Õpetajakoolituse erialastipendium
Allolev info on enne 2023/2024. õppeaastat õpetajakoolitusse astunute erialastipendiumi kohta.
Õpetajakoolituse erialastipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Õpetajakoolituse erialastipendium on 160 eurot kuus.
Stipendiumi taotlemise õigus
Õpetajakoolituse erialastipendiumi saab alates immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist taotleda üliõpilane, kes
- on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa, tähtajalise elamisloa, alalise või tähtajalise elamisõiguse või viisa alusel või viisavabalt, juhul kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud. Taotleda saab ka üliõpilane, kes on esitanud taotluse elamisloa saamiseks, kuid ei ole seda veel kätte saanud,
- õpib täiskoormusega või õpetajakoolituse osakoormusega õppekaval (kaasav haridus),
- ei ole ületanud õppekava nominaalkestust,
- ei ole akadeemilisel puhkusel,
- on täitnud õppekava läbitud õppeaja kohta täies mahus (kumulatiivselt vähemalt 30 EAP semestris) või õpetajakoolituse osakoormusega õppekava kumulatiivselt vähemalt 15 EAP semestri kohta või on esimese semestri üliõpilane.
Kuidas võetakse arvesse õppekava täitmist?
Täidetava õppekava mahtu loetakse õppekava kontekstis, st arvestades õppekavast valitud mooduleid ja aineid. Vabaaineid võetakse arvesse vabaainete mooduli mahu ulatuses. Õppekava täitmist arvestatakse stipendiumi taotlemise semestri algusele eelneva päeva seisuga. Arvesse läheb eksami või arvestuse toimumise kuupäev. VÕTA otsuse alusel arvestatud õpitulemusi võetakse arvesse VÕTA otsuse tegemise semestril ja õppeplaani alusel arvestatud õpitulemusi nende esitamise semestril.
Milliste õppekavade üliõpilased saavad stipendiumi taotleda?
Stipendiumi on võimalik taotleda järgmiste õppekavade üliõpilastel:
bakalaureuseõppes
- eripedagoogika ja logopeedia
- humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis
- loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis
- humanitaarained mitmekeelses koolis
- koolieelse lasteasutuse õpetaja
- koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
- keeled ja mitmekeelsus koolis
- kutseõpetaja
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes
- klassiõpetaja
- klassiõpetaja mitmekeelses koolis
magistriõppes
- eesti keele ja kirjanduse õpetaja
- eripedagoogika ja logopeedia
- filosoofia (kui õppekavast on valitud õpetajakoolituse erialamoodul)
- gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja
- kehaline kasvatus ja sport
- kunstide ja tehnoloogia õpetaja
- kaasav haridus
- matemaatika- ja informaatikaõpetaja
- põhikooli mitme aine õpetaja
- ajalugu (kui õppekavast on valitud õpetajakoolituse erialamoodul)
- religiooniuuringud ja teoloogia (kui õppekavast on valitud õpetajakoolituse erialamoodul)
- võõrkeeleõpetaja
- keeleõpetaja mitmekeelses koolis
- õpetajaharidus
Taotlemine
Stipendiumitaotlus tuleb esitada ÕIS-i kaudu iga semestri alguses:
- sügissemestril 1.–30. septembrini,
- kevadsemestril 1.–29. veebruarini.
Tutvu stipendiumitaotluste esitamise juhendiga
Stipendiumi määramine
Stipendium määratakse paremusjärjestuse alusel kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni).
Stipendium makstakse iga kuu 10. päevaks eelneva õppekuu eest (v.a septembri stipendium, mis makstakse hiljemalt 25. oktoobril, ja veebruari stipendium, mis makstakse hiljemalt 25. märtsil). Kui stipendiumi otsustatakse mitte määrata, saadetakse sellekohane teade kevadsemestril 25. märtsil ja sügissemestril 25. oktoobril.
Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse, siis erialastipendiumi maksmine lõpetatakse. Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, makstakse erialastipendium välja ka eksmatrikuleerimise õppekuu eest.
