Skip to main content

Õppetasu

Sellel lehel on selgitatud, millisel juhul ja kui palju tuleb õpingute eest maksta õppetasu. 

Enamiku eestikeelsete õppekavade ja osa ingliskeelsete õppekavade alusel õppimine on täiskoormuse korral tasuta. Üliõpilasel, kes on vastu võetud tasuta kohale, tuleb tasuta õpingute jätkamiseks koguda semestris nõutav hulk ainepunkte. Paljude võõrkeelsete õppekavade alusel ja osakoormusega õppimine on aga tasuline. Õppetasu suurus sõltub õppekohast ja õppekavast.

 Õppetasud 2021/2022. õppeaastal

 Õppetasud 2022/2023. õppeaastal

 

 Õppetasu maksetähtpäev on sügissemestril 20. oktoober ja kevadsemestril 20. märts, võõrkeelse õppekava puhul esimesel semestril 20. september. 

NB! Aasta jooksul makstud õppetasult maksab riik tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel tulumaksu tagasi. Õppemaks peab olema laekunud selle isiku arvelt, kelle tuludeklaratsioonis õppemaks deklareeritakse. Täpsemat infot koolituskulude mahaarvamisest tuludeklaratsioonis saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

 

Eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppides ei pea üliõpilane õppetasu maksma, kui ta täidab nõuetekohast õppemahtu (30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas). 

Kui esimese semestri lõpuks on läbitud oma õppekava aineid vähemalt 24 EAP ulatuses, ei pea samuti õppetasu maksma. Täiskoormusega õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP). Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest. Näiteks kui ühe semestri kohta koguneb ainult 22 EAP-d, tuleb maksta õppetasu 2 EAP eest. Eestikeelse õppekava korral makstakse õppetasu ainepunkti hinna alusel.

Õppemahu täitmist kontrollides ja õppetasu suurust arvestades loetakse täidetava õppemahu (30 EAP-d semestris) hulka õppekavas ette nähtud kohustuslikud ja valikained (ka kõrvaleriala ained) ning õppekavas ette nähtud mahus vabaained. Ettenähtud vabaainete mahtu ületavaid vabaaineid arvesse ei võeta. Küll aga saab õppemahu täitmiseks kasutada ka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist. Et läbitud ained läheksid õppekava täitmisel arvesse, peavad õppekavast olema valitud moodulid.

  Ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kokku. See tähendab, et ainepunkte võib koguda ühel semestril rohkem ja teisel vähem (näiteks 32 ja 28 EAP-d). Õppemahu täitmist kontrollitakse iga semestri alguses semestri algusele eelneva kuupäeva seisuga.

Õppemahu täitmist ei kontrollita välismaal õppimise semestri(te)l, kui väliskõrgkoolist kantakse semestris üle vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Ka ei kontrollita sel juhul õppemahu täitmist välismaal õppimisele järgneval semestril.

Täiskoormusega õppima asunud, kuid osakoormusega õppesse langenud ja seejärel nominaalse õppeaja jooksul osakoormuselt taas täiskoormusele üle viidud üliõpilasel ei ole õppetasu maksmise kohustust esimesel täiskoormusega semestril. Ka immatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja õppekava vahetamise semestril õppetasu ei ole, õppemahu täitmist kontrollitakse sellele järgneval semestril.

Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud.

Päevaõppes osakoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu ainepunkti hinna alusel jooksva semestri eest. Õppetasu arvestamise aluseks on semestri alguses registreeritud õppeainete maht. Ka täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üle viidud üliõpilane peab alates osakoormusele üleviimise semestrist maksma õppetasu ainepunkti hinna alusel jooksva semestri eest. Üliõpilasega sõlmitakse õppekulude hüvitamise leping kahe nädala jooksul alates osakoormusega õppesse üleviimisest. 

Sessioonõppes osakoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu omal valikul kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna. Valik tuleb teha kirjalikult sügissemestril hiljemalt 20. septembril ja kevadsemestril hiljemalt 20. veebruaril. 

