Korduma kippuvad küsimused sisseastumise kohta

Õppekavasid, mida Tartu Ülikool pakub, on palju ning vahel võib omapäi otsuse tegemine keeruline tunduda. Nii sa ise kui ka ülikool on rõõmus siis, kui valid eriala, mis sind huvitab ja milleks sul on sobiv ettevalmistus. Valiku tegemisel saavad sind aidata:

• tudengivarju kogemus
• osalemine Tartu Ülikooli tutvustavatel sündmustel
• Tartu Ülikooli karjäärinõustaja

Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse asudes on sul võimalik valida lisaks peaerialale ka kõrvaleriala, mis võib olla hoopis teisest valdkonnast. Nii võid näiteks riigiteaduste bakalureuseõppesse asudes kõrvalerialana õppida majandusteadust või kasvõi bioloogiat, kui tunniplaanid ja õppetöö korraldus seda võimaldavad. Muu valdkonna kõrvaleriala võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovid pärast bakalaureuseõpet jätkata õpinguid muu eriala magistriõppes, kuhu kandideerimiseks on nõutud eeldusained. Loe lähemalt kõrvaleriala valimisest.

Jah, on küll. Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust: kandideerida õpingute jooksul soovitud eriala vabale õppekohale või astuda uuesti ülikooli (NB! Uuesti ülikooli astudes kehtivad üliõpilasele tasuta õppimise piirangud). Loe lähemalt õppekava vahetamisest.

Tartu Ülikoolis saab õppida nii päevaõppes kui ka sessioonõppes. Iga õppekava vastuvõtutingimuste juures on kirjas, kas selle õppekava alusel saab õppida päevaõppes, sessioonõppes või mõlemas. Päevaõppes on põhirõhk kontaktõppel ning loengud toimuvad iga päev. Sessioonõppes (varasema nimega avatud ülikooli õpe või kaugõpe) on rõhk iseseisval tööl ning õppetöö on planeeritud sessiooniti ja enamasti nädalavahetustele (neljapäevast pühapäevani). Sessioonõppe töökorraldus on mõeldud eelkõige töötavatele ja/või pere kõrvalt õppivatele inimestele.

Loe täis- ja osakoormusega õppimisest.

Tasuta on võimalik õppima asuda täiskoormusel eestikeelsete õppekavade alusel nii päeva- kui ka sessioonõppes. Selleks, et saaksid ka teisel semestril ja edaspidi tasuta õppimist jätkata, pead iga eelneva semestri lõpuks läbima nõutud mahus õppekava aineid. Loe lähemalt tasuta õppimisest ja õppetasu maksmisest.

Osadel õppekavadel toimub vastuvõtt sessioonõppes ainult osakoormusega ja tasulisetele õppekohtadele. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et õpingute eest tuleb tasuda kogu õpingute vältel. Valida saab kas maksta õpingute eest semestritasu või ainepunkti hinna alusel. Lisainfo on leitav õppetasude lehel.

Varasematest tasuta õpingutest tulenevad piirangud

Tasuta õppimist võivad piirata sinu varasemad tasuta kõrgharidusõpingud, kui need on kestnud üle 365 päeva. Täpsemalt saad selle kohta lugeda teist või enamat korda tasuta õppimise lehel. Tasuta õppimise õigust saad kontrollida SAISis.

Samuti ei saa tasuta õppida need, kes astuvad uuesti Tartu Ülikooli, et õppida sama õppekava alusel, mille järgi nad varem on õppinud, juhul kui eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui kaks aastat (olenemata sellest, kas õpiti tasuta või tasulisel õppekohal). Näiteks kui üliõpilane asus 2022. aastal õppima arstiteaduse õppekava alusel, kuid otsustas 2023. aasta kevadel ülikoolist lahkuda ja ta eksmatrikuleeriti, siis uus võimalus asuda tasuta õppima arstiteadust avaneb kandidaadil alles kahe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest ehk alates 2025. aasta sügisest.

Võõrkeelsete õppekavade alusel õppimine on üldjuhul tasuline. Siiski on enamiku võõrkeelsete õppekavade puhul lisaks tasulistele õppekohtadele ka tasuta õppekohad (täpne tasuta kohtade arv on kirjas iga õppekava lehel). Tasuta õppekohale ei ole vaja eraldi kandideerida, see määratakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele. Tasuta õppekoha saamisel kehtivad samad tingimused nagu eestikeelsesse tasuta õppesse asumisel: õppida tuleb täiskoormusel ja üliõpilasel ei tohi olla tasuta õpinguteks varasematest kõrgharidusõpingutest tulenevaid piiranguid. Loe lähemalt õppetasu maksmisest.

