Vajaduspõhist eritoetust saab taotleda üliõpilane (välja arvatud doktorant),
a) kelle perekonnaliikmete sissetulek eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri;
b) kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses üliõpilasele või tema lapsele väljamõistetud elatise nõude mittekohase täitmisega, kui elatise nõude suhtes on algatatud täitemenetlus vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisele eelneva 12 kalendrikuu jooksul või
c) kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses töövõime vähenemisega.
Vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot kuus.
Vajaduspõhine eritoetus määratakse üliõpilasele, kelle perekonnaliikmete sissetulek eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse brutotulu alusel. Toetust ei saa, kui sissetulek pereliikme kohta on üle 756,38 euro.
Eritoetuse määramiseks vähenenud töövõimega üliõpilastel moodustab õppeprorektor igaks õppeaastaks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks üliõpilane. Välja antavate toetuste arvu otsustab komisjon, võttes arvesse taotlejate arvu ja eritoetuse fondi jääki. Vajaduspõhine eritoetus määratakse vähenenud töövõimega üliõpilastele pingerea alusel. Pingereas paigutatakse ettepoole üliõpilane, kelle eelnenud kolme kuu sissetulek pereliikme kohta on madalam.
Õppekava täitmise mahtu loetakse õppekava kontekstis, st õppekavast valitud moodulite ja ainete suhtes. Vabaaineid võetakse arvesse vabaainete mooduli mahu ulatuses. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse kandideerimise semestri algusele eelneva päeva seisuga. Arvesse läheb eksami või arvestuse toimumise kuupäev. VÕTA otsuse alusel arvestatud õpitulemusi arvestatakse VÕTA otsuse tegemise semestril ja õppeplaani alusel arvestatud õpitulemusi õpitulemuste esitamise semestril.
Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on:
Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.
25-aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.
Vajaduspõhise eritoetuse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega sügissemestril alates 11. septembrist kuni 30. septembrini ja kevadsemestril alates 11. veebruarist kuni 28. veebruarini. Ülikool võib sõltuvalt tähtpäevaks esitatud taotluste arvust välja kuulutada lisataotlusvooru. Kui lisataotlusvoor on avatud, tuleb dokumendid esitada alates vastava kuu 11. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani.
Vajaduspõhise eritoetuse taotlus ja lisadokumendid saata eritoetus@ut.ee
Vajaduspõhine eritoetus määratakse sügissemestriks (september kuni jaanuar) hiljemalt 20. oktoobril ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni) hiljemalt 20. märtsil.
Eritoetus makstakse igal õppekuul 25. kuupäevaks sama õppekuu eest (välja arvatud taotlemise kuu toetus, mis makstakse välja taotlemisele järgneva kuu 25. kuupäevaks).
Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilise puhkuse algusele ja eksmatrikuleerimisele järgnevast kalendrikuust.
Vajadusepõhise eritoetuse saajate arv sõltub ülikoolile vastavaks kalendriaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi mahust.
Küsimused: eritoetus@ut.ee
Vajaduspõhise eritoetuse maksmist ja määramist reguleerib riiklikul tasandil õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Tartu Ülikoolis reguleerib stipendiumide ja õppetoetuste maksmist ja määramist stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord.