Autor:
Kaspar Koolmeister

Teadmussiirdedoktorantuur

Teadmussiirdedoktorantuur on koostöövorm ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vahel. Teadmussiirdedoktorant lähtub teadustöös partneroganisatsiooni vajadusest.

Sellelt lehelt leiad infot koostööläbirääkimiste, tööetappide ja kontaktide ning vastuvõtu korraldamise kohta. 

Teadmussiirdedoktorantuuri eesmärgid:

  • edendada ülikooli koostööd ettevõtete, avaliku ja kolmanda sektori asutustega;
  • rikastada ülikooli doktoriõpet ja koolitada välja tööturu vajadustele vastavaid tippspetsialiste;
  • suurendada teadustöö rakendatavust ja vastavust ühiskonna vajadusele;
  • suurendada teadus- ja arendustegevuse osakaalu ja võimekust ettevõtetes ja asutustes;
  • mitmekesistada doktori karjääriteed ning suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes.

Koostööläbirääkimised

Teadmussiirdedoktorantuuri all mõistame koostööd ülikooli ja sellise partnerorganisatsiooni vahel, kes ei väljasta doktorikraadi. Partnerorganisatsiooniks sobib näiteks ettevõte, avaliku sektori asutus ning teadus- ja arendusasutus.

Partnerite kokkulepped pannakse kirja koostöölepingusse, millest lähtub oma tegevuses ka doktorant. Koostöölepingu läbirääkimistega tuleks alustada varakult, juba enne (meetmest) toetuse ja ülikoolis õppekoha taotlemist. Orienteeruv aeg läbirääkimiste alustamisest koostöölepingu jõustumiseni on vähemalt poolteist kuni kaks kuud. 

Koostöölepingu läbirääkimiste käigus tuleks pöörata tähelepanu järgmistele teemadele:

  • vastuvõtu korraldamine;
  • omavaheline töökorraldus, nt hindamiskomisjoni töös osalemine;
  • infovahetuse põhimõtted;
  • doktorandi viibimine ülikoolis, sh osavõtt sissejuhatavatest üritustest, kursustest ja koolitusest, ülikoolipoolne juhendamine jm;
  • uurimistöö toimumiskoht ja ressursside jagunemine;
  • konfidentsiaalne info ja intellektuaalomandi õigustega seotud küsimused.

Doktoriprojekti õnnestumise eeldus on mõlema partneri poolne suutlikkus uurimistööd juhendada ja nende sujuv koostöö.

Uurimistöö teema võib välja pakkuda partnerorganisatsioon või ülikool.

Üks doktorandi juhendajatest peab olema Tartu Ülikooli töölepinguline töötaja, kes on doktoriõppe eeskirja järgi doktorandi vastutav juhendaja. Erandi saab teha siis, kui partnerid lepivad koostöölepingus kokku, et partnerorganisatsioonipoolne juhendaja on vastutav juhendaja.

Doktorandi juhendajal peab olema doktorikraad. Põhjendatud juhtudel võib üheks juhendajaks määrata oma ala juhtiva praktiku sõltumata doktorikraadi olemasolust.

Loe lähemalt

Juhendaja vahetumisest tuleb koostöölepingu teist poolt aegsasti teavitada. 

Teadmussiirdedoktorandi edasijõudmist hinnatakse teiste doktorantidega samadel alustel.

Loe lähemalt

Partnerid lepivad omavahel kokku doktoriõppe ja teadustöö tegemise ning töökoha loomisega seotud kulude katmises.

Ülikool soovitab jagada kulud mõtteliselt kolmeks:

  • doktorandi palgakulud, mida arvestatakse ülikooli nooremteaduri palga miinimummäära ja õppeaja koguarvestuses prognoositava palgakasvu järgi;
  • ülikooli püsikulud, mis on seotud õppetöö korraldamise ja läbiviimisega. Püsikuludelt arvestatakse 20% ülikooli üldkulu;
  • muutuvkulud, mis on seotud doktorandi teadustöö, töökoha ja -vahenditega ning Eesti-siseste ja välissõitudega.

Koostöölepingus pannakse paika, kes milliste kulude eest vastutab. Doktorandi palgakulude ja muutuvkulude katmine sõltub partnerite kokkuleppest, doktorandi töökohast ja teadustöö iseärasustest. Ülikooli kulud saab partnerorganisatsioon katta kas arve või toetuslepingu alusel. Kui ülikool väljastab partnerile kulude katmiseks arve, lisandub summale ka käibemaks 20%.

Kulude osalise katmise võimalusi tasub uurida peatükist „Rahastuse taotlemine“.

Ülikooli ja partnerorganisatsiooni teaduskoostöös on olulised intellektuaalomandi ja konfidentsiaalsusega seotud teemad, mis tuleb aegsasti läbi arutada. Näiteks võiks leida vastused järgmistele lähteküsimustele.

  • Kas partneri esitatav lähteteave on idee või arendustöö tulemus?
  • Kuidas kasutada pooltele juba kuuluvat intellektuaalomandit?
  • Kas partnerite vahel liiguvad andmed? Kui liiguvad, siis kes on andmete vastutav töötleja?
  • Kellele kuuluvad teaduskoostöö tulemused?
  • Mida on plaanis teha partnerorganisatsioonile kuuluvate tulemustega?
  • Kuidas avaldada teadustulemusi, mida ülikool doktorandilt eeldab?

Siseveebist leiab juhendid intellektuaalomandi ja huvide konflikti vältimise kohta. Küsimustega võib pöörduda e-posti aadressil reet.adamsoo@ut.ee või helistada telefonil 737 6202.

Mis on intellektuaalomand?

Teadmussiirdedoktorantuuri kontekstis mõistame intellektuaalomandi all õppe-, teadus- ja arendustöös loodud intellektuaalset vara, näiteks uurimisprojekti tulemusi, aruandeid, tehnoloogilist oskusteavet, tarkvara, ettekandeid, teadusartikleid, doktoritöid jne.

Intellektuaalomandi õigustega seotud küsimused sõltuvad suurel määral sellest, kas doktorant töötab ülikoolis või partnerorganisatsioonis.

Doktorant töötab partnerorganisatsioonis

  • Töölepinguliste ülesannete käigus loodud intellektuaalomandi varalised õigused kuuluvad partnerorganisatsioonile.
  • Doktoritöö kui teose varalised õigused kuuluvad doktorandile. Kui doktoritöös sisaldub ülikoolile kuuluvaid uurimistulemusi, saab doktorant anda varalised õigused partnerorganisatsioonile ainult eelneval kokkuleppel ülikooliga.
  • Tartu Ülikooli juhendaja peab jälgima, et ülikooli loodud või loodav intellektuaalomand ei liiguks ilma asjaomase kokkuleppeta partnerorganisatsiooni:
    • kui doktorant osaleb ülikooli arendusprojektis ja loob ise intellektuaalomandi, tuleb temaga sõlmida selle üleandmise akt, millega doktorant annab ülikoolile üle oma arendusprojekti tulemuste varalised õigused ja loa autori isiklike õiguste kasutamiseks;
    • kui ülikooli intellektuaalomandit soovitakse doktoritöös kasutada, tuleb partnerorganisatsiooni ja ülikooli vahel sõlmida lisakokkulepe, milles tuleb täpsustada, kas partnerorganisatsioon tahab ülikooli intellektuaalomandit kasutada ja soovib doktorandilt doktoritöö varalisi õigusi.

Doktorant töötab nooremteadurina ülikoolis

  • Töölepinguliste ülesannete käigus loodud intellektuaalomand kuulub ülikoolile.
  • Doktoritöö kui teose varalised õigused kuuluvad doktorandile. Kui doktoritöö sisaldab ülikoolile kuuluvaid uurimistulemusi, saab doktorant anda varalised õigused partnerorganisatsioonile ainult eelneval kokkuleppel ülikooliga.
  • Tartu Ülikooli juhendaja peab jälgima, et ülikooli intellektuaalomand ei liiguks ilma asjaomase kokkuleppeta partnerorganisatsiooni.

Teadmussiirdedoktorant on üldjuhul partnerorganisatsiooni töötaja, kelle peamine tööülesanne on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas. Võimalik on ka selline kokkulepe, et doktorant töötab nooremteadurina ülikoolis. 

Tööleping sõlmitakse ühe tööandjaga kogu doktoriõppe perioodiks. Tööandja tagab tööruumide ja -seadmete olemasolu, tööohutusnõuete täitmise, hüvitab lähetuskulud jne.

Doktoritööga seotud teadus- ja arendustegevus peab moodustama põhiosa tööajast, olenevalt rahastaja või tööandja nõuetest 7580%. Töölepingulised ülesanded peavad olema kooskõlas doktorandi individuaalplaaniga.

