Kestlikud õppe- ja teadushooned

Kaugkütte eelised on keskkonnasõbralikkus, mugavus, kõrge varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kaugkütet toodetakse Tartus kohalikust hakkpuidust ja heitsoojusest, mis on usaldusväärsed energiaallikad. Selle tulemusena väheneb fossiilsete kütuste tarbimine ja suureneb varustuskindlus. Alates 2022. aastast on gaasiküttelt kaugküttele üle läinud järgmised hooned: 

• Näituse 2, psühholoogia instituut; 
• Näituse 20 ja 13a, õigusteaduskond; 
• Lossi 25, ülikooli muuseum Tartu toomkirikus; 
• Ravila 19, biomeedikum;
• Ülikooli 20, ülikooli kohvik;
• Uppsala 4, 6, 8 ja 10, kus asuvad vana anatoomikum ja tähetorni kompleks. 

Kaugjahutusega jahutatakse hooneid kuumal perioodil jaheda Emajõe veega. Sellega väheneb energiatarbimine, tavalistest jahutusseadmetest tulenev müra ja fossiilsete kütuste tarbimine. Tartu kaugjahutussüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Alates 2019. aastast on kaugjahutussüsteemiga liidetud järgmised hooned:  

• Lossi 3, maailma keelte ja kultuuride instituut; 
• Jakobi 2, Philosophicum; 
• Ravila 19, biomeedikum; 
• Ravila 14a, Chemicum;
• Uppsala 10, vana anatoomikum;
• Delta hooned;
• Struve 1, raamatukogu;
• Ujula 4, spordihoone; 
• Liivi 2, Oecologicum;
• kaugjahutustrass on ehitatud Ülikooli 18a ja Lossi 36 jaoks.

Viimastel aastatel on ventilatsiooni ja kütte välja vahetamisega oluliselt parandatud järgmiste hoonete sisekliimat:

• Näituse 2, psühholoogia instituut; 
• Projekteerimine Ülikooli 16;
• Näituse 20;
• Ülikooli 18;
• Observatsooriumi laboratoorium;
• Uppsala 10.

Valgustite välja vahetamine kaasaegsete LED-valgustite vastu aitab kokku hoida elektrienergiat ning parandab töö- ja õpikeskkonna valgustingimusi. Näiteks on loodusmuuseumi kabinettides välja vahetatud valgustite elektritarbimine pärast LED-valgustitele üleminekut üle kahe korra väiksem, ent valgusviljakus oluliselt parem. Valgusteid on alates 2022. aastast välja vahetatud järgmistes hoonetes: 

• Vanemuise 46, loodusmuuseum; 
• Lossi 25, ülikooli muuseum; 
• Ujula 4 kergejõustikusaal spordihoones; 
• Ülikooli 18, ülikooli peahoone. 

Tehnosüsteemide automaatse juhtimise seadistamine annab võimaluse reaalajas ruumi õhukvaliteeti, -temperatuuri ja -niiskust jälgida ning juhtida. Samuti seadistatakse kogutud andmete põhjal talvel kütteajad ja suvel jahutus, et energiakasutust vähendada. Näiteks on Viljandi kultuuriakadeemia Posti 1 hoone elektrienergia tarbimise maht seetõttu vähenenud 40%. Alates 2022. aastast on automaatse tehnosüsteemi juhtimise saanud järgmised hooned: 

• Posti 1, Viljandi kultuuriakadeemia; 
• Nooruse 1, tehnoloogiainstituut; 
• Ülikooli 18, ülikooli peahoone; 
• Näituse 2, psühholoogia instituut; 
• Uppsala 10, vana anatoomikum;
• Ülikooli 18a jaoks on süsteem projekteeritud ning ehitus algab 2024. aastal.