Skip to main content

Korduma kippuvad küsimused sisseastumise kohta

Sellelt lehelt leiad vastuseid Tartu Ülikooli sisseastumisega seotud küsimustele.

Kuidas valida, mida õppida?

Õppekavasid, mida Tartu Ülikool pakub, on palju ning vahel võib omapäi otsuse tegemine keeruline tunduda. Nii sa ise kui ka ülikool on rõõmus siis, kui valid eriala, mis sind huvitab ja milleks sul on sobiv ettevalmistus. Valiku tegemisel saavad sind aidata: 

Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse asudes on sul võimalik valida lisaks peaerialale ka kõrvaleriala, mis võib olla hoopis teisest valdkonnast. Nii võid näiteks riigiteaduste bakalureuseõppesse asudes kõrvalerialana õppida majandusteadust või kasvõi bioloogiat, kui tunniplaanid ja õppetöö korraldus seda võimaldavad. Muu valdkonna kõrvaleriala võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovid pärast bakalaureuseõpet jätkata õpinguid muu eriala magistriõppes, kuhu kandideerimiseks on nõutud eeldusained. Loe lähemalt kõrvaleriala valimisest.

Jah, on küll. Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust: kandideerida õpingute jooksul soovitud eriala vabale õppekohale või astuda uuesti ülikooli (NB! Uuesti ülikooli astudes kehtivad üliõpilasele tasuta õppimise piirangud). Loe lähemalt õppekava vahetamisest.

 

Õppevorm ja rahastamine

Tartu Ülikoolis saab õppida nii päevaõppes kui ka sessioonõppes. Iga õppekava vastuvõtutingimuste juures on kirjas, kas selle õppekava alusel saab õppida päevaõppes, sessioonõppes või mõlemas. Päevaõppes on põhirõhk kontaktõppel ning loengud toimuvad iga päev, sessioonõppes (varasema nimega avatud ülikooli õpe või kaugõpe) on rõhk iseseisval tööl ning õppetöö on planeeritud sessiooniti ja enamasti nädalavahetustele. Sessioonõppe töökorraldus on mõeldud eelkõige töötavatele ja/või pere kõrvalt õppivatele inimestele.
 

Kui valitsus ei oli teisiti kehtestanud, on ülikoolil õigus korraldada õpet üliõpilaste ning õppejõudude turvalisust silmas pidades nii nagu vaja. Kui olukord võimaldab, toimub lähiõpe, kui aga ei võimalda, minnakse üle kaugõppele. Niisiis, õpe toimub vastavalt olukorrale, kuid alati turvalisust silmas pidades. Loe lähemalt Tartu Ülikooli koroonateabe lehelt.

Alates 2018/2019. õppeaastast muutusid Tartu Ülikoolis õppevormide nimetused – avatud ülikooli asemel kasutatakse nüüd sõna sessioonõpe ning päevase õppe asemel sõna päevaõpe. Loe lähemalt sessioonõppest.
 

Tasuta on võimalik õppima asuda täiskoormusel eestikeelsete õppekavade alusel nii päeva- kui ka sessioonõppes. Selleks, et saaksid ka teisel semestril ja edaspidi tasuta õppimist jätkata, pead iga eelneva semestri lõpuks läbima nõutud mahus õppekava aineid. Loe lähemalt tasuta õppimisest ja õppetasu maksmisest.

NB! Tasuta ei saa õppima asuda need, kes on juba õppinud samal kõrgharidusastmel ilma õppetasu maksmata (tasuta kohal) ning kes on varasemad õpingud lõpetanud või õppinud kauem kui pool nominaalaega. Piirang kehtib eelmiste õpingute algusest kolme (integreeritud õppes kahe) nominaalaja jooksul. Näiteks kui kandidaat on astunud bakalaureuseõppesse 2016. aastal ja õppinud kauem kui poolteist aastat või bakalaureuseõppe lõpetanud, siis saab ta uuesti tasuta bakalaureuseõppesse õppima asuda alates 2025. aastast.

Samuti ei saa tasuta õppida need, kes astuvad uuesti Tartu Ülikooli, et õppida sama õppekava alusel, mille järgi nad varem on õppinud, juhul kui eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui kaks aastat. Näiteks kui üliõpilane asus 2016. aastal õppima arstiteaduse õppekava alusel, kuid otsustas 2017. aasta kevadel ülikoolist lahkuda ja ta eksmatrikuleeriti, siis 2017. aasta sügisel ta uuesti arstiteadust tasuta õppima asuda ei saa. Uus võimalus asuda tasuta õppima arstiteadust avaneb kandidaadil alles kahe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest ehk alates 2019. aasta sügisest. 

Võõrkeelsete õppekavade alusel õppimine on tasuline. Siiski on enamiku võõrkeelsete õppekavade puhul lisaks tasulistele õppekohtadele ka tasuta õppekohad (täpne tasuta kohtade arv on kirjas iga õppekava lehel). Tasuta õppekohale ei ole vaja eraldi kandideerida, see määratakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele. Tasuta õppekoha saamisel kehtivad samad tingimused nagu eestikeelsesse tasuta õppesse asumisel: õppida tuleb täiskoormusel ja üliõpilasel ei tohi olla tasuta õpinguteks varasematest kõrgharidusõpingutest tulenevaid piiranguid. Loe lähemalt õppetasu maksmisest.

Kui pead õpingute eest tasuma, nt õpid osakoormusega või võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal, siis on aluseks ainepunkti (EAP) või semestri kohta kehtestatud hind. Loe lähemalt õppetasu maksmisest.

 

Avalduse esitamine ja kandideerimine

Ühele õppeastmele saad ühel aastal korraga esitada kuni kaks avaldust (välja arvatud doktoriõpe). Kahe avalduse hulka lähevad arvesse ka Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimiseks esitatud avaldused. 

Kui ühe õppekava alusel on võimalik õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes (nt eripedagoogika või koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppe puhul) ning soovid kandideerida mõlemasse õppevormi, tuleb esitada ka kaks eraldi avaldust: üks päevaõppesse ja teine sessioonõppesse. 

Avaldusi saad esitada Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS). Loe lähemalt avalduse esitamisest bakalaureuseõppesse, magistriõppesse ja doktoriõppesse

Erinevalt Eestis lõpetanud kandidaatidest ei näe Tartu Ülikool välismaal lõpetanute lõpetamise andmeid Eesti riiklikest registritest. Seega tuleb sul kandideerimisel meile esitada lõpetamist tõendavad originaaldokumendid. Kõige parem on hakata juba varakult uurima nii oma koolilt kui vajaduse korral ka Tartu Ülikoolilt dokumentide kättesaamise ja esitamise kohta. Loe lähemalt välismaal lõpetanuna kandideerimisest.

Erialakatse ehk sisseastumiseksam on teatud õppekavade puhul sisseastumiseks vajalik eksam. Mõne õppekava puhul piisab kandideerimiseks ainult eelmise õppeastme eksamitest või hinnetest, mõne õppekava puhul on aga vaja sooritada ka erialakatse ning mõne õppekava puhul on võimalik valida, kas soovid kandideerida varasemate eksamitulemuste või hinnetega või erialakatse tulemusega. Arvesse võetakse lõpuks alati sinu parem tulemus.

Seda, kas sind huvitava õppekava puhul on vaja või võimalik sooritada erialakatse, saad teada õppekava vastuvõtutingimuste juurest. Sealt leiad ka erialakatse kirjelduse ja soovitused katseks valmistumiseks, samuti katse toimumise aja ja koha. Erialakatsele saab registreeruda SAIS-is avaldust esitades. 

Kui sul on katse sisu ja korralduse kohta lisaküsimusi, võta ühendust õppekava haldava valdkonna või instituudiga, mille kontaktandmeid leiad sind huvitava õppekava vastuvõtutingimuste lehe alumisest servast. 

Osa õppekavade puhul on lisaks tavapärastele vastuvõtutingimustele võimalik kandideerida ka akadeemilise testi eritingimusel. Psühholoogia, arstiteaduse, hambaarstiteaduse ning proviisori õppekavas on akadeemiline test osa kohustuslikest vastuvõtutingimustest.

Loe lähemalt akadeemilisest testist.

Kui õppekava vastuvõtutingimustes on kirjas, et riigieksam on võimalik asendada sisseastumiseksamiga, siis ei ole tarvis riigieksamit tegema minna. Kui aga riigieksamile asendust ei ole (nt majandusteaduse, õigusteaduse või füsioteraapia õppekavad), siis tuleb riigieksamid ikkagi ära teha. Riigieksamitele saab registreeruda 20. jaanuarini. Lähemalt saab lugeda haridus- ja noorteameti kodulehelt.

Punktisumma sinu avaldusel kujuneb õppekava vastuvõtutingimuste alusel. Kui vastuvõtt toimub riigieksami tulemuste põhjal, siis arvutatakse punktid sinu riigieksamite tulemuste järgi. Kui nõutud on erialakatse (sisseastumiseksam), siis läheb arvesse selle tulemus. Kui täidad mõne eritingimuse nõude, siis lisatakse sinu avaldusele vastuvõtuperioodi jooksul vastavalt eritingimusele kas maksimumtulemus või vastuvõtulävendi punktisumma.

Loe lähemalt punktisumma arvutamisest.
 

Kui sinu sisseastumiseksam oli kirjalik, siis saad soovi korral selle kahe nädala jooksul pärast eksamitulemuse avalikustamist ülikoolis kohapeal üle vaadata. Sisseastumiseksami töid sulle ei tagastata.

Sul on võimalik esitada sisseastumiseksamite tulemuste või korraldusega seonduv kirjalik apellatsioon hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneva tööpäeva jooksul Tartu Ülikooli õppeprorektorile (apellatsioon tuleb saata meiliaadressil sisseastumine@ut.ee). Otsusest teavitatakse sind kolme tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist. 

Kui sulle tuli SAIS-ist teade, et oled ülikooli vastu võetud, siis tuleb sul õppimatulek ka kinnitada (või õppekohast loobuda). Seda saad teha samuti SAIS-is. Loe lähemalt õppimatuleku kinnitamise kohta.

Võtsid õppekoha vastu? Tere tulemast Tartu Ülikooli perre! Tutvu uuele üliõpilasele vajaliku infoga.

 

Pärast vastuvõtuotsuseid

Tartu Ülikooli vastu võetud üliõpilaskandidaadil, kes soovib enne õppetööle asumist läbida ajateenistuse, tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus koos ajateenistuskutse koopiaga vastava õppekava haldamisega tegeleva valdkonna dekanaati või kolledžisse. See tähendab, et esmalt pead esitama juuni lõpus SAIS-is Tartu Ülikooli kandideerimise avalduse ja osutuma ka vastuvõetuks. Seejärel tuleb sul oma õppimatulek SAIS-is kinnitada. Pärast seda, kui õppeaasta on alanud, saad taotleda akadeemilist puhkust ajateenistuskohustuse täitmise tõttu kuni üheks aastaks.

Loe lähemalt akadeemilise puhkuse taotluse esitamisest.

NB! Kui sul ei õnnestu suvel juba ajateenistuses olles ise SAIS-is oma õppimatulekut kinnitada, võta palun esimesel võimalusel ühendust vastuvõtutalitusega: sisseastumine@ut.ee, tel 737 5625.

Jah, õppida on võimalik eksternina ja täiendusõppes.

Vahetus- või külalisüliõpilasena saad semestriks või kaheks väliskõrgkooli õppima minna alates teisest aastast, kui õpid bakalaureuseõppes, ning juba alates esimese aasta kevadsemestrist, kui õpid magistriõppes. Tartu Ülikooli üliõpilased saavad partnerluslepingute, rahvusvaheliste programmide ning valitsuste ja fondide stipendiumide toel õppida vahetusüliõpilasena ülikoolides üle kogu maailma. Kuna võimalusi on palju ning kandideerimisdokumentide ja -taotluste vormistamine võtab aega, siis soovitame välismaale õppima minek planeerida õpingute hilisemasse aega.

Loe lähemalt rahvusvahelise õpirände keskuse lehelt.
 

Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla. Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut, mis mahutavad umbes 3300 üliõpilast. Koha saamiseks on vaja, et üliõpilane oleks pärast vastuvõtuotsuse saamist Tartu Ülikooli õppima tuleku kinnitanud.

Tartu Ülikooli eritingimusel vastuvõetud saavad kohataotlusi esitada juuli alguses ehk tavatingimustel kandideerijatest varem. Hiljem on võimalus kohta taotleda teistega samadel tingimustel. 
 

Vaata õppekavasid ja vastuvõtutingimusi

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Sisseastumine magistriõppesse

#sisseastumine
Tartu Ülikooli tudengid Tiigi pargis. Foto Mariana Tulf

Tartu Ülikool pakub võimekatele esmakursuslastele praktilisi lisaõpivõimalusi

Jaga
24.05.2022
#sisseastumine
Sisseastumine

Sisseastumine

Jaga
21.05.2022
#sisseastumine
Rakett 69. 12. hooaja finalistid. Paremal Mattias Timm Rast ja vasakul Grete Past

Teadussaate „Rakett 69“ finalist: ma lähen Tartu Ülikooli. Punkt.

Jaga
16.05.2022