Autor:
Kait Krull

Tartu Ülikooli suunis tekstiroboti kasutamiseks õppetöös

Suurtel keelemudelitel põhinevad tekstirobotid, sealhulgas ChatGPT, on viimasel aastal muutnud arusaama tekstiloomest ja toonud kaasa arutelu selle üle, kuidas ülikoolis õppida ja õpetada, millised oskused muutuvad ebavajalikuks ning milliste uute oskusteta jääme ajale jalgu. Kuniks õpetame ja kontrollime oskusi, milles tekstirobot on inimesest (kohati näiliselt) palju kiirem ja edukam, peame mõtlema ka sellele, kuidas vältida akadeemilist petturlust.

Suunise koostas 2023. aasta aprillis eri allikate põhjal töörühm, kes pani kirja nii üldised põhimõtted kui ka konkreetsed juhised selle kohta, kuidas tekstiroboteid õppetöös kasutada. Kuna maailm ja meie arusaamad arenevad kiiresti, on tegu esialgse kokkuleppega, mida võivad mõjutada muu hulgas andmekaitsest tulenevad riiklikud piirangud.

  1. Ülikool julgustab kasutama tekstiroboteid õppetöös, et toetada õppimist ja õpetamist ning arendada üliõpilaste õpi- ja tööoskusi. Roboti kasutamise juures on olulisel kohal eesmärgipärasus, eetilisus, läbipaistvus ja kriitiline lähenemine.
  2. Õppejõul on õigus oma õppeaine kontekstis otsustada, mil viisil tekstirobotit kasutada või vajaduse korral selle kasutamist piirata. Juhised saab panna kirja õppeaine versiooni infosse. Kui tekstiroboti kasutamise juhised puuduvad, käsitatakse seda kui üliõpilase kasutatud kõrvalist abi.
  3. Kirjaliku töö puhul tuleb kirjeldada tekstiroboti kasutamise viisi ja viidata tekstirobotile korrektselt. Tekstiroboti loodud teksti esitamine enda nime all on akadeemiline petturlus.
  4. Ilma konkreetse isiku nõusolekuta ei tohi tekstirobotisse tema isikuandmeid sisestada.

Tehisintellekti (ingl artificial intelligence, AI) arendamine on viinud generatiivsete süsteemideni, mis suudavad luua teksti, pilte või muud meediat nii hästi, et tulemust võib olla inimese loodud sisust raske eristada. Selles suunises on keskendutud teksti loovatele süsteemidele, sealhulgas OpenAI välja töötatud GPT-3.5-le ja GPT-4-le, Meta loodud LLaMA-le jt sarnastele süsteemidele. Suuri keelemudeleid kasutatakse tihti tekstirobotina – näiteks ChatGPT põhineb GPT-keelemudelitel. Tekstirobotil on väga suur üldistusvõime: see saab hakkama paljude ülesannetega, muu hulgas teksti kirjutamisega.

Tekstirobotiga alustab vestlust kasutaja, kes esitab lähteteksti ehk viibana (ingl prompt) oma küsimuse või soovi. Et saada parem tulemus, on kasulik koos küsimuse või sooviga anda lisateavet ja -konteksti. Tekstirobot annab seejärel tekstiväljundi, mille põhjal saab jätkata dialoogi ja esitada täpsustavaid küsimusi.

Kuigi tekstiroboti antud väljund tundub esmapilgul sisukas ja loogiline, võib see siiski sisaldada vigu. Tekstirobot võib tsiteerida väljamõeldud allikaid, teha loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu, anda eelarvamuslikke vastuseid, milles ei pruugita arvestada kultuurierinevusi ega sotsiaalseid norme. Roboti tekst võib eirata andmekaitsereegleid ja sisaldada valesid isikuandmeid. Seepärast tuleb esitatud fakte ja allikaviiteid kontrollida. Tekstiroboti väljundi kasutamise eest vastutab selle kasutaja, kellel peavad selle hindamiseks olema sobivad teadmised.

Tekstirobotit võib võrrelda kaaslasega, kelle nõu saab küsida igal ajal. Samas tasub meeles pidada, et tekstirobot ei ole inimene ja selle esitatud väljund ei asenda eksperdihinnangut.

