Skip to main content

Eksamid ja arvestused

Õppeainesse registreerumisega võtab üliõpilane endale kohustuse läbida vastavas aines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Hindamine õppeaines võib olla korraldatud peale lõpphindamise ka pidevhindamise või nende kombinatsioonina. Hinnata võib jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli, kuid mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele.


Üliõpilasel on õigus

  • kasutada hindamisel ainult õppejõu lubatud abivahendeid ja -materjale;
  • tutvuda oma kirjaliku tööga ja saada õppejõult tagasisidet hinnatud töö kohta viie tööpäeva jooksul alates hindamistulemuste teatavakstegemisest;
  • esitada põhjendatud taotlus komisjoni moodustamiseks hindamisel.


Ülikoolil on õigus

  • kontrollida üliõpilaste kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil;
  • jälgida hindamist ülikooli hallatavate elektroonsete jälgimisvahenditega.

Alljärgnevad tingimused hindamiskorralduses kehtivad nii eristava (eksamid) kui eristamata hindamise (arvestused) kohta.

Üliõpilane lubatakse hindamisele, kui ta on registreerunud õppeainesse ja täitnud kõik hindamisele pääsemise tingimused. Need tingimused ja hinde kujunemise põhimõtted on määratud õppeaine infos. Kui üliõpilane ei ole täitnud hindamisele pääsemise eeldusi, on õppejõul õigus teda mitte lubada hindamisele ja kanda sisse negatiivne tulemus. Hindamisele pääsemise eelduste järeletegemise võimaldamise otsustab vastutav õppejõud.

Hindamisele minnes võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument. Eksamineerijal (vastutaval õppejõul või tema poolt määratud isikul) on õigus hindamisele lubamiseks sinult nõuda dokumendi esitamist.

Lõpphindamiseks saad valida õppeaine toimumise semestril vähemalt kahe korralise hindamisaja vahel. Hindamisaja valik tuleb ÕIS-is teha hiljemalt neljandal päeval enne hindamist (vaata juhiseid). Põhjendatud juhul võib olla ette nähtud vaid üks korraline lõpphindamise aeg. Lõpphindamise toimumise ajad pannakse paika juba tunniplaanide koostamisel ja nii on ainetesse registreerumisel teada vähemalt kaks lõpphindamise aega, mille hulgast saad ainekursuse lõppedes valida sobivama.

Positiivne tulemus
eksamil: A, B, C, D, E
arvestusel: arvestatud

Negatiivne tulemus
eksamil: F
arvestusel: mittearvestatud
mitteilmunud

Hindamistulemuste skaala on lahti seletatud haridus- ja teadusministri määruses Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord

Hindamistulemuste teatamise tähtaeg määratakse õppeaine infos. Igal juhul peavad hindamistulemused olema teada vähemalt viiendal tööpäeval enne kordushindamise toimumist, ning enne semestri arvestuslikku lõppu.

Vaata õppetulemuste vaatamise juhiseid.

Kui üliõpilane hindamisele ei ilmu, märgitakse õppeinfosüsteemis tulemuseks "mitteilmunud". Eristaval hindamisel saadud "mitteilmunud" võrdsustatakse keskmise hinde arvutamisel nulliga ja üks hindamiskord loetakse kasutatuks. Mitteilmumise korral võib üliõpilane sooritada kordushindamise samal semestril (vaata registreerumise juhiseid).

Märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui üliõpilane esitab õppeprodekaanile või instituudi juhatajale tõendi mõjuva põhjuse kohta viie tööpäeva jooksul alates hindamise toimumisest. See kehtib ka mitmest osast toimuva hindamise viimasele osale mõjuval põhjusel ilmumata jätmisel ja koondhinde "F" saamisel. 

Ühel semestril saab ühes ja samas aines lõpphindamist läbida kaks korda (korraline hindamine + kordushindamine). Kui mõlemal korral saadakse negatiivne tulemus, siis üliõpilast ei eksmatrikuleerita, vaid ta peab järgnevate semestrite jooksul uuesti ainesse registreeruma ning aine uuesti läbima. Kordushindamine ei ole kohustuslik, kui üliõpilane otsustab pärast esimest negatiivset tulemust, et ta läbib aine uuesti. Ühes ja samas aines saab lõpphindamist läbida kokku neli korda. Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks.

Teistsugused reeglid kehtivad kursusesüsteemis - arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes. Seal on võimalik kohustuslikes ainetes läbida üks korraline hindamine ning negatiivse tulemuse puhul veel kaks kordushindamist. Ühes ja samas aines kolmanda negatiivse tulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Positiivne hindamistulemus tuleb kindlasti saada kohustuslikes õppeainetes. Vabaaines võib positiivne tulemus jääda ka saamata, kui õppekavas ettenähtud vabaainete maht saab teiste ainetega täidetud.  

Kordushindamine tuleb läbida hiljemalt järgmise semestri alguseks. VÕTA otsuse alusel arvestatud õpitulemusi arvestatakse VÕTA otsuse tegemise semestril ja õppeplaani alusel arvestatud õpitulemusi nende esitamise semestril.

Mõjuva põhjuse korral võib õppeprodekaan lubada üliõpilase põhjendatud avalduse alusel, millel on õppejõu nõusolek kordushindamist läbida kahe nädala jooksul uue semestri algusest. Samuti on mõjuva põhjuse korral õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel võimalik korraline hindamine ja vajadusel kordushindamine läbida õppejõu määratud ajal kahe semestri jooksul pärast õppeaine toimumist (välja arvatud kursusesüsteemi õppekavadel). Nendel juhtudel kajastuvad saadud (kordus)hindamise ainepunktid selle semestri arvestuses, mil (kordus)hindamine läbiti. 
Kordushindamisele registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üle-eelmisel päeval enne kordushindamist.

Kordushindamise (sh ka lõpueksami korduseksami) sooritamise õigust õppeaine toimumise semestril ei ole juhul, kui üliõpilane sai negatiivse tulemuse akadeemilise petturluse tõttu.

Positiivsele tulemusele sooritatud lõpphindamise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

 

Õppeainetesse registreerumine

Keskmine hinne

Akadeemiline petturlus

Õppeaine info

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022