Kui pead õpingute eest tasuma, nt õpid osakoormusega või võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal, siis on aluseks ainepunkti (EAP) või semestri kohta kehtestatud hind. Loe lähemalt õppetasu maksmisest.

Ühele õppeastmele saad ühel aastal korraga esitada kuni kaks avaldust (välja arvatud doktoriõpe). Kahe avalduse hulka lähevad arvesse ka Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimiseks esitatud avaldused.

Kui ühe õppekava alusel on võimalik õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes (nt eripedagoogika ja logopeedia või koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppe puhul) ning soovid kandideerida mõlemasse õppevormi, tuleb esitada ka kaks eraldi avaldust: üks päevaõppesse ja teine sessioonõppesse.

Avaldusi saad esitada Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS). Loe lähemalt avalduse esitamisest bakalaureuseõppesse, magistriõppesse ja doktoriõppesse.

Mitu avaldust esitati eelmisel aastal informaatika õppekavale? Kui palju punkte oli viimasel kandidaadil, kes arstiteaduse õppekavale sisse sai? Kõike seda saad vaadata sisseastumise statistika lehel.

SAIS-is kuvatakse andmed Eestis lõpetatud õpingute kohta alates 2004. aastast. Varasemalt lõpetatud õpingute kohta andmeid SAIS-is ei kuvata ning sel juhul tuleb sul enne kandideerimisperioodi lõppu ülikoolile esitada varasemate õpingute lõpetamist tõendavad originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad.

Kui sinu avaldusel ei ole andmeid kandideerimiseks sobiva kooli ja haridustaseme lõpetamise kohta, on sul tarvis esitada oma lõputunnistus ning hinneteleht (bakalaureuseastmesse kandideerimisel) või diplom ja akadeemiline õiend (magistriastmesse kandideerimisel). NB! Kui lõputunnistuse/diplomi saaja nimi ei kattu sinu praeguse nimega, tuleb sul esitada ka nimemuutust tõendav dokument.

Suvisel vastuvõtuperioodil on võimalik dokumente esitada Tartu Ülikooli vastuvõtulaudadesse Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus või Narvas.

Dokumente saab saata ka meilile sisseastumine@ut.ee või üles laadida SAISi avaldusele. Meili teel edastatavad või üleslaetavad dokumendid peavad kindlasti olema digitaalselt allkirjastatud notari või väljaandva kooli esindaja poolt. Sinu enda digiallkirjaga dokumente me aktsepteerida ei saa.

Erinevalt Eestis lõpetanud kandidaatidest ei näe Tartu Ülikool välismaal lõpetanute lõpetamise andmeid Eesti riiklikest registritest. Kui oled lõpetanud eelmised õpingud välisriigis, tuleb esitada ülikoolile lõpudokumentide originaalid paberkandjal või tellida tulemuste edastamine koolist. Kõige parem on hakata juba varakult uurima nii oma koolilt kui vajaduse korral ka Tartu Ülikoolilt dokumentide kättesaamise ja esitamise kohta. Lisainfo erinevate riikide haridusdokumentide esitamise kohta leiad inglise keeles lehelt ut.ee/country-specific-requirements. Arvestada tuleb, et kui välisriigi kool ei ole väljastanud lõpudokumente inglise keeles, siis tuleb koos originaalkeeles dokumentidega esitada ka lõpudokumentide eesti- või ingliskeelsed tõlked. Eestis tuleb tõlked tellida vandetõlgilt. Kui esitad vandetõlgile tõlkimiseks lõpudokumentide originaalid, saab tõlk kinnitada nende ärakirja ning lõpudokumentide originaale ei ole vaja ülikoolile eraldi esitada. Sel juhul piisab kui edastad ülikoolile vandetõlgi digiallkirjastatud tõlke koos originaali ärakirjaga. Loe lähemalt välismaal lõpetanuna kandideerimisest.

Juhul, kui oled Eesti ENIC/NARIC Keskuses taotlenud oma välisriigis omandatud hariduse hindamist, siis palun esita ka väljastatud hinnang. Hinnangu esitamine ei ole kandideerimisel kohustuslik, sest Tartu Ülikool hindab ka ise välismaal lõpetatud õpingute sobivust kandideerimiseks. Vajadusel edastame ise su haridusdokumendid hindamiseks. Avalduse ja dokumentide esitamise lihtsustamiseks soovitame siiski ühendust võtta ENIC/NARIC Keskusega, et paluda neilt oma hariduse hindamist ja sisestamist Eesti Hariduse infosüsteemi. Kui haridus on sisestatud infosüsteemi ja ilmub ka avaldusele, ei ole kandideerimisperioodil vaja esitada lõpudokumentide originaale (piisab avaldusele lisatud lihtkoopiatest).

Eestikeelsesse õppesse kandideerimisel tuleb tõendada eesti keele oskust B2-tasemel, üksikutel magistriõppekavadel ka C1-tasemel (info õppekava vastuvõtutingimuste juures ja SAISis).

Kandideerimiseks nõutud B2-taseme keeleoskust tõendavad järgmised registriandmed:

• eesti keele või emakeele (eesti keel) riigieksami tulemus,
• eesti keele teise keelena riigieksami sooritamine vähemalt B2-tasemele (60 punkti),
• eesti keeles omandatud põhiharidus, (kutse)keskharidus või kõrgharidus.

Kui need andmed registritest ei tule, peab keeleoskuse tõendamiseks esitama

• eesti keele B2-taseme (vähemalt 60 punkti) või C1-taseme eksami tulemuse, mis tuleb lisada avaldusele SAISis ja saata eesti.ee portaalist otse sisseastumine@ut.ee e-posti aadressile või
• enne 2004. aastat lõpetatud haridusdokumendid eestikeelse põhi-, (kutse)kesk- või kõrghariduse kohta või
• IB diplomiõppekava või Euroopa Kooli vanema kooliastme õppekava lõpetamisel sooritatud eesti keele eksami tulemuse koos lõpudokumentidega.

Juhul, kui eelnimetatud viisidel ei ole võimalik eesti keele B2-taseme oskust tõendada, tuleb sooritada Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme test, mis toimub 24. ja 25. juulil 2025 Tartus. Testi saab sooritada ka siis, kui varem sooritatud eesti keele teise keelena riigieksami või B2-taseme eksami tulemus jääb alla 60 punkti.

Vabastust eesti keele oskuse tõendamisest saab taotleda kandidaat, kelle emakeel on eesti keel ja kes valdab eesti keelt vabalt, kuid kelle keeleoskus pole tõendatud, sest ta on varasemad õpingud lõpetanud

• välisriigis või
• Eestis ja pole sooritanud eesti keele oskust tõendavat riigi-, lõpu- või tasemeeksamit.

Vabastuse saamiseks peab esitama SAIS-is koos avaldusega taotluse, milles tuleb kuni kümne lausega kirjeldada oma eesti keele oskust, sh täpsustada

• kas õpitud on eestikeelses koolis (kus ja kui kaua) või läbitud eesti keele kursuseid (kus, millisel tasemel),
• kui tihti eesti keelt kasutatakse (kas iga päev või harvem) ja millisel viisil (suhtlemine, lugemine, kirjutamine).

Ingliskeelsesse õppesse kandideerijad peavad avalduse esitamisel tõendama inglise keele oskust nõutud tasemel.

Kui sinu SAIS-i avalduse vahekaardil "Keeleoskus" kuvatakse võõrkeeletesti tulemus automaatselt, siis ei pea sa lisadokumente esitama. Kui tulemust avaldusel automaatselt ei kuvata, pead avaldusele lisama keeletõendi skanni ning vajadusel tellima tulemuse meile ka elektroonselt. Loe lähemalt sobivate testide ja tulemuste kohta.

Avalduse saad SAISis esitada ka siis, kui eelmise õppeastme õpingud ei ole veel lõpetatud, st avaldusel SAISis on õpingute staatuseks "kehtiv". Ülikool kontrollib avalduste esitamise perioodil ise regulaarselt lõpetamise andmeid riiklikest registritest ning hiljemalt kandideerimisperioodi lõpuks saavad lõpetamise andmed avaldustel uuendatud.

Selleks, et ülikoolis õppima asuda, peab eelmise astme õpingud lõpetama juuni lõpuks või juuli alguseks. Eestikeelsete õppekavade puhul teeme vastuvõtuotsuse vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud. Võõrkeelsete õppekavade puhul teeme aprillis-mais tinglikud vastuvõtuotsused, mis jäävad kehtima vaid juhul, kui õpingud on lõpetatud hiljemalt juuli alguseks.

Erialakatse ehk sisseastumiseksam on teatud õppekavade puhul sisseastumiseks vajalik eksam. Mõne õppekava puhul piisab kandideerimiseks ainult eelmise õppeastme eksamitest või hinnetest, mõne õppekava puhul on aga vaja sooritada ka erialakatse ning mõne õppekava puhul on võimalik valida, kas soovid kandideerida varasemate eksamitulemuste või hinnetega või erialakatse tulemusega. Arvesse võetakse lõpuks alati sinu parim tulemus.

Seda, kas sind huvitava õppekava puhul on vaja või võimalik sooritada erialakatse, saad teada õppekava vastuvõtutingimuste juurest. Sealt leiad ka erialakatse kirjelduse ja soovitused katseks valmistumiseks, samuti katse toimumise aja ja koha. Erialakatsele saab registreeruda SAIS-is avaldust esitades.

Kui sul on katse sisu ja korralduse kohta lisaküsimusi, võta ühendust õppekava haldava valdkonna või instituudiga, mille kontaktandmed leiad sind huvitava õppekava vastuvõtutingimuste lehe alumisest servast.

Osa õppekavade puhul on lisaks tavapärastele vastuvõtutingimustele võimalik kandideerida ka akadeemilise testi eritingimusel. Psühholoogia, arstiteaduse ning hambaarstiteaduse õppekava puhul on akadeemiline test kohustuslik vastuvõtutingimus.

Loe lähemalt akadeemilisest testist.

Riigieksamid on Eestis alates 1997. aastast. Enne 1997. aastat sooritatud eksameid ei loe ülikool riigieksamiteks ning nende alusel kandideerida ei saa.

Kui õppekava vastuvõtutingimustes on kirjas, et riigieksam on võimalik asendada sisseastumiseksamiga, siis ei ole tarvis riigieksamit tegema minna. Kui aga riigieksamile asendust ei ole (nt majandusteaduse, õigusteaduse või füsioteraapia õppekavad), siis tuleb riigieksamid ikkagi ära teha. Riigieksamitele saab registreeruda 20. jaanuarini. Lähemalt saab lugeda haridus- ja noorteameti kodulehelt.

Eesti keele riigieksamit saab asendada eesti keel teise keelena riigieksamiga, kui oled lõpetanud võõrkeelse põhikooli, õpid gümnaasiumis eesti keelt teise keelena või kui sinu õppekeel on olnud viipekeel. Eesti õppekeelega koolis õppinud kandidaadil, kes on sooritanud eesti keel teise keelena riigieksami eelnimetatud põhjuseta, ei võeta tulemust kandideerimisel arvesse. Kui ei ole kindel, kas saad eesti keel teise keelena riigieksami sooritada, siis võta kindlasti meiega ühendust aadressil sisseastumine@ut.ee ning me täpsustame.

Eesti keel teise keelena riigieksamit saab asendada ka B2- või C1-taseme eksamiga. Selleks tuleb lisada SAISis vahekaardile “Failid” oma tasemeeksami tunnistus ja eksamitulemus tuleks saata eesti.ee saidilt otse sisseastumine@ut.ee e-postile.

Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli.

Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Punktisumma sinu avaldusel kujuneb õppekava vastuvõtutingimuste alusel. Kui vastuvõtt toimub riigieksami tulemuste põhjal, siis arvutatakse punktid sinu riigieksamite tulemuste järgi. Kui nõutud on erialakatse (sisseastumiseksam), siis läheb arvesse selle tulemus. Kui täidad mõne eritingimuse nõude, siis lisatakse sinu avaldusele vastuvõtuperioodi jooksul vastavalt eritingimusele kas maksimumtulemus või vastuvõtulävendi punktisumma.

Loe lähemalt punktisumma arvutamisest.

Kui sinu sisseastumiseksam oli kirjalik, siis saad soovi korral selle ühe nädala jooksul pärast eksamitulemuse avalikustamist ülikoolis kohapeal üle vaadata. Sisseastumiseksami töid sulle ei tagastata.

Sul on võimalik esitada sisseastumiseksamite tulemuste või korraldusega seonduv kirjalik apellatsioon kolme tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avaldamist meiliaadressil sisseastumine@ut.ee. Otsusest teavitatakse sind kolme tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist.

Kui sulle tuli SAIS-ist teade, et oled ülikooli vastu võetud, siis tuleb sul õppimatulek ka kinnitada (või õppekohast loobuda). Seda saad teha samuti SAIS-is. Loe lähemalt õppimatuleku kinnitamise kohta.

Võtsid õppekoha vastu? Tere tulemast Tartu Ülikooli perre! Tutvu uuele üliõpilasele vajaliku infoga.

Õppimatuleku kinnitamise tähtaeg on kirjas vastuvõtuteates. Kui sa selleks ajaks ei ole õppekohta kinnitanud, määratakse sind automaatselt õppekohast loobunuks ning pakume õppekohta nimekirjas järgmisele kandidaadile.

SAIS-is saab olla õppimatulek korraga kinnitatud ainult ühele õppekohale. Kui sul on SAISis ühele õppekohale (olgu Tartu Ülikooli või muusse kooli) õppimatulek juba kinnitatud, siis järgmise kinnitamisel loobud automaatselt eelmisest. Alati jääb kehtima viimane kinnitatud õppekoht. Õppekoha vastuvõtmine ühel õppekaval ei mõjuta neid avaldusi, mis on staatuses "kandideeriv", "lubatud sisseastumiskatsele" vm. Nende avaldustega jääd edasi kandideerima ning võid hiljem osutuda ka neile õppekavadele vastuvõetuks.

Loobumise korral võib ülikool üliõpilaskandidaadi tema avalduse alusel uuesti vastu võtta, kui konkursil on vaba õppekoht ja konkursi paremusjärjestuses ei ole ühtegi kandidaati, kes täidab vastuvõtutingimused. Sellises olukorras kirjuta palun sisseastumine@ut.ee.

Tartu Ülikooli vastu võetud üliõpilaskandidaadil, kes soovib enne õppetööle asumist läbida ajateenistuse, tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus koos ajateenistuskutse koopiaga vastava õppekava haldamisega tegeleva valdkonna dekanaati või kolledžisse. See tähendab, et esmalt pead esitama juuni lõpus SAIS-is Tartu Ülikooli kandideerimise avalduse ja osutuma ka vastuvõetuks. Seejärel tuleb sul oma õppimatulek SAIS-is kinnitada. Pärast seda, kui õppeaasta on alanud, saad taotleda akadeemilist puhkust ajateenistuskohustuse täitmise tõttu kuni üheks aastaks.

Loe lähemalt akadeemilise puhkuse taotluse esitamisest.

NB! Kui sul ei õnnestu suvel juba ajateenistuses olles ise SAIS-is oma õppimatulekut kinnitada, võta palun esimesel võimalusel ühendust vastuvõtutalitusega: sisseastumine@ut.ee, tel 737 5625.

Loe akadeemilise puhkuse taotlemise kohta.

Jah, õppida on võimalik eksternina ja täiendusõppes.

Loe eksternina õppimise kohta.

Vahetus- või külalisüliõpilasena saad semestriks või kaheks väliskõrgkooli õppima minna alates teisest aastast, kui õpid bakalaureuseõppes, ning juba alates esimese aasta kevadsemestrist, kui õpid magistriõppes. Tartu Ülikooli üliõpilased saavad partnerluslepingute, rahvusvaheliste programmide ning valitsuste ja fondide stipendiumide toel õppida vahetusüliõpilasena ülikoolides üle kogu maailma. Kuna võimalusi on palju ning kandideerimisdokumentide ja -taotluste vormistamine võtab aega, siis soovitame välismaale õppima minek planeerida õpingute hilisemasse aega.

Loe lähemalt rahvusvahelise õpirände keskuse lehelt.

Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla. Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut, mis mahutavad umbes 3300 üliõpilast. Koha saamiseks on vaja, et üliõpilane oleks pärast vastuvõtuotsuse saamist Tartu Ülikooli õppima tuleku kinnitanud.

Tartu Ülikooli olümpiaadi eritingimusel vastuvõetud saavad kohataotlusi esitada juuli alguses ehk tavatingimustel kandideerijatest varem. Hiljem on võimalus kohta taotleda teistega samadel tingimustel.