Õppeaine tagasiside küsitlus
Hea õpetamine ja õppimine toimub ainult tänu koostööle. Tartu Ülikooli üliõpilastel on iga semestri lõpus võimalik anda ÕIS-is tagasisidet õppeainete kohta, millele nad on registreeritud. Tagasiside küsimustik võimaldab saada tagasisidet üliõpilase õpikogemuse kohta õppeaines tervikuna ja on mõeldud eelkõige õppejõule oma õppeaine arendamiseks. Kui õppeainet õpetab mitu õppejõudu, siis on oluline roll vastutaval õppejõul, kes saab infot kasutada õppeaine kui terviku arendamiseks.
Õppeaine tagasiside kogumise eesmärk on õpetamist parandada. Küsimustiku väited on sõnastatud nii, et õppejõududel ja juhtidel on võimalik teha järeldusi, mis on aines hästi ja mida tuleks muuta. Küsitakse aine korralduse selguse ja otstarbekuse, õppemeetodite mitmekesisuse ja aruteluks võimaluste loomise ning tagasiside andmise ja hindamise kohta. Kokkuvõtvalt on võimalik hinnata, kas aine oli õppija jaoks väärtuslik. Selline küsimustik võimaldab õppejõul aru saada, mis õppeaines üliõpilaste õppimist toetas ja millise õpetamise aspektiga üliõpilased rahule ei jäänud. Selgitusi ja soovitusi, kuidas tagasiside hinnanguid mõista ja kasutada, leiab tagasiside tõlgendamise juhisest.
Iga üliõpilane peab hindama vähemalt nelja õppeainet (doktoriõppes ühte õppeainet). Kui õppija on registreeritud vastaval semestril vähem kui neljale õppeainele, siis tuleb hinnata kõiki sel semestril õpitud aineid. Õppeainetele on võimalik tagasisidet anda kuni semestri arvestusliku lõpuni.
Õppeaine tagasisidet saab anda ÕIS-is, küsimustiku lingi leiab ÕIS-i töölaualt.
Küsimustik koosneb 14 hinnatavast väitest ja 5 avatud küsimustest, millele vastamine võimaldab oma mõtteid selgitada ja arvamusi põhjendada. Kui tundub, et mõnda väidet ei saa hinnata, saab valida vastusevariandi “Ei kehti”.
ÕIS-is on tagasiside küsitluse andmed seotud üliõpilase ja tema õppekoha andmetega, kuid küsitluse tulemusi avaldatakse ÕIS-is, uuringutes ja analüüsides ainult isikustamata kujul.
Tagasiside vastuseid on võimalik siduda konkreetse isikuga selleks juurdepääsuõigust omaval isikul. Juriidiliste kohustuste täitmiseks peab ülikool andmed väljastama (nt kohtule, prokuratuurile, politseile). Loe lähemalt tagasiside andmete töötlemise kohta.
Väga hinnatud on sisukas ja konstruktiivne tagasiside. Enne küsimustikule vastamist on oluline tutvuda tagasiside andmise hea tavaga. Õppeosakonnal on õigus eemaldada head tava eiravad kommentaarid. Vastuse eemaldamisel töödeldakse andmeid isikustamata kujul, see tähendab, et vastajat ei tuvastata nimeliselt.
Sellest, et õppijal on võimalik tagasisidet ainetele anda, teavitab ÕIS-i pealehel olev link "Õppeainete tagasiside". Õppeaine avaneb hindamiseks tavaliselt kaks nädalat enne esimest ÕIS-i tunniplaani märgitud eksami-/arvestusetundi (selle puudumisel kaks nädalat enne viimast õppetundi) ning ainetele on võimalik tagasisidet anda kuni semestri lõpuni. Kuigi õppeainet on võimalik hinnata ka varem, on soovitav tagasisidet anda pärast õppeaines toimunud hindamist. Varem õppeainele tagasisidet andes võib mõnedele küsimustele vastamisega hätta jääda.
