Autor:
Andres Tennus

Kolme minuti loengute konkursid

Tartu Ülikool korraldab doktorantidele kord aastas kolme minuti loengute konkursi, mis toob kokku nii eesti- kui ka ingliskeelsed esinejad. Konkursil saavad doktorandid tutvustada oma uurimistööd avalikkusele ja kaasdoktorantidele.

Konkursi ettekannetest tehakse kohapeal videosalvestised. Korraldajad otsivad kõigile esinejatele avaldamisvõimalusi ülikooli kommunikatsioonikanalites või meedias, et põnevad lood värskest teadusest ei jääks pelgalt ülikooli seinte vahele. 

Kolme minuti loengute konkursi kolmel parimal eestikeelsel esinejal avaneb võimalus esindada ülikooli Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus kolme minutiga. Parim ingliskeelne esineja saab ülikooli esindada Coimbra grupi rahvusvahelisel kolme minuti loengute konkursil.

< Tagasi doktoriõppe pealehele

Image
Three Minute Thesis võistluse logo

Osalejad

Doktorandid, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel või kelle doktoriõpingud ei ole peatatud. 

Ettevalmistus

Konkursil osalemiseks valmista ette eesti- või ingliskeelne kolmeminutiline esitlus, milles võtad kokku oma uurimistöö ajendiks olnud küsimuse, selle lahendamisviisid, esialgsed tulemused, tähtsuse ja mõju.

Esitlust puudutavad reeglid

  • Kasutada tohib vaid ühte staatilist PowerPointi (.pptx) esitlusslaidi. Slaidide üleminekud pole lubatud. Slaidi kuvatakse ekraanil terve ettekande vältel. Slaidil kasutatud fotode ja visuaalide puhul peab olema kasutusluba ja korrektsed viited.
  • Ühtegi muud elektroonilist meediumi (nt heli- ja videoklippe) ega lisatarvikuid (nt kostüümi, muusikariistu, laborivarustust) pole lubatud kasutada.
  • Ettekanne peab mahtuma täpselt kolme minuti sisse. Ajapiirangu ületamisel jäetakse osaleja võistlusest kõrvale.
  • Ettekanne peab olema esitatud kõnena. Luuletus, räpp või laul pole lubatud.
  • Ettekanne peab algama laval.
  • Esitluse alguseks loetakse hetke, mil võistleja alustab ettekannet.

Hindamine

Hindamiskomisjon hindab, kas esitlus vastab nõutele, ning valib nii eesti- kui ka ingliskeelsete esinejate seast välja esikolmiku, kes pälvivad rahalise preemia. Komisjoni otsus on lõplik. 

  • Eestikeelse konkursi kolmel parimal esinejal avaneb võimalus esindada ülikooli Eesti Teaduste Akadeemia järgmise aasta algul toimuval konkursil „Teadus kolme minutiga“. Suurele finaalvõistlusele eelnevad teaduste akadeemia koolitused, mis pakuvad noortele teadlastele kaamera ees esinemise ja populaarteadusliku artikli kirjutamise praktilist kogemust. Konkursi esimene koolitus toimub 23.–24. novembril 2024 Heimtali vanas külakoolimajas Mulgimaal.

  • Parima ingliskeelse esineja ettekande videosalvestus saadetakse ülikooli esindama Coimbra grupi rahvusvahelisele kolme minuti loengute konkursile. Coimbra grupi konkursiks ettevalmistumiseks vaata Youtube'ist konkursi 2023. aasta finaali videot, kus selgitatakse põhjalikult taustateavet ja reegleid ning näeb kolme finalisti esitust.

Sisu ja selle arusaadavus

  • Kas esineja selgitas uurimisprobleemi tausta ja olulisust arusaadavalt, vältides erialatermineid ja seletades terminoloogiat?
  • Kas esineja kirjeldas selgelt uurimistöö mõju, tulemusi ja järeldusi?
  • Kas esitluse ülesehitus oli selge ja loogiline?
  • Kas uurimisteemat, selle olulisust, tulemusi ja mõju esitati teemakaugele inimesele arusaadavas keeles?
  • Kas rõhuasetus oli paigas või peatus esineja mõnel aspektil liiga pikalt või libises kõigest liiga kiiresti üle?

