõendi koostamisel pidada silmas, et alates 11. kuupäevast kajastub tõendil eelmise kuu sissetulek ja seetõttu tuleb tõendid koostada alates sellest kuupäevast. Tõendil peavad olema järgmised andmed: 1. tulu ja maksud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel 2. tööandja(te) deklareeritud väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel 3. töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemakse 4. ettevõtluskonto laekumised ning 5. dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed. Tõendile lisada Maksu- ja Tolliameti digitempel. NB! Palume üliõpilasel kõik dokumendid (sh teiste pereliikmete tõendid) saata oma nime alt ning korraga.
  • vähenenud töövõimega üliõpilased esitavad lisaks kehtiva töövõime vähenemist tõendava dokumendi, millele palume peale võtta väljastaja või Töötukassa digitempli,
  • elatise nõude mittekohast täitmist tuleb tõendada vastava dokumendiga.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega sügissemestril alates 11. septembrist kuni 30. septembrini ja kevadsemestril alates 11. veebruarist kuni 28. veebruarini. Ülikool võib sõltuvalt tähtpäevaks esitatud taotluste arvust välja kuulutada lisataotlusvooru. Kui lisataotlusvoor on avatud, tuleb dokumendid esitada alates vastava kuu 11. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani. 

Vajaduspõhise eritoetuse taotlus ja lisadokumendid saata eritoetus@ut.ee

Vajaduspõhine eritoetus määratakse sügissemestriks (september kuni jaanuar) hiljemalt 20. oktoobril ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni) hiljemalt 20. märtsil.

Eritoetus makstakse igal õppekuul 25. kuupäevaks sama õppekuu eest  (välja arvatud taotlemise kuu toetus, mis makstakse välja taotlemisele järgneva kuu 25. kuupäevaks).

Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilise puhkuse algusele ja eksmatrikuleerimisele järgnevast kalendrikuust.

Vajadusepõhise eritoetuse saajate arv sõltub ülikoolile vastavaks kalendriaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi mahust.

Lisainfo

Küsimused: eritoetus@ut.ee

Vajaduspõhise eritoetuse maksmist ja määramist reguleerib riiklikul tasandil õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Tartu Ülikoolis reguleerib stipendiumide ja õppetoetuste maksmist ja määramist stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord

 

Stipendiumide ja õppetoetuste pealehele

SAIS - Tartu Ülikool

Sisseastumise infosüsteemis saab nüüd kontrollida uuesti tasuta õppima asumise õigust

Jaan Vihalemm

Teadmussiirdedoktorant ühendab töö ja õpingud

Enlighti kaasatuse konkurss

Tartu Ülikooli üliõpilasi oodatakse kandideerima Enlighti kaasatuse auhinnale