Inauguratsiooniloengud
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Inauguratsiooniloengu peab professor oma esimese tööaasta jooksul kas ülikooli aulas või muuseumi valges saalis.
Avalikul loengul võivad osaleda kõik huvilised, nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise kogukonna esindajad. Loengu lõpposas saavad kuulajad professorile tema käsitletud teema(de)l küsimusi esitada ja arutleda.
Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne ja loenguid saab UTTV-s järelvaadata.
Esimene inauguratsiooniloeng Tartu Ülikoolis toimus 21. aprillil 2010. aastal.
Vaata ka videot, kus akadeemiline sekretär Tõnis Karki tutvustab inauguratsiooniloengu olemust ja olulisust. Video tegi Kätlin Unt, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistriõppe üliõpilane.
2025/2026. akadeemilise aasta kevadsemestril on kavas järgmised inauguratsiooniloengud:
- Molekulaarse dendroinseneeria professor Yrjö Eero Helariutta, 10. veebruaril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „From Tree Biology to Dendroengineering“ („Puittaimede bioloogiast dendroinseneeriani“)
- Kestlike siirete professor Laur Kanger, 10. märtsil kell 16.15 aulas
- Eesti foneetika professor Pärtel Lippus, 24. märtsil kell 16.15 aulas
- Materjaliteaduse professor Veljo Kisand, 7. aprillil kell 16.15 aulas
- Tervisedenduse professor Kersti Pärna, 16. aprillil kell 16.15 aulas
- Rakendusliku genoomika professor Priit Palta, 28. aprillil kell 16.15 aulas
- Arheokeemia professor Ester Oras, 7. mail kell 16.15 aulas
- Praktilise eetika professor Kadri Simm, 16. septembril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kas eetikat saab õpetada?“
- Keskkonnatehnoloogia professor Kuno Kasak, 24. septembril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Ökosüsteemide taastamine CO2 sidumiseks atmosfäärist ja selle roll kliimamuutuste leevendamisel“
- Tehisintellekti professor Meelis Kull, 7. oktoobril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Milles saame tehisaru puhul kindlad olla?“
- Riskisotsioloogia professor Kati Orru, 21. oktoobril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Ühiskondlik haavatavus hädaolukordade ajal: millal teame, et oleme valmis?“
- Haridusteooria professor Rain Mikser, 23. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Murdumise metafoor ühiskonnateadustes: raamistik õpetajate hoiakute mõistmiseks“
- Siirdemeditsiini professor Mario Plaas, 28. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Teekond laborist inimeseni: kuidas katseloomad aitavad leida lahendusi harvikhaigustele ja kiirenenud vananemisele“
- Haridustehnoloogia professor Emanuele Bardone, 18. novembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on "Postdigital Education Futures in the Making: Estonia between Digital Hype and Educational Aspirations" (Postdigitaalse hariduse tulevik Eestis: digiõhina ja hariduslike püüdluste risttuules)
- Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea, 25. veebruaril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas jäätmetes peituvaid süsinikoksiide bakterite abil taaskasutada?“
- Käitumisgeneetika professor Uku Vainik, 13. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Käitumine ja geneetika – kes neid jõuaks lahuta“
- Funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Pérez Carmona, 19. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „A trait-based approach to biodiversity“ („Elurikkuse tunnusepõhine käsitlus“)
- Poliitikateooria professor Eva Piirimäe, 10. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“
- Ortodontia professor Triin Jagomägi, 15. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Suu funktsioonide mõistmine ja nende roll hambumusanomaaliate kujunemisel. Kas ennetava hambaravi uus ajastu?“
- Psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman, 29. aprillil kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli“
- Keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor lIona Tragel, 7. mail kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Sinu, minu, meie eesti keel. Kuidas Teda märgata, uurida ja õpetada?“
- Majandusõiguse professor Mari Ann Simovart, 15. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Kolm legendi riigihankeõigusest – kuidas need teenivad vaenulikku tehnoloogiat?“
- Radioloogia professor Pilvi Ilves, 22. mail kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kuidas nii? Pole ju võimalik, et minu lapsel on insult!“
2024. aastal toimunud inauguratsiooniloengud:
- Kliimateaduste professor Piia Post, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“.
- Geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, 13. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“.
- Mikrobioomika professor Elin Org, 3. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimese mikrobioomi uuringute minevik, olevik ja tulevik“.
- Rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm, 10. aprillil ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“.Afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg, 4. septembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Tundes mõtet tundes“.
- Elektrokeemia professor Jaak Nerut, 24. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinikupõhine tulevik. Elektrokeemia tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel“.
- Kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermann, 10. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Mõistes ja mõtestades psüühikahäirete olemust“.
- Kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk, 16. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalused energiaprobleemide lahendamisel“.
- Loomaökoloogia professor Tuul Sepp, 22. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomade tervisele ja selle leevendamise võimalused“.
- Poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel, 13. novembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Heidutuse semiootika ja strateegiline kommunikatsioon julgeoleku valdkonnas“.
- Infosüsteemide professor Kuldar Taveter, 17. detsembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Emotsionaalselt intelligentsete ja nutikate infosüsteemide poole“.
- Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, 21. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas keskkond meie tervist mõjutab“.
- Germanistika professor Reet Bender, 9. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Entel-tentel-trikatrei-kümmel-pirte-kardavoi. Baltisaksa-eesti-läti mälupaigad“.
- Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko, 15. märtsil kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Evolutsiooniline vaatenurk taimede elule“.
- Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, 21. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas loodust saab taastada?“
- E-valitsemise professor Vincent Homburg, 6. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „The Politics of E-Governance“ („E-valitsemise poliitilisus“).
- Onkoloogia professor Jana Jaal, 27. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas vähki saab võita?“.
- Füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann, 11. mail kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas valmib kvaliteetne, efektiivne ja ohutu ravim“.
- Kunstiajaloo professor Anu Mänd, 4. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kas keskaja kunsti ajalugu on kunstiajalugu?“.
- Isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, 10. oktoobril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Igaüks on isemoodi“.
- Läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov, 19. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Seal, kus kontiinum katkeb. Läänemeresoome keelte uurimise katsumustest“.
- Sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull, 2. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Tänapäeva sünnitusabi võlud ja valud“.
- Informaatika didaktika professor Piret Luik, 23. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas suunata IT valdkonda enam tüdrukuid?“.
- Rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas“.
- Molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg, 17. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“.
- Empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu, 24. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“
- Meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson, 29. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Elu võimalikkusest koos genoomiandmetega. Kuidas näha võimalusi ja vältida ohte?“
- Arheogenoomika professor Kristiina Tambets, 7. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Minevikusündmustest biomolekulide kaudu. Bioloogiline ajalugu meie geenides“.
- Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik, 12. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui tõlgendada saab mitmeti ehk Kirjast ja pühakirjast“.
- Arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm, 19. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool““.
- Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski, 24. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinik ja kütuseelemendid“.
- Suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene Kõresaar, 26. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Elulood kui mälutöö“.
- Turunduse professor Andres Kuusik, 28. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas saada tähelepanu? Pilgujälgimisest turunduses“.
- Võrdleva poliitika professor Piret Ehin, 11. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Esindusdemokraatia vajalikkusest ja võimalikkusest Euroopa Liidu tasandil“.
- Bioinformaatika professor Hedi Peterson, 22. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Arvutiga bioloogia kallal“.
- Liikumis- ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu, 7. detsembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas mõista paremini treeningukoormuse mõju?“