Doktorandi ametinimetus on ülikoolis ning teadus- ja arendusasutuses nooremteadur. Muus partnerorganisatsioonis valitakse ametinimetus ametikohtade täitmise põhimõtete järgi.

Töölepingu periood sõltub nominaalse õppeaja pikkusest ja rahastaja tingimustest. Täiskoormusega töötades on doktorantuur võimalik lõpetada kolme või nelja aastaga. Doktorandi õppeaeg koos doktoriõppe peatamisega ei või ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui doktoriõpe on peatatud kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistuseks kaitseväes.

Loe lähemalt

Tööetapid ja kontaktid

Teadmussiirdedoktorantuur on pikaajaline projekt, mille ettevalmistamine võtab aega ja edukas lõpuleviimine eeldab sujuvat ühistegevust. Järgnevalt on kirjeldatud koostööprojekti peamisi etappe ning nendega seotud tähtsaid teemasid ja kontakte ülikoolis.

Koostöölepingu pooled

Partnerorganisatsioon: era-, avaliku või kolmanda sektori asutus, millel puudub doktorikraadi väljastamise õigus ja mille peamised kontaktisikud on doktorandi juhendaja ja koostöölepingu allkirjastaja (võivad kattuda). 

Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus: nelja valdkonna alla koonduvad erialase õppe-, teadus- ja arendustööga tegelevad instituudid, mille peamised kontaktisikud on insituudi juht ja doktorandi juhendaja.

Ülikooli stuktuurist

Koostöölepingu ülikoolipoolne allkirjastaja on valdkonna dekaan.

 

Teadmussiirdedoktorant

Noorteadlane, kellel on soov teha partnerorganisatsioonile vajalikku teadustööd. Koostöölepingu pooled peavad teavitama huvilist vastuvõtutingimustest ja doktoranti koostöölepingu tingimustest. 

 

Ülikoolisisese tugiteenuse osutajad

Õppeosakond: tugiüksus, mille spetsialistid ja juristid annavad nõu vastuvõtu ja doktoriõppe üldise korralduse kohta ning valmistavad ette koostöölepingu kavandi.

Doktoriõppe keskus: valdkonna tasandi keskus, kus koordineeritakse doktoriõppega seotud tegevusi ja koondatakse koostöölepingute info. 

Doktoriõppe keskused

Grandikeskus ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus: tugiüksused, kus menetletakse rahalisi koostöölepinguid ja koordineeritakse projekti haldamist. Grandikeskus koondab ja vahendab rahastusvõimalusi. Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus pakub nõu ja tuge intellektuaalomandi õiguste ja konfidentsiaalsusega seotud küsimustes.

Uurimisküsimus

Üldjuhul pakub uurimisteema välja partnerorganisatsioon, kelle vajaduste ja tegevusvaldkonnaga projekt edaspidi seotud on. Mõnel juhul võib initsiatiiv tulla ülikooli uurimisrühmalt, kes otsib teemale sobiva partneri.

Partnerorganisatsioon täpsustab, millised on uurimisteemaga seotud peamised eesmärgid ja uurimisküsimused, intellektuaalomandi õigustest tulenevad võimalused ning milliseid pädevusi doktorikraadi omandanult eeldatakse.

Juhendaja

Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus hindab esitatud uurimisteema raames oma juhendamisvõimekust ja leiab võimaluse korral potentsiaalse juhendaja.

Esmased läbirääkimised

Partnerid panevad paika projekti esialgse kontseptsiooni, lepivad kokku vastuvõtu korraldamise põhimõtetes ja eelistatavas immatrikuleerimisajas. 

Kandidaadi sobivuse hindamine

Kui partnerasutusel on sobiv kandidaat olemas, siis on võimalik selles tööetapis anda eelhinnang tema sobivusele doktoriõppesse astumiseks. Selleks tuleb ülikooli akadeemilisele struktuuriüksusele edastada kandidaadi CV. Kui kandidaat on omandanud magistrikraadi välisriigis, siis tuleb saata ka haridusdokumentide koopiad. Väliskandidaat peab tõendama nõuetekohast inglise keele taset. Vastuvõtutalitus annab CV põhjal esialgse hinnangu kandidaadi sobivuse kohta.

Kui partnerasutusel ei ole sobivat kandidaati, lepitakse kokku avaliku konkursi korraldamises.