Alates uue semestri esimesest kuupäevast avanevad õppijale, kes on hinnanud ära ettenähtud mahus õppeained, hindamiseks juba uue semestri õppeained. Õppijale, kes pole veel jõudnud ettenähtud mahus eelneva semestri õppeaineid uue semestri alguseks ära hinnata, on hindamiseks nähtavad veel eelneva semestri õppeained.
Õppeained avanevad hindamiseks jooksvalt semestri jooksul. Neli nädalat enne semestri lõppu tuletatakse õppijale ÕISis teavitusakanga meelde, kui tal on ettenähtud piirarvu ulatuses hindamata õppeaineid. See on ka parim aeg otsustamaks, milliseid õppeaineid vastaval semestril hinnata. Juhul kui pärast semestri arvestuslikku lõppu on jäetud eelmise semestri ained etteantud piirarvu ulatuses hindamata, siis piiratakse õppija õppeinfosüsteemi kasutajaõigusi. See tähendab, et üliõpilasel on võimalik ÕIS-s anda ainult õppeainetele tagasisidet ning kõik muud tegevused on takistatud seni, kuni vastav piirarv aineid on hinnatud.
Õppeaine tagasiside tulemused muutuvad ÕISis nähtavaks kohe pärast semestri lõppu. Tagasiside avalikustatakse kahes etapis. Valikvastustega küsimuste hinnanguid näevad päev pärast semestri lõppu kõik ÕISi kasutajad. Avatud küsimuste vastuseid näevad seitse päeva ainult õppeaine vastutavad õppejõud, kaheksandal päeval muutuvad need rollist sõltuvalt nähtavaks ka teistele ÕISi kasutajatele. Õppejõududel on seega juba enne avalikustamist võimalik teatada sobimatust kommentaarist. Lisaks õppejõududele on ka kõikidel teistel tagasiside lugejatel igal ajal võimalik anda märku ebasobivast kommentaarist. Selleks tuleb kasutada kommentaari juures olevat nuppu „Sobimatu“. Vastus peidetakse ja kustutatakse, kui on tegemist ebaviisaka väljenduse või isikliku hinnangulise solvanguga. Asjalik konstruktiivne kriitika, mis võimaldab õppeainet arendada, jääb nähtavaks. Menetluse ajal ei ole kommentaari juures infot õppeaine ega kommentaarist teavitaja kohta. Kui kommentaari sobivust on õppeosakonnas hinnatud (vajadusel TÜÜE esindajat kaasates) ja otsustatud seda mitte kustutada, tekib kommentaari juurde märge „kontrollitud“.
Tulemusi kuvatakse kõigile ÕIS-i sisse loginud kasutajatele nende rollist sõltuvalt:
- Üliõpilased näevad valikvastustega küsimuste graafikuid ning kokkuvõtvaid tabeleid vastuste/vastajate arvu kohta ja avatud küsimuse "Õppimissoovitused tulevastele õppijatele" vastuseid.
- Õppejõud näevad oma õpetatavate ainete graafikuid ja avatud küsimuste vastuseid.
- Programmijuhid ning instituutide juhid, õppeprodekaanid, dekaanid ning dekaani volitatud isikud ning õppeprorektor ja õppeprorektori volitatud isikud näevad nii graafikuid kui ka avatud küsimuste vastuseid.
Aine tagasiside tulemusi ei kuvata, kui küsimustikule on vastanud alla 5 üliõpilase.
Õppeaine tagasisideküsitluse tulemusi arvestab
- õppejõud õppeaine õpetamise kvaliteedi parandamisel;
- programmijuht ja programminõukogu õppekava sisehindamisel ja arendamisel;
- akadeemilise struktuuriüksuse juht õppejõu töö tulemuslikkuse hindamisel, sh õppejõu või teadustöötaja ametikohale sobivuse hindamisel, arenguvestlustel, atesteerimisel, õppejõudude täiendusõppe planeerimisel ning õppejõudude tunnustamisel.