Esinemine ja auditooriumiga suhtlemine

  • Kas loeng tekitas publikus soovi rohkem teada saada?
  • Kas esineja suutis hoiduda oma uurimistöö trivialiseerimisest või üldistamisest?
  • Kas esineja suutis näidata entusiasmi oma uurimistöö vastu?
  • Kas esineja suutis püüda ja hoida publiku tähelepanu?
  • Kas esineja oli piisavalt karismaatiline, kasutas oskuslikult silmsidet ja hääleulatust, hoidis ühtlast tempot ja oli enesekindel?
  • Kas PowerPointi slaid toetas esitlust, oli selge, loetav ja sisutihe ning korrektselt viidatud?
  • Kolme minuti jooksul suudab keskmine jutuvestja öelda umbes 300 sõna. See on ligikaudu 2600 tähemärki ja mahub ühele A4-leheküljele.
  • Teksti tasub hoolega ette valmistada ja mitu korda peegli ees läbi harjutada.
  • Ära kasuta võõrsõnu, akadeemilist keelt ega erialaseid termineid, sest nagu on öelnud Albert Einstein: „Kui sa ei oska midagi selgitada kuueaastasele, siis sa ei saa nähtavasti sellest ka ise aru“.

Räägi oma publikule

  • Selgita oma uurimistöö seisukohalt olulisi mõisteid ja põhitegelaste rolli – sina võid teada oma uurimisvaldkonnast kõike, aga publik ei pruugi sellega tuttav olla.
  • Too esile oma uurimistöö eesmärgid, tulemused ja järeldused.
  • Kujuta ette, et selgitad oma uurimistöö sisu heale sõbrale või kaasüliõpilasele, kes tegeleb mõne teise erialaga.
  • Püüa anda edasi põnevust ja vaimustust, mida teema sinus tekitab.

Ehita oma loeng üles sidusa jutuna, millel on algus, keskpaik ja lõpp

  • Uurimistööd ei ole lihtne kolme minutisse mahutada. Soovitatav on jagada esitlus väiksemateks osadeks.
  • Püüa publiku tähelepanu äratamiseks kirjutada haarav avasõna, seejärel tõsta esile alateemad ja lõpuks tee kokkuvõte, et sõnum jääks kuulajatele meelde.

Pea silmas selget sõnumit

  • Mõtle läbi, mis on see, mida sinu publik esitlusest kindlasti meelde peaks jätma.
  • Püüa teha publikule selgeks, millega sa tegeled, miks see on oluline ja mida loodad saavutada.

Harjuta

  • Harjuta oma ettekannet kõva häälega peegli ees või katseta seda sõprade ja pereliikmete peal. Pea meeles, et loeng peab mahtuma kolme minuti sisse!
  • Küsi tagasisidet, et olla kindel, kas sinu põhisõnum tuleb esitlusest selgelt välja.

Miks osaleda doktorantide kolme minuti loengute konkursil?

Sotsioloogia doktorant Eleri Lillemäe osales ingliskeelsel kolme minuti loengute konkursil 2022. aastal. 

Image
Eleri Lillemäe
Sotsioloogia doktorant Eleri Lillemäe (autor: Paul Meiesaar)

Miks on oma teadustöö lihtsas keeles avalikkusele tutvustamine vajalik? 

Usutavasti ei ole ma ainus, kes on olnud lihtsate selgituste jagamisega hädas, olles harjunud oma uurimisteemast rääkima eelkõige teistele sama valdkonna teadlastele. Kui aga mõtleme, miks on teadus vajalik, on põhjus selle kasu ühiskonnale. Sestap pean oluliseks, et oskaksime teadlastena anda oma töö sisu edasi arusaadavalt, ühiskonnale mõistetaval viisil. Kolme minuti loengut ette valmistades oli just see minu jaoks suurim katsumus, mis pani oma teadustööd uue pilguga vaatama ning selle essentsi ja selgesõnalise edasiandmise peale mõtlema. 

Milliseid õpetussõnu annaksid konkursil osalevale doktorandile? 

Osalejale on mul vaid üks soovitus – harjutada, harjutada ja harjutada. Kolm minutit möödub arvatust kiiremini, seega tasub iga sõna ja lause hästi läbi mõelda. Sel moel jõuab ettekande sõnum kõige kindlamini arusaadaval moel publikuni ja ka endal on esinedes palju kindlam tunne.


Lasteneuroloogia nooremteadur Alina Roštšinskaja osales Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursil 2021. aastal ja esindas ülikooli Eesti Teaduste Akadeemia „Teadus 3 minutiga“ konkursil 2022. aastal. 

Image
Alina Roštšinskaja
Lasteneuroloogia nooremteadur Alina Roštšinskaja (autor: Erakogu)

Miks on oma teadustöö lihtsas keeles avalikkusele tutvustamine vajalik? 

Teaduse populariseerimine ja rahvani viimine on üks osa teadlase tööst. Eestis on käsil nii palju vahvaid, põnevaid ja maailma muutvaid projekte, millest ühiskond ei kuule ega tea. Kui tahame, et rahvas teadusesse panustaks, ei tohi see jääda inimkaugeks. Inimene peab aru saama ja teadma, mis teadus on, millega Eesti noored teadlased tegelevad ning milliseid ühiskonnaprobleeme nad üritavad lahendada.

Mida annab kolme minuti loengute konkursil osalemine? 

Inimese erudeeritust näitab just see, kui ta oskab selgitada keerulist asja lihtsas ja mõistetavas keeles. Kolme minuti loengu üks eesmärkidest ongi õpetada noort rääkima oma tööst nii, et seda mõistaks nii 7- kui ka 85-aastane. See on tohutu arenguhüppe platvorm: võimalus end proovile panna ja näha eri valdkondade teadlasi, kes on sama kirglikult oma töösse sukeldunud.

Milliseid õpetussõnu annaksid konkursil osalevale doktorandile?

Ära võtke seda kui võistlust, vaid suhtu konkurssi kui koolitusse ja enesearenguvõimalusse, kus ainuke vastane oled sina ise. Mida avatuma meelega sellele konkursile lähed, seda edukam oled. Selle konkursi mõte ja eesmärk ei ole võita, vaid saada kogemusi ning kontakte. See on võimalus paista silma, laiendada oma publikut, võimalik, et leida ka häid sõpru ja koostööpartnereid.


Vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak osales Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursil 2022. aastal ja esindas ülikooli tänavu Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“. 

Image
Jürgen Karvak
Vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak (autor: Erakogu)

Miks on oma teadustöö lihtsas keeles avalikkusele tutvustamine vajalik?

Doktorandid arendavad ennast oma alal süvitsi ja tavaliselt on nende teadmised kaudselt või otseselt ühiskonnale olulised. Seepärast võiks neil olla ka kohustus ja vastutus neid teadmisi jagada. Tegelen vooluvetega ja uurin põhjalikult nende toimimist ja seisu, kuid kui ma seda selgelt ja lühidalt teistele edasi anda ei oska, on teadmistest kasu vaid enda uudishimu rahuldamiseks. Kui õpin oma sõnumit jagama, saan kaasa aidata sellele, et neil väärtuslikel ökosüsteemidel ja ka ühiskonnal läheks paremini

Mida annab kolme minuti loengute konkursil osalemine?

Õppisin palju teiste valdkondade kohta. Olin sunnitud läbi mõtlema enda uurimisteema ja selle lühidalt sõnastama, mis aitas teadmisi struktureerida ja mõtestada. Sain uusi sõpru ja kontakte edasiseks koostööks.

Milliseid õpetussõnu annaksid konkursil osalevale doktorandile?  

Pane end konkursil osalemisega ebamugavasse ja pingutust nõudvasse olukorda – see on nii arendav. Ettekannet tehes mõtle enda nõrkadele külgedele ja keskendu neist vaid ühe-kahe parandamisele. Näiteks minu puhul ei toimi see, kui üritan liialt paljudele asjadele korraga keskenduda. Mõtle rahulikult rääkimisele, kui kaldud kiirustama, ja keskendu publiku vaatamisele, kui kipud ekraani poole kiikama. Kui saad ülikooli voorust edasi, soovitan minna kõikidele koolitustele. Nende käigus ei õpi vaid paremini ettekannet tegema ja artiklit kirjutama: need on seiklused ja toredad olemised väga huvitavate inimestega põnevates kohtades.

Kas soovid veel miskit julgustavat öelda?  

Konkursil osalemist pole vaja peljata ka doktorantuuri alguses: mina osalesin oma esimesel aastal ning rääkisin plaanidest ja seni tehtust. Teades, kui kasulik, huvitav ja tore kogu konkursi kadalipp oli, oleks mul väga kahju, kui ma poleks osalenud. Pane end lihtsalt kirja ning muretse lisapingutuse ja esinemise pärast hiljem. See on väga väärtuslik kogemus! 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!