Täpsema info vastuvõtu korraldamise kohta leiab peatükist „Kandidaadi leidmine ja vastuvõtu korraldamine“.

Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus saadab õppeosakonnale järgmised andmed:

  • doktoriõppe programm,
  • doktoriõppe programmi eriala,
  • töölepingu info (tööandja valik ja töölepingus märgitud koormus),
  • doktorandi immatrikuleerimise soovitav kuupäev,
  • uurimistöö tegemise koht (sh info selle kohta, kas doktorant osaleb ülikooli arendusprojektides ja/või ülikool pakub omalt poolt teadustööga seotud ressursse),
  • juhendajad,
  • doktoritöö teema,
  • esialgsed kokkulepped õppekohaga seotud kulude jagunemises.

Õppeosakonna jurist valmistab ette koostöölepingu kavandi, mis on edaspidiste läbirääkimiste aluseks. 

Õppeosakonna kontakt: Monika Tasa, monika.tasa@ut.ee, 737 6534

Partnerorganisatsioon ja ülikooli akadeemiline struktuuriüksus koostavad projekti tegevuskava, lepivad kokku õppekohaga seotud kulude jagamises ning valmistavad koostöölepingu allkirjastamiseks ette. 

Täpsema info koostöölepingu läbirääkimiste kohta leiab peatükist „Koostööläbirääkimised“.

Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus taotleb tegevustoetusevälise õppekoha, misjärel on võimalik korraldada kandidaadi hindamine ja vastuvõtt. Õppekoha avamise eelduseks on koostöölepingu lõplik versioon.

Kui partnerid on omavahel kokku leppinud, et doktorandi tööandja on ülikool, siis võib koostöölepinguga olla seotud ka tegevustoetusega õppekoht. 

Teadmussiirdedoktorantuuri rahastamiseks on mitu võimalust: 1) partnerorganisatsioon maksab ise, 2) partnerorganisatsioon taotleb rahastust väljastpoolt või 3) ülikool taotleb rahastust väljastpoolt. Väljastpoolt saadud rahastus katab üldjuhul vaid osa õppe- ja töökohaga seotud kuludest (vaata ka peatükki „Rahastus“). 

Partnerorganisatsioon saab taotleda raha kahest meetmest:

  • tõukefondide meede „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ (taotlemine algab 5. juunil 2023);
  • positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele nooremteaduri palkamise toetus (taotlemine algas 2022. aasta detsembris).

Nende meetmete taotlemisel tuleb esitada uurimisprojekti andmed ja ajakava. Ülikool peab olema valmis kandidaadi immatrikuleerimiseks või konkursi korraldamiseks. Seepärast on tungivalt soovitatav enne taotluse esitamist koostöölepingu tingimustes kokku leppida. 

Kontaktid ja materjalid:

I. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele nooremteaduri palkamise toetus: Pille Pikker, Pille.Pikker@hm.ee

 

 

II. "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine"

Lisainfo: määrusETAGi kodulehtRTK kodulehtinfopäevade materjalid.

Taotlemisega seotud teemad: Tea Tassa, tea.tassa@rtk.ee 

Kuidas leida teadlast? Kaidi Rekker, kaidi.rekker@etag.ee

Mida saaks teadlane minu ettevõttele pakkuda? Relika Williams, relika.williams@eas.ee

Täpsema info vastuvõtu korraldamise kohta leiab peatükist „Kandidaadi leidmine ja vastuvõtu korraldamine“.

Vastuvõtuga seotud küsimustega võib kirjutada e-posti aadressile phdadmissions@ut.ee või helistada numbrile 737 5621.

Kui koostöölepingus on kokku lepitud, et raha laekub ülikoolile, tuleb allkirjastatud leping saata

  • grandikeskusele, kui tegu on toetuslepingu või avaliku sektori asutusega sõlmitud lepinguga;
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusele, kui tegu on ettevõttega sõlmitud teenuslepinguga.

Tugiüksuse spetsialist lisab projekti grandiveebi, mille alusel avab rahandusosakond finantsallika. Finantsallika eelarve kasutamine on sihtotsarbeline. 