Nagu kalkulaatorite, õigekirjakorrektorite ja keeleredaktorite, otsingumootorite ja muude taoliste vahendite puhul, pole üldjuhul mõtet keelata ka tekstirobotite kasutamist. Pigem tuleks mõelda, kuidas õppida neid eesmärgipäraselt, eetiliselt ja kriitiliselt kasutama.

Kui planeerida õppetöösse teadlikult ülesandeid, mida tuleb teha tekstiroboti abiga, saab harjutada üldoskusi, näiteks kriitilist mõtlemist, teabeotsingut, informatsiooni hindamist, probleemilahendus- ja digioskusi.

Kui õppejõud lubab ja soodustab oma kursusel tekstiroboti või muu tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamist, tuleb ka mõelda, kas üliõpilased saavad nendele vahenditele ligi. Neid ei saa kohustada kasutama vahendit, mis nõuab isikliku e-posti aadressiga konto loomist. Arvestada tuleb ka tekstiroboti tasuta ja tasulise versiooni erinevustega.

Siinse juhendi tehisintellekti (TI) rakenduste, sh tekstirobotite kasutamise heast tavast lõputööde koostamisel on kokku pannud projekti "Tekstirobotite kasutamine õppetöös" töörühm. Juhendi eesmärk on toetada bakalaureuse ja magistriastme üliõpilase lõputööde juhendite koostajaid juhendite uuendamisel TI rakenduste kasutamist puudutavates küsimustes. Tegu on soovitusliku üldise juhendiga, mida iga Tartu Ülikooli struktuuriüksus võib lähtuvalt oma valdkonna ja eriala spetsiifikast täiendada, sest TI kasutamise tavad ja piirangud võivad valdkonniti olla erinevad.

TI kasutamine lõputöödes

Generatiivsed tehisintellekti (TI) rakendused, nt Microsoft Copilot, ChatGPT, Gemini jt on suurtel keelemudelitel (LLM) põhinevad praktilised tööriistad, mis suudavad luua teksti, pilte või muud meediat nii hästi, et tulemust võib olla inimese loodud sisust raske eristada. Järgnevalt on esitatud üldised põhimõtted, millest tuleb lähtuda TI rakenduste, sh tekstirobotite kasutamisel lõputööde koostamisel. Soovitame lõputööde koostamisel kasutada Tartu Ülikooli IT-osakonna poolt heaks kiidetud TI rakenduste versioone, mis kindlustavad, et vestlustes kasutatavad andmed on kaitstud ega leki väljaspool organisatsiooni (vt lähemalt https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=218073591).

Kui sa pole milleski kindel, siis aruta küsimust kindlasti oma juhendajaga.

