Inauguratsiooniloengud

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Inauguratsiooniloengu peab professor oma esimese tööaasta jooksul kas ülikooli aulas või muuseumi valges saalis. 

Avalikul loengul võivad osaleda kõik huvilised, nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise kogukonna esindajad. Loengu lõpposas saavad kuulajad professorile tema käsitletud teema(de)l küsimusi esitada ja arutleda. 

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne ja loenguid saab UTTV-s järelvaadata. 

Esimene inauguratsiooniloeng Tartu Ülikoolis toimus 21. aprillil 2010. aastal. 

Vaata ka videot, kus akadeemiline sekretär Tõnis Karki tutvustab inauguratsiooniloengu olemust ja olulisust. Video tegi 6. jaanuaril Kätlin Unt, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistriõppe 1. aasta üliõpilane.

2025. aasta kevadsemestril on kavas järgmised inauguratsiooniloengud:

• Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea, 25. veebruaril kell 16.15 aulas       
• Käitumisgeneetika professor Uku Vainik, 13. märtsil kell 16.15 aulas
• Funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Pérez Carmona, 19. märtsil kell 16.15 aulas  
• Poliitikateooria professor Eva Piirimäe, 10. aprillil kell 16.15 aulas
• Psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman, 29. aprillil kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis   
• Majandusõiguse professor Mari Ann Simovart, 15. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis  

2024. aasta sügissemestril toimunud inauguratsiooniloengud:

• Afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg, 4. septembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Tundes mõtet tundes“. 
• Elektrokeemia professor Jaak Nerut, 24. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinikupõhine tulevik. Elektrokeemia tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel“.                                             
• Kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermann, 10. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Mõistes ja mõtestades psüühikahäirete olemust“.
• Kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk, 16. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalused energiaprobleemide lahendamisel“. 
• Loomaökoloogia professor Tuul Sepp, 22. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomade tervisele ja selle leevendamise võimalused“.
• Poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel, 13. novembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Heidutuse semiootika ja strateegiline kommunikatsioon julgeoleku valdkonnas“.
• Infosüsteemide professor Kuldar Taveter, 17. detsembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Emotsionaalselt intelligentsete ja nutikate infosüsteemide poole“.

2024. aasta kevadsemestril toimunud inauguratsiooniloengud:

• Kliimateaduste professor Piia Post, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“.
• Geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, 13. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“.
• Mikrobioomika professor Elin Org, 3. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimese mikrobioomi uuringute minevik, olevik ja tulevik“.
• Rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm, 10. aprillil ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“.

2023. aastal toimunud inauguratsiooniloengud:

• Kunstiajaloo professor Anu Mänd, 4. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kas keskaja kunsti ajalugu on kunstiajalugu?“.
• Isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, 10. oktoobril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Igaüks on isemoodi“.
• Läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov, 19. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Seal, kus kontiinum katkeb. Läänemeresoome keelte uurimise katsumustest“.
• Sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull, 2. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Tänapäeva sünnitusabi võlud ja valud“.     
• Informaatika didaktika professor Piret Luik, 23. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas suunata IT valdkonda enam tüdrukuid?“.    
• Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, 21. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas keskkond meie tervist mõjutab“.
• Germanistika professor Reet Bender, 9. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Entel-tentel-trikatrei-kümmel-pirte-kardavoi. Baltisaksa-eesti-läti mälupaigad“.
• Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko, 15. märtsil kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Evolutsiooniline vaatenurk taimede elule“.
• Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, 21. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas loodust saab taastada?“
• E-valitsemise professor Vincent Homburg, 6. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „The Politics of E-Governance“ („E-valitsemise poliitilisus“).
• Onkoloogia professor Jana Jaal, 27. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas vähki saab võita?“.
• Füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann, 11. mail kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas valmib kvaliteetne, efektiivne ja ohutu ravim“.

2022. aastal toimunud inauguratsiooniloengud: 

• Turunduse professor Andres Kuusik, 28. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas saada tähelepanu? Pilgujälgimisest turunduses“. 
• Võrdleva poliitika professor Piret Ehin, 11. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Esindusdemokraatia vajalikkusest ja võimalikkusest Euroopa Liidu tasandil“.
• Bioinformaatika professor Hedi Peterson, 22. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Arvutiga bioloogia kallal“.
• Liikumis- ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu, 7. detsembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas mõista paremini treeningukoormuse mõju?“
• Rakendusgeoloogia professor Alar  Rosentau, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas“.
• Molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg, 17. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“.
• Empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu, 24. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“
• Meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson, 29. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Elu võimalikkusest koos genoomiandmetega. Kuidas näha võimalusi ja vältida ohte?“
• Arheogenoomika professor Kristiina Tambets, 7. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Minevikusündmustest biomolekulide kaudu. Bioloogiline ajalugu meie geenides“.
• Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik, 12. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui tõlgendada saab mitmeti ehk Kirjast ja pühakirjast“.
• Arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm, 19. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool““. 
• Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski, 24. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinik ja kütuseelemendid“.  
• Suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene  Kõresaar, 26. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Elulood kui mälutöö“.

Fotol Tartu Ülikooli e-valitsemise professori Robert Krimmeri inauguratsiooniloeng „Avaliku sektori digipööre. Kuidas ehitada meie digitaalset tulevikku?“ 16. septembril 2021.