Grandikeskuse kontakt: Annela Oona, annela.oona@ut.ee, 737 6539
Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse kontakt: Ülle Jagomägi, ulle.jagomagi@ut.ee, 737 4888

Vahetult pärast projekti algust osalevad doktorant, partnerorganisatsiooni juhendaja ja ülikooli juhendaja avakohtumisel, et valmistuda edaspidiseks koostööks. Sissejuhataval vestlusel on abiks ootuste sõnastamise tööleht. Ühe kuu jooksul pärast immatrikuleerimist sõlmivad doktorant, juhendajad ja ülikool juhendamiskokkuleppe

Loe lähemalt ootuste töölehest ja juhendamiskokkuleppest

Doktorant ja juhendajad peavad lähtuma ülikooli doktoriõpet reguleerivatest õigusaktidest ning doktoriõppe programmi õpiväljunditest ja kohustuslikest tegevustest. 

Loe lähemalt programmidest

Doktorant kavandab koostöös juhendajatega kogu õppeaja teadus- ja õppetööd individuaalplaanis, mis tuleb esitada esimeseks atesteerimiseks. Perioodiplaanis pannakse paika järgmise semestri või aasta tegevuskava. 

Loe lähemalt individuaalplaanist

Instituut ja doktoriõppe keskus lepitavad koos doktorandiga kokku, millal ta õppetööd alustab. Teadmussiirdedoktorandi immatrikuleerimise aeg ei pruugi kattuda semestri algusega. Seetõttu tuleb täpsustada, millal eeldab ülikool doktorandi viibimist ülikoolis (infopäev, sissejuhatav kursus doktoriõpingutesse, erialased ainekursused jne). 

Doktorante atesteeritakse Tartu Ülikoolis esimesel õppeaastal kaks korda aastas, alates teisest õppeaastast üks kord aastas. 

 

Projekti kestel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte:

  • ülikooli juhendaja tagab uurimistöö kvaliteedi, partnerorganisatsiooni juhendaja projekti sidususe ja rakendumise partnerorganisatsioonis. Lisaks aitavad nii ülikoolipoolne juhendaja kui ka teised doktoriõppega seotud ülikooli töötajad jälgida doktorandi tegevuse vastavust ülikooli õigusaktidele ja eeskirjadele. Juhendajate muutmine tuleb kõigi koostöölepinguga seotud osaliste vahel aegsasti läbi rääkida; 
  • doktorant jagab oma aega ülikooli ja partnerorganisatsiooni vahel. Omavahelised kokkulepped peavad olema piisavalt selged ja võimaldama doktorandile piisava aja teadus- ja õppetööks ning juhendajatega suhtlemiseks; 
  • doktoriõppes eeldatakse rahvusvahelise kogemuse saamist ja erialase võrgustiku loomist. Partnerid peavad selgelt kokku leppima selles, kes rahastab doktorandi Eesti-siseseid ja välissõite. Viimased peavad sobituma doktorandi individuaalplaani ja ei tohi takistada muud õppe- ja teadustegevust;
  • doktorandi edasijõudmist hinnatakse atesteerimisel. Partnerid peavad kokku leppima, kas partnerorganisatsioon osaleb atesteerimiskomisjoni töös ja kuidas ta edasijõudmisest ülevaate saab;
  • kõik koostöölepinguga seotud osalised peavad kohe teada andma asjaoludest, mis võivad doktorandi edasijõudmist mõjutada
  • tööandja peab partnerit teavitama doktorandi töölepingu muutmisest või lõpetamisest.

Loe lähemalt atesteerimisest

Loe lähemalt doktoriõppe peatamisest

Projekt lõppeb edukalt, kui doktorant täidab täies mahus doktoriõppe programmi ja kaitseb edukalt doktoritöö.

Koostöölepingus lepitakse kokku, kas partnerorganisatsioon osaleb doktorikraadi andva nõukogu töös.

Teadmussiirdedoktorandi tööd hinnatakse tavalise doktoritööga samadel alustel. Projekti planeerimisetapis tuleb arvestada, et üldjuhul eeldatakse doktorandilt publikatsioonide avaldamist. Põhjendatud juhtudel on võimalik doktoritöö avalikustamisele kehtestada piirangud.

Loe lähemalt doktorikraadi taotlemisest

Kandidaadi leidmine ja vastuvõtu korraldamine

Kui koostöölepingus on doktorandi töökohaks määratud ülikool, korraldab ülikool kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Kui doktorandi töökoht on partnerorganisatsioonis, siis võib partnerorganisatsioon esitada ülikoolile hindamiseks olemasoleva kandidaadi või korraldada töökoha täitmiseks avaliku konkursi. 

