Innovatsiooniteenused teadlasele

Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus pakub teadlastele tuge teadustööst võrsuvate rakenduslike ideede jõudmiseks ühiskonna teenistusse. Selleks aitame akadeemilistel töötajatel sõlmida suhteid era- ja avaliku sektori asutustega, käivitada oma teaduspõhine idufirma ja kaitsta loomingut. Need tegevused võtab kokku mõiste teaduse kommertsialiseerimine. 

 

Tartu Ülikool pakub oma teadlastele mitmeid võimalusi ideede ja teadustulemuste kommertsialiseerimiseks. 

Leiutisest teatamine 

Leiutisest teatamine on tihti esimeseks sammuks, et saada teada oma idee või lahenduse turupotentsiaal. Täites leiutisest teatamise vormi siseveebis, jõuab see ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde ekspertideni, kes annavad esimese hinnangu ja tagasiside ning juhatavad järgmiste tegevusteni.

Eksperimentaalarenduse toetus. 

Vahel on tarvis ideed mõnes konkreetses suunas edasi arendada, et see rohkem ühiskonna jaoks arusaadava vormi omandaks. Meil on selleks puhuks olemas eksperimentaalarenduse toetuse meede, mida saavad taotleda kõik ülikooli akadeemilised töötajad. Rohkem infot siseveebis. 

Koostööpartneri leidmine

Järgmiseks sammuks on ideele rakendaja leidmine. Selleks rakendajaks võib olla mõni olemasolev ettevõte või asutus, kes näeb loodud lahenduses võimalust majanduslikuks kasuks või olemasolevate protsesside optimeerimiseks. Kui selline rakenduspartner on leitud, siis ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse töötajad aitavad leida parima koostöövormi.

Hargettevõtete programm

Kui juba tegutsevat teadusidee rakendajat leida ei õnnestu, siis võib teadlane ise asutada uue ettevõtte. Selleks oleme loonud TÜ hargettevõtete programmi, mis toetab ettevõtlusoskuste arendamise, ärimentorite kaasamise ja potentsiaalsete investorite leidmisel.

  • Kas teadustulemuse kaitsmine takistab selle publitseerimist?

Kaitsmine ja publitseerimine ei ole tegelikult üksteisele vastanduvad. Kaitsmisele peaks aga mõtlema enne kui publikatsioon ilmub. Mõeldes artiklit kirjutades juba algusest peale kommertsialiseerimise võimalusele saab ajastada idee või teadustulemuste kaitsmist selliselt, et see artikli avaldamist ei takista. 

  • Millised kohustused lisanduvad, kui soovin liikuda kommertsialiseerimise teed?

Otsustades idee või leiutise kaitmise kasuks peab arvestama täiendava töö- ja ajakuluga, mis kulub ülikooli tehnoloogiasiirde meeskonna ja patendivolinikuga suhtlemisele. 

Kui valida oma teaduspõhise iduettevõtte asutamise võimalus, siis kulub aega ja energiat rohkem. Tartu Ülikool on teadlase karjäärimudelis selle võimalusega arvestanud ja loonud lahenduse nimega teadussiirdepõige.

  • Mis kasu kommertsialiseerimine üldse toob?

Kommertsialiseerimise teed valides saab olla kindel, et idee ja teadustulemused muudavad kogu ühiskonda paremaks, targemaks ja rikkamaks. 

Teadmussiirdepõige on akadeemilise töötaja ajutine töötamine era- või avaliku sektori asutuses akadeemilise ametikoha säilimisega ülikoolis. See tähendab, et põike puhul on teada kindel fikseeritud periood, mille jooksul on töötaja positsioon ülikoolis ootel.

Teadussiirdepõike eesmärk on suurendada teadmussiiret ühiskonna ja ettevõtlussektori probleemide lahendamiseks eraettevõttes, avalikus sektoris või uusettevõtluses (edaspidi: ettevõte) ning mitmekesistada akadeemilist karjääri eri sektorites töötamise kaudu.

Kellele on see mõeldud?