Paremusjärjestuse moodustumine
Õpetajakoolituse erialastipendiumi paremusjärjestuse koostab stipendiumikomisjon
- esmajärjekorras neist üliõpilastest, kes õpivad loodus- ja reaalainete õpetajaks või eesti keele õpetajaks mitte-eesti koolis. Eelistatavad õppekavad on loodus- ja reaalaainete õpetamine põhikoolis, põhikooli mitme aine õpetaja (bioloogia, füüsika, geograafia, informaatika, keemia, matemaatika erialad), gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, matemaatika- ja informaatikaõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja (eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala), keeleõpetaja mitmekeelses koolis (eesti keel teise keelena eriala) ning õpetajaharidus (bioloogiaõpetaja, füüsikaõpetaja, geograafiaõpetaja, informaatikaõpetaja, keemiaõpetaja, matemaatikaõpetaja erialad). Eelistatud õppekavadele eraldatakse kuni 50% stipendiumide koguarvust;
- seejärel võetakse arvesse teiste õppekavade üliõpilased, kes ei ole esimesel semestril ja kelle kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4;
- seejärel sügisemestril immatrikuleeritud esimese semestri üliõpilased ülikooli kandideerimise paremusjärjestuse alusel.
Pingerea koostamisel lähtutakse taotleja eelmise semestri kõigi eristava hindamise õpitulemuste kaalutud keskmisest hindest. Võrdse hinde korral eelistatakse
- esmalt taotlejat, kellel on kogu õppeaja kõigi eristava hindamise õpitulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskmine hinne,
- seejärel taotlejat, kellel on õppekava täidetud suuremas mahus,
- seejärel taotlejat, kellel on kogu õppeaja jooksul vähem negatiivseid (F ja "mittearvestatud") õpitulemusi,
- seejärel taotlejat, kes on saavutanud oma erialal silmapaistvaid tulemusi, osalenud edukalt erialastel võistlustel või konkurssidel või olnud ühiskondlikult aktiivne. Komisjonil on õigus nõuda üliõpilaselt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata tema silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas ning ühiskondlikku aktiivsust.
Kui üliõpilasel ei ole eelmisel õpitud semestril eristaval skaalal hinnatud õpitulemusi, arvestatakse paremusjärjestuse koostamisel kogu õppeaja kõigi õpitulemuste kaalutud keskmist hinnet.
Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete konkursipunktide korral kõrgema matemaatika riigieksami või sisseastumiseksami tulemusega üliõpilast. NB! Paremusjärjestusse ei lisata kedagi automaatselt, ka esimese semestri üliõpilasel tuleb esitada taotlus.
Erialastipendium akadeemilise puhkuse ajal
Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele, siis erialastipendiumi maksmine lõpetatakse. Viimane stipendiumimakse tehakse akadeemilise puhkuse algusele eelnenud täismahus õppekuu eest. Stipendiumi on siiski õigus semestri lõpuni edasi saada akadeemilisele puhkusele läinud üliõpilasel, kes täidab õppekava ja on
- keskmise, raske või sügava puudega,
- alla 3-aastase lapse vanem või eestkostja,
- alla 16-aastase puudega lapse vanem või eeskostja või
- akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Sellisel juhul makstakse stipendium akadeemilisel puhkusel viibitud kuude eest välja kuu aja jooksul pärast semestri lõppu. Akadeemilisel puhkusel viibitud kuude eest makstava stipendiumi suurus diferentseeritakse akadeemilise puhkuse semestril täidetud õppekava mahu järgi.
Samaaegsed stipendiumid
Üliõpilasele, kellele on määratud informaatikaõpetaja erialastipendium, ei määrata lisaks õpetajakoolituse erialastipendiumi. Õppeprodekaanil on õigus jätta erialastipendium määramata üliõpilasele, kellele on samaks perioodiks määratud muu stipendium, mille eesmärk on erialastipendiumi eesmärgiga sarnane.
Lisainfo
Täpsemat infot erialastipendiumi taotlemise tingimuste ja pingeridade kohta saad oma valdkonna dekanaadist:
- humanitaarteaduste ja kunstide valdkond: hv.dekanaat@ut.ee
- sotsiaalteaduste valdkond: sotsiaalteadused@ut.ee
- meditsiiniteaduste valdkond: med@ut.ee
- loodus- ja täppisteaduste valdkond: ltt@ut.ee
Erialastipendiumi maksmist ja määramist reguleerib riiklikul tasandil määrus „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“.
Tartu Ülikoolis reguleerib stipendiumide ja õppetoetuste maksmist ja määramist stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord.