Kandidaat peab vastama ülikooli doktoriõppesse kandideerimise tingimustele: tal peab olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Väliskandidaadil peab olema nõuetekohane keeletase

Kandidaadi valimise tingimused lepitakse kokku koostöölepingus, lähtudes doktoriõppe vastuvõtutingimustest ülikoolis.

Ülikoolipoolsel juhendajal tuleb enne konkursi korraldamist või kandidaadi hindamist taotleda tegevustoetuseväline õppekoht. Kui partnerid on omavahel kokku leppinud selles, et doktorandi tööandja on ülikool, siis võib koostöölepinguga olla seotud ka tegevustoetusega õppekoht. Ülikooli töötaja leiab abimaterjale siseveebist.

Enne eduka kandidaadi immatrikuleerimist peab partnerorganisatsioon kinnitama, et tulevase doktorandiga on sõlmitud doktoriõppe individuaalplaani täitev tööleping.

Konkursi korraldab ülikool või partnerorganisatsioon.

Tartu Ülikooli avalik konkurss

Konkurss avalikustatakse konkursside lehel ja vastuvõtt toimub ülikooli doktoriõppe vastuvõtu ajakava ja vastuvõtutingimuste põhjal. 

Kandidaate hindab vastuvõtukomisjon, kuhu kuuluvad doktoriõppe programmi eriala esindajad ja partnerorganisatsiooni esindaja.

Partnerorganisatsiooni avalik konkurss

Partnerorganisatsioon peab avaliku konkursi korraldamisel lähtuma üldisest nõudest doktoriõppe kandidaadi kvalifikatsioonile ja keeleoskusele. Muud vastuvõtutingimused ja kandideerimisel nõutud dokumentide nimekiri lepitakse kokku koostöölepingus. Kandidaatide hindamisse kaasatakse ülikoolipoolne juhendaja. Kvalifikatsiooni hindamisel kaasatakse vajaduse korral ülikooli vastuvõtutalitus.

Konkursi korraldamisel ajalisi piiranguid ei ole. Peab arvestama, et  

  • avaliku konkursi saab välja kuulutada pärast seda, kui koostööleping on sõlmitud ja rektor on eraldanud valdkonnale tegevustoetusevälise õppekoha;

  • konkursi tulemused peavad selguma vähemalt 20 päeva enne töölepingu ja õppeaja algust.

Doktoriõppesse immatrikuleerimiseks peab konkursi võitnud kandidaat esitama ülikoolile avalduse, mille vormi saadab ülikool pärast konkursi lõppemist.

Kui teadmussiirdedoktorandi töökoht on partnerorganisatsioonis ja partneril on olemas sobiv kandidaat, ei ole avaliku konkursi korraldamine kohustuslik. Sellisel juhul peab kandidaat täitma doktoriõppe kandidaadi kvalifikatsiooni ja keeleoskuse üldised nõuded.

Muud vastuvõtutingimused ja nõutud dokumentide nimekiri (sh ülikooli saadetud vormil avaldus doktoriõppesse immatrikuleerimiseks) lepitakse kokku koostöölepingus. Kandidaadi hindamisel veendutakse, et ta sobib doktoriõppesse õppima ja on võimeline uurimistöö eesmärke täitma. Ülikool võib paluda kandidaadil esitada plaanitava teadus- ja arendustöö kohta doktoritöö kavandi või muud tüüpi kirjaliku töö ning CV. Lisaks teeb doktorandiga intervjuu komisjon, kuhu kuuluvad nii ülikoolipoolne juhendaja kui ka partneri esindaja. 

Lähtuda tuleb järgmistest tähtaegadest:

  • väljaspool tegevustoetust rahastatav õppekoht tuleb taotleda vähemalt 30 kalendripäeva enne töölepingu ja õppeaja algust;

  • vastuvõtuotsus tuleb teha vähemalt 20 kalendripäeva enne õpingute algust.

Kunstiajaloo professor Anu Mänd räägib inauguratsiooniloengul keskaja visuaalkultuurist

Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Anu Mänd peab oma inauguratsiooniloengu „Kas keskaja kunsti ajalugu on kunstiajalugu?“ kolmapäeval, 4. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
Publik

Tule kuula doktorantide põnevaid välkloenguid ja vali oma lemmik!

Lars Nielsen valge puldi taga kõnet pidamas.

Professor: tehisintellekt päästab biotehnoloogia pimeduses kobamisest