Võõrkeelse õppekava alusel õppimine on üldjuhul tasuline. Täiskoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Osakoormusega üliõpilane peab maksma õppetasu omal valikul kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna. Makseviisi valik tuleb teha kirjalikult sügissemestril hiljemalt 20. septembril ja kevadsemestril hiljemalt 20. veebruaril.

Ülikool võib võõrkeelse õppekava puhul luua lisaks tasulistele kohtadele ka tasuta õppekohti (iga võõrkeelse õppekava tasuta kohtade arv on kirjas õppekava lehel). Tasuta õppekohal õppiv üliõpilane peab õpingute eest tasuma hakkama samadel juhtudel nagu eestikeelse õppekava täiskoormusega üliõpilane (vt ülal punkti Õppetasu maksmine eestikeelses täiskoormusega õppes).

Täiskoormusega doktoriõppes õppetasu ei ole.

Osakoormusega õppes tuleb maksta õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Semestritasu maksmise kohustus on osakoormusega doktoriõppes ka siis, kui üliõpilane läheb õppima väliskõrgkooli, kasutab pikendusaega või võtab akadeemilise puhkuse ja osaleb samal ajal õppetöös.

Õppetasu peab maksma üliõpilane, kes

  • on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul alates eksmatrikuleerimise kuupäevast uuesti sama õppekava alusel immatrikuleeritud (uuesti sisse astunud);
  • asub õppima teist korda samal kõrgharidusastmel enne, kui on möödunud tema varasema õppekava kolmekordne (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne) nominaalaeg ja ta pole varem samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalaja ulatuses.

Neil juhtudel tuleb õppetasu maksta nii täis- kui ka osakoormusega eestikeelses õppes ainepunkti hinna alusel semestri alguses registreeritud ainepunktide hulga järgi. Võõrkeelse õppekava alusel täiskoormusega ja doktoriõppesse uuesti õppima asumisel tuleb maksta semestritasu.

Eestikeelse õppekava alusel ainesüsteems täiskoormusega ja võõrkeelse õppekava alusel tasuta õppekohal õppiv üliõpilane peab maksma pikendusaja esimesel semestril õppetasu iga ainepunkti eest, mis jääb õppekavajärgsest õppemahust puudu (nt bakalaureuseõppes kõikide ainepunktide eest, mis on puudu 180 EAP-st). Pikendusaja esimene semester on see semester, mil üliõpilase pikendatud õppeaeg ületab poolt semestrit (on üle 70 päeva). Teisel pikendusaja semestril ei pea õppetasu juurde maksma.

Õppeprodekaan võib pikendusajal täiskoormusega õppiva üliõpilase tema avalduse alusel vabastada osaliselt või täielikult õppetasust lõputöö või -eksami eest. Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud.

Eestikeelse õppekava alusel osakoormusega õppiv üliõpilane peab maksma pikendusajal õppetasu semestri alguses registreeritud ainepunktide hulga järgi.

Võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal õppiv üliõpilane peab maksma pikendusajal õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu järgi.

Vaata õppetasusid lehe algusest.

  • Eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega (ainesüsteemis) ja võõrkeelse õppekava alusel tasuta kohal täiskoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu eelmise semestri õppekava täitmisest puudu jäänud ainepunktide eest juhul, kui ta suundub akadeemilisele puhkusele semestri kestel. Akadeemilise puhkuse lõppemise korral ei tule jooksva semestri eest õppetasu maksta, kui viimase õpitud semestri eest on õppetasu juba makstud.

    Kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel alla kümne õppenädala (alla 70 päeva) semestris, siis loetakse see semester õpitud semestriks. Selle semestri eest tuleb õppetasu maksta järgmisel semestril, kui üliõpilane ei ole enam akadeemilisel puhkusel ja kui ettenähtud õppemaht jäi täitmata. NB! Seega tuleb akadeemilise puhkuse võtmise kuupäeva valimisel olla tähelepanelik. Soovitatav on minna akadeemilisele puhkusele semestri algusest kuni järgmise semestri või õppeaasta alguseni.

    Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane (st kursusesüsteemis) on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud, seega ei pea maksma ka akadeemilise puhkuse ajal.
     
  • Eestikeelse õppekava alusel osakoormusega päevaõppes õppiv üliõpilane peab maksma jooksva semestri eest õppetasu, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Kui akadeemiline puhkus algab enne maksetähtpäeva, ei tule jooksva semestri eest õppetasu maksta. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb õppetasu maksta jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. NB! Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda registreeritud õppeainete mahu järgi.

    Osakoormusega sessioonõppes akadeemilise puhkuse ajal õppides saab õppetasu maksta kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna.
     
  • Võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal õppiv üliõpilane peab maksma jooksva semestri eest õppetasu, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Kui akadeemiline puhkus algab enne maksetähtpäeva, siis jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb maksta õppetasu jooksva semestri eest. Pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea.
    NB! Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda kas ainepunkti hinna või semestritasu alusel.
    Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest rohkem õppetasu maksma ei pea (v.a lõputöö kaitsmise või lõpueksami korral, kui üliõpilane pole nende sooritamise semestril semestritasu maksnud).
     

  Õppetasu maksmise tähtpäev on sügissemestril 20. oktoober ja kevadsemestril 20. märts.

Taotluse alusel vabastatakse õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppiv üliõpilane, kes on õppima asunud täiskoormusega eestikeelse õppekava alusel ja on

  • keskmise, raske või sügava puudega (tuleb esitada koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist) või osalise või täieliku töövõime kaotusega (tuleb esitada koopia kehtivast töövõime vähenemist tõendavast dokumendist) või
  • alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja (tuleb esitada koopia lapse sünnitunnistusest ja lapse puude korral koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist) või
  • õpetajakoolituse õppekava üliõpilane, kes töötab õpetajana (iga õppeaasta alguses tuleb esitada tõend, millel on märgitud õpetajana töötamise asutus, ametinimetus, nädalakoormus (peaks olema vähemalt 18 tundi või 0,5 koormusega töötamine) ja tõendi väljastamise kuupäev).

Õppetasuvabastust saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini. Taotlus ja lisadokumendid tuleb esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti.

  Õppetasuvabastust ei saa taotleda üliõpilane, kes on uuesti asunud õppima samal kõrgharidusastmel enne, kui on möödunud tema varasema õppekava kolmekordne (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne) nominaalaeg ja ta pole varem samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalaja ulatuses; samuti üliõpilane, kes on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul pärast eksmatrikuleerimiskuupäeva uuesti sama õppekava alusel immatrikuleeritud. See tingimus ei kehti õpetajakoolituse õppekava üliõpilase kohta, kes töötab õpetajana.

Üliõpilase põhjendatud taotluse alusel võib õppeprodekaan osaliselt või täielikult vabastada akadeemilisele puhkusele järgneval semestril õppetasu maksmisest eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppiva üliõpilase, kes on vähemalt 40 päeva semestrist olnud akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, mille tõttu on  õppekava täitmine takistatud. 

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi korraldatud konkursiga eritingimustel vastu võetud üliõpilane vabastatakse õppetasu maksmisest.


NB! Õppetasuvabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta üliõpilase andmete juurde Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis (ÕIS-is). Ligipääs ÕIS-i sisestatud isikuandmetele on piiratud  neile pääsevad ligi ainult töötajad, kes vajavad seda infot oma tööülesannete täitmiseks.

Õppekava täitmine

Täis- ja osakoormus

Akadeemiline puhkus

Õpingute pikendamine

#õppimine
Rasmus Kagge

Rasmus Kagge peab ajaloo õppimist puhtalt teraapiaks

Jaga
21.06.2022
#õppimine
Asso Uibo

Õppekava "IT mitteinformaatikutele" on kui rätsepalahendus

Jaga
20.06.2022
#õppimine
Ilmar Uduste

Ei olnud keeruline liikuda loodusteaduste alalt andmeteadusesse

Jaga
20.06.2022