  1. Lõputööd koostades tuleb arvestada, et töö autor vastutab täies mahus kogu töös esitatud info, uurimismaterjali ja analüüsitulemuste täpsuse ja kvaliteedi ning viitamise korrektsuse eest. TI rakendusi kasutades tuleb lähtuda kolmest aluspõhimõttest: kriitiline lähenemine, läbipaistvus ja eetilisus. TI rakenduste kasutamine abivahendina lõputöö koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid oluline on silmas pidada, et TI genereeritud teksti esitamine lõputöös (ja üldisemalt igasuguses akadeemilises tekstis) oma isiklike mõtetena on akadeemiline petturlus ning pole seega kooskõlas hea teadustavaga (https://eetika.ee/et/sisu/hea-teadustava). Akadeemilise petturluse tuvastamisel vormistatakse üliõpilasele hoiatus, noomitus või eksmatrikuleerimine vastava komisjoni otsusel.
  2. TI-l põhinevaid rakendusi, mis ei loo uut sisu, vaid töötlevad juba koostatud teksti (sh tõlkeprogramme, nt Google Translate; tekstikorrektoreid, nt Grammarly; viitehaldusprogramme, nt Zotero ja Mendeley) võib toetavate tööriistadena kasutada ja neile rakendustele ei pea viitama.
  3. Generatiivseid TI rakendusi võib kasutada näiteks inspiratsiooniallikana, abivahendina oma mõtete ja ideede arendamiseks, tõlkimiseks ja õppimise toetamiseks töö varastes etappides. Samuti võivad TI rakendused olla abiks üliõpilase loodud teksti toimetamisel töö viimistlemise etapis. TI-d ei tohi aga kasutada lõputöö teksti suuremahuliseks koostamiseks (nt tervikpeatüki loomiseks), töös analüüsitavate andmete fabritseerimiseks või sisuliste arutluskäikude koostamiseks – sellisel juhul on tegu akadeemilise petturluse ja/või hea teadustava rikkumisega. (Vaata ka juhendi lõpus esitatud loetelu lubatud ja mitte lubatud tegevustest.)
  4. Generatiivseid TI rakendusi ei ole keelatud kasutada mingist teemast ülevaate saamiseks või erinevatest (võõrkeelsetest) allikatest kokkuvõtte tegemiseks, kuid lõputöös esitatava teksti algallikate sisu ja olemasolu tuleb üliõpilasel üle kontrollida ning vastavatele allikatele peab kokkuvõttes korrektselt viitama. Samuti peab veenduma, et genereeritud tõlked ja kasutatud terminid oleks sisu poolest täpsed ja korrektsed. 
  5. Generatiivsete TI rakenduste loodud sisu kasutamisel lõputöös kehtivad samad reeglid, mis iga teise allika puhul. TI rakenduse loodud sisu võib põhjendatud juhul korrektse viitamise reegleid järgides väikeses mahus tsiteerida või refereerida. Generatiivse TI rakenduse loodud sisu ei või esitada sellele viitamata enda nime all – sellisel juhul on tegu plagiaadiga.
  6. Kui generatiivseid TI rakendusi kasutatakse lõputöös sisulise kaaluga osade koostamiseks, tuleb töö metoodikat käsitlevas peatükis TI kasutusviisi selgitada. Näiteks tuleb kirjeldada, kuidas kasutati tekstirobotit teksti koostamise abivahendina (näide 1) või millist sisulist infot tekstirobotilt hangiti, sh milliseid küsimusi esitati, milline oli tekstirobotilt saadud väljund ja mil määral seda muudeti (näide 2). TI rakenduse kasutusviisi kirjelduse järgi peab olema üheselt mõistetav, millises ulatuses ja millisel moel on seda töös rakendatud. 

    Näide 1. Töö koostamise käigus on kasutatud Microsoft Copiloti tekstiroboti abi, et saada tagasisidet töö sisukorra ja sisupeatükkide kavandite struktureerimise kohta ning peatükkide põhiteksti keelekasutuse korrektsuse kohta. Saadud tagasisidest lähtuvalt on töö teksti viimistletud ning keelevead parandatud.

    Näide 2. Järgnev definitsioon põhineb Microsoft Copiloti 22. aprilli 2023. aasta vastusel küsimusele „Mis on keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (Microsoft, 2023).  
     
  7. Tekstisisene viitamine sõltub akadeemilises üksuses kasutatavast viitamisstiilist (APA, Chicago, MLA vm). Generatiivse TI rakenduse kasutamisele soovitatakse viidata kui isiklikule suhtlusele (näide 3), sest TI rakendus ei ole avaldatud allikas, vaid statistilistel seostel põhinev mudel, mis annab olenevalt suhtlusolukorrast eri vastuseid.

    Näide 3. Kasutasin lõputöös tehisintellektil põhinevat tekstirobotit Microsoft Copilotit (Microsoft, isiklik suhtlus, 28.04.2023), et saada ideid klienditeeninduse arendamiseks.
     
  8. Kasutatud allikate loetelus tuleb ära märkida TI keelemudeli looja, kasutatud keelemudeli versiooni aasta, konkreetne rakendus ja selle versioon, keelemudeli tüüp või kirjeldus ning rakenduse veebiaadress.  Näiteks võib APA stiilis viite vormistada nii:

    Microsoft. (2024). Microsoft Copilot (3. märtsi versioon) [suur keelemudel]. https://copilot.microsoft.com/
    OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon) [suur keelemudel]. https://chat.openai.com/
    OpenAI. (2022). ChatGPT (Dec 20 version) [large language model]. https://chat.openai.com/

Mõned tegevused, kus TI rakenduste kasutamine on üldiselt lubatud.

  • Soovituste küsimine teemakohaste allikate leidmiseks, kirjandusülevaate laiendamiseks.
  • Võtme- või otsisõnadele sünonüümide leidmine. 
  • Keeruliste kontseptsioonide või teooriate mõistmiseks lisaselgituste küsimine. 
  • Mahukatest tekstidest kokkuvõtte tegemine esmase ülevaate saamiseks – aga ei või seda oma tekstis esitada;   
  • Teksti(osa)de tõlkimine.
  • Juhised statilistilite meetodite, andmete visualiseerimise tehnikate või tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks, täpsustamiseks.  
  • Programmeerimisega seotud probleemide tuvastamine.
  • Oma kirjutatud teksti toimetamine (nt lausete lühendamine, sõnakordustest vabanemine jmt). 
  • Töö erinevate osade vormistuse parandamine, täpsustamine.
  • Töö struktuuri täpsustamine, struktuuriosade omavahelise jaotuse korrigeerimine.

Mõned tegevused, kus TI rakenduste kasutamine ei ole lõputöödes lubatud, st kui kasutad TI-d lõputöös nendel eesmärkidel, siis on tegu teaduseetika põhimõtete vastu eksimisega ja hea teadustava rikkumisega.  

  • Pikkade tekstilõikude genereerimine enda kirjutatud tekstina esitamiseks.
  • Kontrollimata (vale)info esitamine.
  • Uuritavate andmete fabritseerimine või võltsimine.
  • Tuleb vältida isikuandmeid sisaldavate (uurimis)andmete edastamist TI rakendustele, nt andmetest ülevaate kirjutamiseks või analüüsi läbiviimiseks. 
  • Tuleb vältida teiste autorite avaldamata sisu edastamist TI rakendustele.

 

Tekstirobotit saab oma õpingute toetamiseks kasutada

  • iseseisva töö tegemisel, et paluda selgitada mõisteid, küsida ideid, korrigeerida teksti, esitada endale kontrollküsimusi;
  • kirjatöö alustamise tõrkest ehk nn tühja paberi hirmust ülesaamisel;
  • ajurünnaku abilisena;
  • programmeerimise abivahendina;
  • teksti toimetamisel ja tõlkimisel;
  • kriitilise mõtlemise arendamisel, hinnates tekstiroboti väljundit;
  • mahukast materjalist esmase ülevaate saamiseks.

Õppejõud saab tekstirobotit kasutada õppetöö ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma tööd ja arendada üliõpilaste oskusi. Näiteks saab aega kokku hoida

  • õppematerjalide ja esitluste loomisel ja muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialadele sobivate näidete toomine jms);
  • kontrolltöö, eksami või enesekontrolli jaoks loodud küsimuste koostamisel.

Üliõpilase oskusi saab arendada näiteks ülesannetega, milles ta peab töö tegema tekstiroboti abil. Oluline ei ole seejuures mitte lõpptulemus, vaid protsess, sh sobivate viipade väljamõtlemine, väljundi hindamine ja dialoogi pidamine. Samuti võib paluda õppijatel luua tekstiroboti abiga vastus enda valitud küsimusele ja seejärel lasta kirjutada vastuse analüüs.

Kui õppejõud soovib tekstiroboti kasutamist piirata, on võimalik

  • teha suuline eksam või kirjalik eksam auditooriumis pliiatsi ja paberiga;
  • teha kirjalik eksam arvutiklassis Moodle’is programmiga Safe Exam Browser, seadistades selle nii, et eksami ajal ei saa teisi rakendusi ega veebilehitseja aknaid avada; 
  • vähendada kirjalike tööde puhul esseelaadsete ülesannete osakaalu lõpphindes või muuta essee kirjutamise nõudeid, näiteks küsida õppija enda kogemust, arvamusi, seost konkreetse materjali või andmetega, Eesti konteksti;
  • koostada ülesandeid, mis nõuavad originaalandmete kogumist intervjuu, vaatluse, välitööde, arhiiviuuringute või muu metoodika abil ning nende andmete analüüsi;
  • kasutada veebiteste pigem õppijate enesehindamiseks ja vähendada nende osakaalu lõpphindes.

Kui tekstirobotite kasutamine kursusel või hindamisel on keelatud, tuleb seda selgelt väljendada. Üliõpilasi saab piirangutest teavitada näiteks järgmiselt.

  • ChatGPT või muu tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamine ei ole kursusel/kontrolltöös/testis/eksamil lubatud.
  • Enne kui asute selle kursuse ülesandeid täitma kaaslaste või tekstiroboti (nt ChatGPT) abil, palun küsige minult luba.
  • Kui kasutate tekstirobotit kursusel, kus see pole lubatud, või ei viita selle kasutamisele korrektselt, on see akadeemiline petturlus, mida käsitatakse samamoodi nagu teisi akadeemilise petturluse juhtumeid.

Tekstiroboti kasutamise tuvastamine võib olla raske. Selle suunise koostamise ajal katsetatakse Tartu Ülikoolis uut plagiaadituvastustarkvara Turnitin, mille üks eesmärk on eristada tekstiroboti ja inimese loodud teksti.

ChatGPT on esitanud järgmise soovituse: „Kasuta ChatGPT-d ainult abivahendina ning kontrolli alati saadud teavet teiste allikate abil. ChatGPT on mõeldud abistamiseks ja teadmiste laiendamiseks ning ei tohiks olla ainus allikas otsuste tegemisel.“ (OpenAI 2023, isiklik suhtlus, 23. aprill 2023).

Tekstirobot ei ole teksti (kaas)autor, vaid vahend, mida kasutada teksti koostamisel. Selle või muu tehisintellekti rakenduse kasutamine motiveerimata mahus või sellele viitamata on akadeemiline petturlus (vt https://ut.ee/et/sisu/akadeemiline-petturlus).

Kui tekstirobotit kasutatakse artikli või lõputöö kirjutamisel, tuleb metoodikat käsitlevas peatükis selgitada selle kasutusviisi: näiteks kirjeldada, milliseid küsimusi esitati, milline oli tekstirobotilt saadud väljund ja mil määral seda muudeti (näide 1). Konkreetset kasutusviisi saab tekstis ka jooksvalt kirjeldada. Saadud väljundi täistekstid võib panna töö lisasse (näide 2). Tekstiroboti kasutamise viisi kirjelduse järgi peab olema üheselt mõistetav, millises ulatuses ja millisel moel on seda töös rakendatud.

Näide 1. Kasutasin selle töö koostamise käigus ChatGPT-d ideede kogumiseks / teksti toimetamiseks. Tekstirobotisse sisestati järgmised viibad: „[---]“. Saadud väljund oli järgmine: „[---]“. Muutsin väljundit järgmiselt: [---].

Näide 2. Järgnev definitsioon põhineb ChatGPT 22. aprilli 2023. aasta vastusel küsimusele „Mis on keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (OpenAI, 2023; vt täisteksti lisas X).

Tekstisisene viitamine sõltub akadeemilises üksuses või ajakirjas kasutatavast viitamisstiilist (APA, Chicago, MLA vm). Kohati soovitatakse tekstiroboti kasutamisele viidata kui suhtlusele sellega (näide 3), sest tekstirobot ei ole avaldatud allikas, vaid tekstiloomise mudel, mis võib olenevalt suhtlusolukorrast anda erinevaid vastuseid.

Näide 3. Kasutasin kodutöös ChatGPT-d (OpenAI, isiklik suhtlus, 28.04.2023), et saada ideid klienditeeninduse arendamiseks. ChatGPT on tehisintellektil põhinev tekstigeneraator, mida arendab OpenAI (2023).

Kasutatud allikate loetelus tuleb ära märkida

  • tekstiroboti looja;
  • kasutatud tekstiroboti versiooni aasta;
  • konkreetne tekstirobot ja selle versioon;
  • keelemudeli tüüp või kirjeldus;
  • tekstiroboti veebiaadress.

Näiteks võib APA stiilis viite vormistada nii:

OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.

OpenAI. (2022). ChatGPT (Dec 20 version), large language model, https://chat.openai.com/.

Aleksei Kelli, Age Värv, Merike Ristikivi ja Gea Lepik on Juridicas nr 2020/5 avaldatud artiklis „Üliõpilane ja autoriõigus“ kirjutanud: „Autoriõiguse seadus lubab teost tsiteerida motiveeritud mahus. Mida see „motiveeritud maht“ tähendab, selle kohta ühest vastust ei ole, vaid seda tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt vastavalt sellele, mis on tsiteerimise eesmärkide saavutamiseks põhjendatud. Teose suures või täies ulatuses tsiteerimine kujutab endast üldjuhul sellist teose reprodutseerimist (kopeerimist), mis ei mahu tsiteerimiserandi alla“.
linnavaade

Summer Schools

konverents 2024

Kandideeri Enlighti õpetamise ja õppimise auhinnale

Math teacher infront of the whiteboard.

Langevarjundusega tegelev matemaatikaõpetaja teeb tunnid põnevaks intrigeerivate näidete abil