Soovitame teadmussiirdepõikele minemist võimaldada eelkõige vähemalt 0,5 koormusega ja tähtajatu töölepinguga akadeemilisele töötajale, kes töötab doktorikraadi nõudval akadeemilisel ametikohal ning kes ei täida ülikoolis tähtajalisi lisaülesandega võetud kohustusi (eelkõige juhtimisülesanded). Kui inimene panustab ülikooli heaks 0,5-st väiksema koormusega, võib eeldada, et tema ülikooliväliste tegevuste jaoks vajalik aeg tuleb mujalt.

Millised kokkulepped tuleb töötajaga sõlmida?

Teadmussiirdepõikesse mineku, perioodi pikkuse ja algusaja lepib töötaja kokku töö vahetu korraldaja ja struktuuriüksuse juhiga ning see vormistatakse töölepingus. Teadmussiirdepõige on oma olemuselt lühiajaline, mistõttu võiks teadmussiirdepõike perioodi maksimaalne pikkus olla kuni  36 kuud. Oluline on, et kokkuleppeid ei sõlmitaks määramata ajaks, selgus on vajalik nii selgus on vajalik nii töötajale kui ka tööandjale, mh on see teadmine vajalik, et sujuvalt õppe- ja teadustööd korraldada.

Kas töötaja võib teadmussiirdepõike ajal jätkata töötamist ülikoolis?

Soovitavalt võiks teadmussiirdepõike ajal töötaja töötada ülikoolis maksimaalselt 0,2 koormusega. Juhul kui töötaja töötab suurema koormusega, võib teadlase panus jääda ettevõttes väiksemaks ning teadmussiire ei täida oma eesmärki. Tööülesanded sellel perioodil võivad olla seotud nii õppetöö ja juhendamisega kui ka teadusprojektide ja hankelepingute täitmisega. Kokkulepe vormistatakse tööplaanis ning seda võetakse arvesse töötaja atesteerimisel.

Kas töötaja võib teadmussiirdepõike ajal kasutada ülikooli ametinimetust?

Teadmussiirdepõike ajal, s.t ka juhul kui tööleping ülikooliga on peatatud, võib akadeemiline töötaja kasutada ülikooli ametinimetust. 

Kellele kuulub teadmussiirdepõike ajal ettevõttes loodud intellektuaalne omand?

Teadmussiirdepõike ajal ettevõttes loodud intellektuaalne omand kuulub ettevõttele, kus töötaja töötas. Vajadusel sõlmitakse ülikooli ja ettevõtte vahel eraldi leping loodud intellektuaalse omandi kasutamiseks ülikooli teadus- ja õppetöös. Kui ettevõtte töö jaoks on vajalik kasutada ülikoolis loodud intellektuaalset omandit ning ülikool on sellega nõus, sõlmitakse ettevõtte ja ülikooli vahel eraldi leping.

On oluline, et enne teadmussiirdepõiget analüüsitakse kõik intellektuaalomandi teemad läbi ning osapoolte vahel sõlmitakse vajalikud lepingud. Seega tuleb struktuuriüksuse juhil ja töö vahetu korraldajal informeerida ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust töötaja teadmussiirdepõikele minemisest, kes analüüsib intellektuaalse omandiga seonduvaid küsimusi ning valmistab vajadusel ette vajalikud lepingud.

Mis saab pärast teadmussiirdepõiget?

Pärast teadmussiirdepõike perioodi lõppemist akadeemiline töötaja kas jätkab oma ametikohal töötamist ülikoolis eelneva töökoormusega või lõpetab ülikooliga töösuhte töölepingu seadusest tulenevatel üldistel alustel.

Teadmussiirdepõikel käinud akadeemiline töötaja esitab oma töö vahetule korraldajale ülevaate tehtud tegevustest ja saadud kogemustest ning ettepanekuid võimalikuks jätkutegevuseks.

 

#ettevõtlus #kooliõpilasele #koostöö #õppimine
1938x1098

Kutse Delta X ärimudelite võistlusele!

#ettevõtlus
Hannes Sjöblad

Seminar: Jätkusuutlikkus kui kohustuslik osa ettevõtja visioonist ja ärimudelist