õppimine

Suunis tehisintellekti kasutamiseks õppetöös

Siinses suunises esitatakse Tartu Ülikooli (TÜ) üldised seisukohad generatiivse tehisintellekti (TI, ingl artificial intelligence) rakenduste, sh tekstirobotite kasutamiseks õppetöös. Suunises on välja toodud TI kasutamise võimalused ja riskid, antakse juhiseid TI rakenduste mõtestatud kaasamiseks õppeprotsessi ning tutvustatakse nende kasutamise head tava lõputööde koostamisel, sh antakse soovitusi TI kasutamisele viitamiseks.

Tehisintellekti (TI) arendamine on viinud generatiivsete süsteemideni, mis suudavad luua teksti, pilte või muud meediat nii hästi, et tulemust võib olla inimese loodud sisust raske eristada. Seetõttu on suurtel keelemudelitel põhinevad generatiivse tehisintellekti rakendused, sh tekstirobotid nagu Microsoft Copilot ja ChatGPT, viimasel aastal muutnud arusaama tekstiloomest ja toonud kaasa arutelu selle üle, kuidas ülikoolis õppida ja õpetada, millised oskused muutuvad ebavajalikuks ning milliste uute oskusteta jääme ajale jalgu.

Tekstirobotiga alustab vestlust kasutaja, kes esitab lähteteksti ehk viibana (ingl prompt) oma küsimuse või soovi. Et saada parem tulemus, on kasulik koos küsimuse või sooviga anda täiendavat teavet ja -konteksti. Tekstirobot annab seejärel tekstiväljundi, mille põhjal saab jätkata dialoogi ja esitada täpsustavaid küsimusi.

Kuigi tekstiroboti antud väljund tundub esmapilgul sisukas ja loogiline, võib see siiski sisaldada vigu. Tekstirobot võib tsiteerida väljamõeldud allikaid, teha loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu, anda eelarvamuslikke vastuseid, milles ei pruugita arvestada kultuurierinevusi ega sotsiaalseid norme. Roboti tekst võib eirata andmekaitsetingimusi ja sisaldada valesid isikuandmeid. Seepärast tuleb esitatud fakte ja allikaviiteid kontrollida.

Tekstiroboti väljundi kasutamise eest vastutab selle kasutaja, kellel peavad selle hindamiseks olema sobivad teadmised. Kuniks õpetame ja kontrollime ülikoolis oskusi, milles tekstirobot on inimesest (kohati näiliselt) palju kiirem ja edukam, peame mõtlema ka sellele, kuidas vältida akadeemilist petturlust ja kaasata tekstiroboteid õppetöösse mõtestatult.

Siinse suunise koostas 2023. aasta aprillis eri allikate põhjal töörühm, kes pani kirja nii üldised põhimõtted kui ka konkreetsed juhised selle kohta, kuidas tekstiroboteid õppetöös kasutada. Kuna maailm ja meie arusaamad arenevad kiiresti, on tegu esialgse kokkuleppega, mida võivad mõjutada muu hulgas riiklikud andmekaitsepiirangud. 2024. aastal täiendas TÜ tekstirobotite töörühm suunist lõputööde koostamist puudutavates küsimustes. 2024. aasta septembri seisuga on üle vaadatud ja ühtlustatud tekstirobotite kasutamisele viitamise soovitused.

  1. Ülikool julgustab kasutama tehisintellekti (TI), sh tekstiroboteid õppetöös, et toetada õppimist ja õpetamist ning arendada üliõpilaste õpi- ja tööoskusi. Roboti kasutamise juures on olulisel kohal eesmärgipärasus, eetilisus, läbipaistvus ja kriitiline lähenemine.
  2. Õppejõul on õigus oma õppeaine kontekstis otsustada, mil viisil TI rakendusi kasutada või vajaduse korral nende kasutamist piirata. Sellekohased juhised tuleb panna kirja õppeaine versiooni infosse või õpiülesande juhisesse.
  3. Kirjaliku töö puhul tuleb kirjeldada TI kasutamise viisi ja viidata tekstirobotile korrektselt. Tekstiroboti loodud sisu esitamine enda nime all on akadeemiline petturlus.
  4. TI rakendusse ei tohi sisestada inimeste isikuandmeid ilma nende nõusolekuta.

Tekstirobotit võib võrrelda kaaslasega, kelle nõu saab küsida igal ajal. Samas tasub meeles pidada, et tekstirobot ei ole inimene ja selle esitatud väljund ei asenda teaduspõhiseid allikaid.

Nagu kalkulaatorite, õigekirjakorrektorite ja keeleredaktorite, otsingumootorite ja muude sarnaste vahendite puhul, pole üldjuhul mõtet keelata ka tekstirobotite kasutamist. Pigem tuleks mõelda, kuidas õppida neid eesmärgipäraselt, eetiliselt ja kriitiliselt kasutama.

Kui planeerida õppetöösse teadlikult ülesandeid, mida tuleb teha tekstiroboti abiga, saab harjutada üldoskusi, näiteks kriitilist mõtlemist, teabe otsimist ja hindamist, probleemilahendus- ja digioskusi.

Kui õppejõud lubab ja soodustab oma kursusel tekstiroboti või muu TI-l põhineva rakenduse kasutamist, tuleb ka mõelda, kas üliõpilastel on neile rakendustele võrdne ligipääs. Üliõpilasi ei saa kohustada kasutama rakendust, mis nõuab isikliku e-posti aadressiga konto loomist. Arvestada tuleb ka tekstiroboti tasuta ja tasulise versiooni erinevustega.

Õppekorralduseeskirja järgi on tekstiroboti koostatud töö esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta või selle tahtlik kasutamine enda töö osana ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta käsitletav akadeemilise petturlusena.

Kui generatiivse tehisintellekti abil loodud tööle lisatakse nõuetekohane viide, ei ole tegemist akadeemilise petturlusega. Kui õppejõud ei luba õpiülesande täitmisel tekstiroboti abi kasutada, kuid siiski esitatakse tekstiroboti loodud ja nõuetekohaselt viidatud töö, ei ole tegemist petturlusega, vaid õppeaines hinde või arvestuse saamiseks seatud tingimuste täitmatajätmisega.

Õppejõul on õigus teha oma aines erisusi generatiivse tehisintellekti kasutamisele viitamise üldistest juhistest, märkides selle info õppeaine versiooni või õpiülesande juhisesse. Erisusi ei saa teha tekstiroboti koostatud materjalis kasutatud algallikatele viitamise nõuetest – nende puhul kohalduvad tavapärased kirjalike tööde koostamise reeglid. See tähendab muu hulgas seda, et algallikate olemasolu ja sisu tuleb üle kontrollida, tsiteerimine on lubatud motiveeritud mahus ja viited algallikatele peavad olema korrektsed.

Aleksei Kelli, Age Värv, Merike Ristikivi ja Gea Lepik kirjutavad Juridica nr 2020/5 artiklis „Üliõpilane ja autoriõigus“: „Autoriõiguse seadus lubab teost tsiteerida motiveeritud mahus. Mida see „motiveeritud maht“ tähendab, selle kohta ühest vastust ei ole, vaid seda tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt vastavalt sellele, mis on tsiteerimise eesmärkide saavutamiseks põhjendatud. Teose suures või täies ulatuses tsiteerimine kujutab endast üldjuhul sellist teose reprodutseerimist (kopeerimist), mis ei mahu tsiteerimiserandi alla.“

Õppija saab tekstirobotit oma õpingute toetamiseks kasutada näiteks

  • iseseisva töö tegemisel, et paluda selgitada mõisteid, küsida tagasisidet, esitada endale kontrollküsimusi;
  • kirjatöö alustamise tõrkest ehk nn tühja paberi hirmust ülesaamisel;
  • ajurünnaku abilisena;
  • programmeerimise abivahendina;
  • teksti toimetamisel ja tõlkimisel;
  • kriitilise mõtlemise arendamisel, hinnates tekstiroboti väljundit;
  • mahukast materjalist esmase ülevaate saamiseks.

Õppejõud saab tekstirobotit kasutada näiteks õppetöö ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma tööd ja arendada üliõpilaste oskusi. Nii saab aega kokku hoida näiteks

  • õppematerjalide ja esitluste loomisel ning muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialadele sobivate näidete toomine jms);
  • kontrolltöö, eksami või enesekontrolli jaoks küsimuste koostamisel.

Üliõpilase oskusi saab arendada ka ülesannetega, milles ta peab töö tegema tekstiroboti abil. Oluline ei ole seejuures mitte lõpptulemus, vaid protsess, sh sobivate viipade väljamõtlemine, väljundi hindamine ja dialoogi pidamine. Samuti võib paluda üliõpilastel luua tekstiroboti abiga vastus enda valitud küsimusele ja seejärel lasta kirjutada vastuse analüüs.

Kui õppejõud soovib tekstiroboti kasutamist piirata, on võimalik

  • teha suuline eksam või kirjalik eksam auditooriumis pliiatsi ja paberiga;
  • teha kirjalik eksam arvutiklassis Moodle’is programmiga Safe Exam Browser, seadistades selle nii, et eksami ajal ei saa teisi rakendusi ega veebilehitseja aknaid avada;
  • vähendada kirjalike tööde puhul esseelaadsete ülesannete osakaalu lõpphindes või muuta essee kirjutamise nõudeid, näiteks küsida õppija enda kogemust, arvamusi, seost konkreetse materjali või andmetega, Eesti konteksti;
  • koostada ülesandeid, mis nõuavad originaalandmete kogumist intervjuu, vaatluse, välitööde, arhiiviuuringute või muu metoodika abil ja nende andmete analüüsi;
  • kasutada veebiteste pigem õppijate enesehindamiseks ja vähendada nende osakaalu lõpphindes.

Kui tekstirobotite kasutamine kursusel või hindamisel on keelatud, tuleb seda selgelt väljendada. Vastav info tuleb sel juhul lisada ka õppeaine versiooni või õpiülesande juhisesse. Kindlasti tuleb meeles pidada, et TI tuvastuse tarkvara kasutamine õppetöös üliõpilaste kirjalike tööde kontrollimiseks ei ole põhjendatud ega soovituslik, sest sellise tarkvara tööpõhimõtted ei ole (vähemalt praegu) selged ega läbipaistvad.

Üliõpilasi saab piirangutest teavitada näiteks järgmiselt:

  • Microsoft Copiloti, ChatGPT või muu tehisintellektil põhineva rakenduse kasutamine ei ole kursusel/kontrolltöös/testis/eksamil lubatud.
  • Enne kui asute selle kursuse ülesandeid täitma kaaslaste või tekstiroboti (nt Microsoft Copiloti, ChatGPT) abil, palun küsige minult luba.
  • Kui kasutate tekstirobotit kursusel, kus see pole lubatud, või ei viita selle kasutamisele korrektselt, on see akadeemiline petturlus, mida käsitatakse samamoodi nagu teisi akadeemilise petturluse juhtumeid.

Rohkem tuge TI kasutamiseks õppetöös ja õppimisel pakub TÜ tekstirobotite töörühma koostatud õppematerjal "Õppimine ja õpetamine tehisintellekti ajastul: kuidas kasutada tekstiroboteid õppetöös" https://sisu.ut.ee/ti/

Järgnevalt on esitatud üldised põhimõtted, millest tuleb lähtuda TI rakenduste, sh tekstirobotite kasutamisel bakalaureuse- ja magistriastme lõputööde koostamisel. Iga Tartu Ülikooli struktuuriüksus võib oma valdkonna ja eriala spetsiifika põhjal neid põhimõtteid täiendada, sest TI kasutamise tavad ja piirangud võivad valdkonniti erineda.

Soovitame lõputööde koostamisel kasutada TÜ infotehnoloogia osakonna heaks kiidetud TI rakenduste versioone, mis kindlustavad, et vestlustes kasutatavad andmed on kaitstud ega leki ülikoolist väljapoole.

  1. Lõputööd koostades tuleb arvestada, et töö autor vastutab täies mahus kogu töös esitatud info, uurimismaterjali ja analüüsitulemuste täpsuse ja kvaliteedi ning viitamise korrektsuse eest. TI rakendusi kasutades tuleb lähtuda kolmest aluspõhimõttest: kriitilisest lähenemisest, läbipaistvusest ja eetilisusest. TI rakenduste kasutamine abivahendina lõputöö koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid oluline on silmas pidada, et TI loodud sisu esitamine lõputöös (ja üldisemalt igasuguses akadeemilises tekstis) oma isiklike mõtetena on akadeemiline petturlus ega pole kooskõlas hea teadustavaga. Akadeemilise petturluse tuvastamisel tehakse vastava komisjoni otsuse alusel üliõpilasele hoiatus või noomitus või ta eksmatrikuleeritakse.
  2. TI rakendusi, mis ei loo uut sisu, vaid töötlevad juba koostatud teksti (sh tõlkeprogramme, nt Google Translate; tekstikorrektoreid, nt Grammarly; viitehaldusprogramme, nt Zotero ja Mendeley), võib toetavate tööriistadena kasutada ja neile ei pea viitama.

  3. Generatiivse TI rakendusi võib kasutada näiteks

    • inspiratsiooniallikana,
    • abivahendina oma mõtete ja ideede arendamiseks,
    • töö struktuuri täpsustamiseks,
    • võtme- või otsisõnadele sünonüümide leidmiseks,
    • teemakohaste allikate leidmiseks,
    • tõlkimiseks,
    • keeruliste kontseptsioonide või teooriate mõistmiseks ja õppimise toetamiseks töö varastes etappides,
    • tagasiside küsimiseks,
    • programmeerimisprobleemide tuvastamiseks.

    Samuti võivad TI rakendused olla abiks üliõpilase loodud teksti toimetamisel ja vormistamisel töö viimistlemise etapis. Sellisel juhul ei pea rakendustele viitama.

  4. Generatiivse TI rakendusi ei ole keelatud kasutada mingist teemast ülevaate saamiseks või erinevatest (võõrkeelsetest) allikatest kokkuvõtte tegemiseks, kuid lõputöös esitatava teksti algallikate sisu ja olemasolu tuleb üliõpilasel üle kontrollida ning nendele peab korrektselt viitama. Samuti peab veenduma, et genereeritud tõlked ja kasutatud terminid oleks sisu poolest täpsed ja korrektsed.

  5. Generatiivse TI rakenduse loodud sisu ei või esitada sellele viitamata enda nime all – sellisel juhul on tegu plagiaadiga. TI-d ei tohi kasutada

    • lõputöö teksti suuremahuliseks koostamiseks (nt tervikpeatüki loomiseks),
    • kontrollimata (vale)info esitamiseks,
    • töös analüüsitavate andmete fabritseerimiseks või võltsimiseks,
    • sisuliste arutluskäikude koostamiseks.

    Sellisel juhul on tegu akadeemilise petturluse ja/või hea teadustava rikkumisega.

    TI rakendustele pole lubatud edastada isikuandmeid sisaldavaid (uurimis)andmeid näiteks nendest ülevaate kirjutamiseks või nende analüüsimiseks, samuti ei tohi sisestada teiste autorite käsikirjalist sisu.

  6. Generatiivse TI rakenduste loodud sisu kasutamisel lõputöös kehtivad samad nõuded mis iga teise allika puhul. TI rakenduse loodud sisu võib põhjendatud juhul korrektselt viidates väikeses mahus tsiteerida või refereerida.

  7. Kui generatiivse TI rakendusi kasutatakse lõputöö sisu määravate osade koostamiseks, tuleb töö metoodikat käsitlevas peatükis TI kasutusviisi selgitada ning lisada rakendus ka kasutatud allikate loetellu. Näiteks tuleb kirjeldada, kuidas kasutati TI rakendust teksti koostamise abivahendina (näide 1) või – juhul kui see info on töös sisulise kaaluga – millist teavet tekstirobotilt hangiti, sh milliseid küsimusi esitati, milline oli tekstirobotilt saadud väljund ja mil määral seda muudeti (näide 2). TI rakenduse kasutusviisi kirjelduse järgi peab olema üheselt mõistetav, millises ulatuses ja millisel moel on seda töös rakendatud.

    Näide 1. Siinses töös kasutatud küsitluse struktuuri loomiseks on kasutatud Microsoft Copiloti (2023) tekstiroboti abi.

    Näide 2. Järgnev definitsioon põhineb Microsoft Copiloti 22. aprilli 2023. aasta vastusel küsimusele „Mis on keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[---]“ (Microsoft, 2023).

  8. Tekstisisene viitamine tekstirobotile sõltub akadeemilises üksuses või ajakirjas kasutatavast viitamisstiilist (APA, Chicago, MLA vm). APA stiilis järgitakse TI rakendustele viitamisel tarkvarale viitamise malli. Viites tuleb ära märkida TI rakenduse looja või seda pakkuv ettevõte ning kasutatud versiooni aasta (näide 3).

    Näide 3. Ka TI rakendused ise osutavad, et kuigi TI tööriistad võivad aidata tekstide koostamisel, peab töö peamine sisu ja analüüs pärinema autorilt endalt (OpenAI, 2024).
  9. TI rakendusega loodud pilte jm visuaalseid elemente kasutades tuleb pildi pärituolu nimetada selle all (näited 4 ja 5). Kasutatud allikate loetellu rakendust lisama ei pea.
Tehisintellekti loodud pildid mustast kassist töötamas kontoris.

  1. Kasutatud allikate loetelus tuleb ära märkida TI rakenduse looja, rakenduse versiooni aasta, rakenduse nimi, versioon, tüüp või kirjeldus ning veebiaadress.

    Näiteks võib APA stiilis viite vormistada nii nagu näites 6.

    Näide 6.
    Microsoft. (2024). Microsoft Copilot (3. märtsi versioon) [suur keelemudel]. https://copilot.microsoft.com/
    OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon) [suur keelemudel]. https://chat.openai.com/
    OpenAI. (2022). ChatGPT (Dec 20 version) [large language model]. https://chat.openai.com/

    Kui kõiki vajalikke viitekirje andmeid ei ole võimalik leida, siis tuleb viitekirjes esitada kogu leitav info.

    Näide 7.
    JotBot. (2024). [Kirjutamise ja uurimistöö assistendi tarkvara]. https://app.myjotbot.com/
    JotBot. (2024). [Writing and research assistant software]. https://app.myjotbot.com/

Kui üliõpilasel tekib TI kasutamisel küsimusi, peaks ta kindlasti pidama nõu oma juhendajaga.

ChatGPT

Tartu Ülikooli materjalid

Ülikoolide juhendid tehisintellekti kasutamiseks

Tekstirobotitele viitamine

Ametlikud juhised

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt