Akadeemiline puhkus

Akadeemilist puhkust omal soovil saab taotleda üks kord ühes õppeastmes avalduse alusel (loe avalduse esitamisest allpool). Soovitud akadeemilise puhkuse periood tuleb märkida avaldusse. Perioodi pikkuse saab üliõpilane ise valida. Omal soovil akadeemilisel puhkusel saab olla maksimaalselt kuni üks aasta. Kui akadeemiline puhkus on võetud lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib akadeemilist puhkust pikendada. Selleks tuleb enne puhkuseperioodi lõppu esitada vabas vormis avaldus puhkuse pikendamiseks kuni ühe aastani.

  Akadeemiline puhkus omal soovil peab olema üks järjepidev periood. Akadeemilist puhkust omal soovil pole võimalik näiteks taotleda 6 kuuks, seejärel üks semester õppida ning siis taotleda akadeemilist puhkust uuesti 6 kuuks.

Omal soovil on võimalik akadeemilisele puhkusele siirduda igal ajal nominaalse õppeaja sees, kuid see pole võimalik õppeaja pikendusel olles. Lisaks ei saa omal soovil akadeemilist puhkust võtta kõrghariduse esimesel astmel esimesel aastal enne teise semestri algust.

  Viibides akadeemilisel puhkusel omal soovil, üliõpilasel üliõpilasstaatusega kaasnevat ravikindlustust ei ole.

Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel saab taotleda igal ajal arstitõendi alusel. Akadeemilise puhkuse avaldusele tuleb lisada arstitõend, milles arst määrab akadeemilise puhkuse pikkuse.

Akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel võib olla mitu korda, kuid kokku kuni 2 aastat. 

Üliõpilase põhjendatud taotluse alusel võib õppeprodekaan osaliselt või täielikult vabastada akadeemilisele puhkusele järgneval semestril õppetasu maksmisest eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase, kes on vähemalt 40 päeva semestrist olnud tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel, mille tõttu oli takistatud õppekava täitmine. Taotlus tuleb esitada oma õppekava õppekorralduse spetsialistile.

Kui üliõpilane kutsutakse ajateenistuskohustust täitma, väljastab Kaitseressursside Amet talle teatise ajateenistusse kutsumise kohta. Antud teatise ja avalduse alusel on võimalik siirduda akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks.

NB! Kaitseväeteenistusse asumisel ei piisa Kaitseressursside Ameti poolt ülikoolile saadetavast tõendist. Kõigil akadeemilisele puhkusele siirduvatel üliõpilastel on kohustus esitada avaldus. Esmakursuslane saab need dokumendid esitada pärast seda, kui õppeaasta on alanud.

Akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega on õigus taotleda naisüliõpilasel arstitõendi alusel alates 30. rasedusnädalast kuni määratud sünnitustähtajast kuu aja möödumiseni.

Pärast lapse sündi on mõlema vanemal (lapse sünni registreerimise tõendi koopia alusel) õigus taotleda akadeemilist puhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus.

Akadeemilise puhkuse katkestamiseks enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva tuleb kirjutada vabas vormis avaldus akadeemilise puhkuse katkestamise sooviga ning esitada see hiljemalt akadeemilise puhkuse katkestamisele eelneval päeval oma valdkonna dekanaadi töötajale (sotsiaalteaduste valdkonnas instituudi töötajale). Olles akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel tuleb katkestamise avaldusele lisada arstitõend.

Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. 

Erandid:

• akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel – kui akadeemiline puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel, siis ravikindlustus ei katke;
• akadeemiline puhkus kaitseväes teenimisel – ravikindlustus on tagatud kaitsejõududes ajateenistuses olles;
• akadeemiline puhkus seoses lapse hooldamisega – pärast lapse sündi on ravikindlustus tagatud vastavalt ravikindlustuse seadusele ühele Eestis elavale ning siinset vanemahüvitist saavale alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping) või isikule, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last. Rasedal üliõpilasel tuleb ravikindlustuse saamiseks ise haigekassasse pöörduda.

  Vaata ka ravikindlustuse infot Haigekassa lehelt.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud õppetööl osaleda. Ülikool tühistab automaatselt akadeemilisele puhkusele suunduva üliõpilase registreeringud õppeainetesse. Selleks, et seda ei juhtuks, peab üliõpilane akadeemilise puhkuse avaldusele lisama nimekirja õppeainetest, millesse ta on akadeemilisele puhkusele minemise ajaks registreerunud ning mille läbimist soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Registreeringuga võtab üliõpilane endale kohustuse läbida samal semestril selles aines eksam/arvestus. 

Kui üliõpilane saab ühes ja samas õppeaines neljanda (arsti-, hambaarsti- proviisoriõppekavadel õppides kolmanda) negatiivse tulemuse, olles ise samal ajal akadeemilisel puhkusel, siis ta eksmatrikuleeritakse semestri lõpus.

• Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppival üliõpilasel (ainesüsteemis) ja võõrkeelsel õppekaval tasuta õppekohal täiskoormusega õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui akadeemilisele puhkusele suundutakse semestri kestel ja kui ette nähtud õppemaht jäi täitmata. See tähendab, et pärast semestri algust akadeemilisele puhkusele siirdumine maksmisest ei vabasta. Tasuda tuleb sel juhul eelmisel semestril õppekava kohaselt täitmata ainepunktide eest (loe lähemalt õppekava täitmisest). Kui akadeemiline puhkus lõpeb semestri keskel, siis naastes jooksval semestril õppetasu maksmise kohustust ei ole juhul, kui viimase õpitud semestri eest on õppetasu juba makstud.
  
  Näiteks kui oled teise aasta alguseks (kahe esimese aasta semestri eest) kogunud 50 EAP ja soovid septembris pärast uue õppeaasta algust akadeemilisele puhkusele minna, tuleb sul maksta 4 EAP eest, mis jäi semestri algusele eelneva päeva seisuga kahe eelneva semestri minimaalsest kohustuslikust mahust ehk 54 EAP-st puudu. Kui aasta pärast septembris akadeemiliselt puhkuselt naased, siis sel sügissemestril enam maksma ei pea. 
  
  Kui oled semestrist akadeemilisel puhkusel alla kümne õppenädala (alla 70 päeva), siis see semester loetakse õpitud semestriks. Selle semestri eest tuleb õppetasu maksta järgmisel semestril, kui ei sa ei ole enam akadeemilisel puhkusel ja kui õpitud semestrite kohta ette nähtud õppemaht jäi täitmata. 
  Näiteks kui lähed akadeemilisele puhkusele teise aasta novembri lõpus (selleks ajaks on üle poole semestrist möödas), siis akadeemiliselt puhkuselt naastes kontrollitakse uue semestri algul, kas sul on täidetud kolme semestri jagu õppekava. Kui sul on vähemalt 84 EAP, siis ei pea sa õppetasu maksma.  
  NB! Seega tuleb olla tähelepanelik akadeemilise puhkuse võtmise kuupäevade osas. Soovituslik on minna akadeemilisele puhkusele semestri algusest kuni järgmise semestri või õppeaasta alguseni.
  
  Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane (st kursusesüsteemis) on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud, seega ei pea maksma ka akadeemilise puhkuse ajal.
   
• Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb õppetasu maksta jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda vastavalt registreeritud õppeainete mahule.
   
• Võõrkeelsel õppekaval tasulisel kohal õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb maksta õppetasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea, välja arvatud lõputöö kaitsmise või lõpueksami korral, kui üliõpilane nende sooritamise semestril pole semestritasu maksnud. 
  
  Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda, kuid pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest rohkem õppetasu ei pea maksma, välja arvatud lõputöö kaitsmise või lõpueksami korral, kui üliõpilane nende sooritamise semestril pole semestritasu maksnud. 
  
  Võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadel õppijad peavad tasuma õpingute eest samadel alustel eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppijatega (vt esimest punkti eespool).
   
• Doktoriõppes osakoormusega õppivatel üliõpilastel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb maksta õppetasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes jääb semestritasu maksmise kohustus alles.

  Õppetasu maksmise tähtpäev on sügissemestril 20. oktoober ja kevadsemestril 20. märts, võõrkeelsel õppekaval esimesel semestril 20. september.

Õppetasu maksmist akadeemilisel puhkusel reguleerib Tasemeõppekulude hüvitamise tingimused ja kord. Õppetasu maksmisest vabastamise kohta loe õppetasude lehelt. 

• Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilane laenuõiguslik, st õppelaenu taotleda ei saa.
   
• Samuti ei maksta akadeemilisel puhkusel viibivale üliõpilasele õppetoetust (välja arvatud erivajadustega üliõpilaste stipendium).
  
  Kui üliõpilasele on määratud õppetoetus ja ta siirdub akadeemilisele puhkusele, siis lõpetatakse õppetoetuse maksmine üliõpilase viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.
  
  Kui akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt samal semestril, mil talle oli õppetoetus määratud, jätkatakse pärast akadeemilise puhkuse lõppu õppetoetuse maksmist akadeemilise puhkuse lõppemise päevale järgnevast õppekuust arvates.