Kestlikud õppe- ja teadushooned
Tartu Ülikoolil on oluline osa Tartu ja kolledžilinnade ruumi kujundamisel, kultuuripärandi hoidmisel ja energiatõhusate lahenduste rakendamisel. Ülikooli hooned paiknevad üle 300 000 ruutmeetril, mis on rohkem kui 42 jalgpallistaadioni jagu hoonestatud pinda. Sellest omakorda ligi kolmandik on väärikas kultuuripärand. Lisaks Tartule, Narvale, Pärnule ja Viljandile asub ülikooli hooneid ka näiteks Tõraveres, Saaremaal, Ida-Virumaal, Tallinnas ja põhjarannikul.
2022. ja 2023. aastal investeeris ülikool energiatõhususe suurendamisse 5,7 miljonit eurot, millest viis miljonit moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi nutikate investeeringute toetus. 2023. aastal alustati ligi kahe miljoni euro eest veel töid, mis lõpetatakse 2024. aastal. Tutvu toetuse abil tehtud töödega.
Ka 2024. ja 2025. aastal jätkab ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi toel oma kinnisvara keskkonnamõju vähendamist. Ministeerium toetab ülikooli 2,34 miljoni euroga. Jätkutoetus lisandub eelmisel aastal eraldatud viiele miljonile eurole. Loe lähemalt kodulehelt.
Viimastel aastatel tehtud investeeringute tulemusena on ülikooli elektrienergia kulud vähenenud 12–14% kuus.
Energiatõhus kultuuripärand
Tartu Ülikooli üliõpilastel ja teadlastel on võimalus õppida ja töötada Eesti kõige kaasaegsemates õppe- ja teadushoonetes, nagu Delta keskus ja Physicum. Meie uutes hoonetes, eesotsas Maarjavälja parki projekteeritavas ehitises kasutatakse energiatõhususe tagamiseks maailma parimaid tehnoloogiaid. Kolmandik ülikooli hoonetest on aga pärit sajanditetagusest ajast ning moodustavad tähtsa osa Eesti kultuuri- ja haridusloost. Kõige tuntumad neist on arhitekt Johann Wilhelm Krause projekteeritud peahoone, vana anatoomikum, tähetorn ja toomkirikus asunud raamatukogu Tartu südalinnas. Hoiame pärandit aktiivses kasutuses, et säilitada ühtaegu arhitektuuripärandit ning luua energiatõhus töö- ja õpikeskkond.
Viimastel aastatel tehtud uuendused
Päikeseenergia kasutuselevõtt ülikooli hoonetes aitab vähendada kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri. Koos salvestusakudega muudab see ülikooli elektrihinna kõikumiste suhtes vähem tundlikuks.
2025. aasta lõpus lisandusid varasemalt käivitatud parkidele päikesepargid Saaremaal Kõiguste sadamahoonele, Kõiguste majutushoonele ja Viljandis Posti 1 õppe- ja teadushoonele, mis alustavad tööd 2026. aastal.
Päikesepark ja salvestussüsteem on rajatud järgmistesse hoonetesse.
| Aadress | Võimsus (kWh) | Salvestusvõimekus (kWh) |
|---|---|---|
| Lai 38, botaanikaaed | 18 | 51 |
| Narva mnt 18, Delta õppehoone | 204 | 200 |
| W. Struve 1, raamatukogu | 330 | 200 |
| Ujula 4, spordihoone | 132 | 245 |
| Kõiguste välibaasi olmehoone | 12 | 15 |
Päikesepark on rajatud järgmistesse hoonetesse.
| Aadress | Võimsus (kWh) |
|---|---|
| Liivi 2, Oecologicum | 15 |
| Narva mnt 20 | 40 |
| Nooruse 7, ühiselamu | 40 |
| Lossi 3, õppehoone (loe lähemalt UT ajakirja artiklist) | 40 |
| Ravila 14a, Chemicum | 60 |
| Ravila 14b, siirdemeditsiinikeskus | 120 |
| Ostwaldi 1, Physicum | 60 |
| Kõiguste majutushoone | 7 |
| Kõiguste sadamahoone | 20 |
| Posti 1, Viljandi | 10 |
2023. aastal tarbis Tartu Ülikool 17 845 954 kWh elektrit, millest moodustas ise toodetud päikeseelekter 2,81%. 2023. aastal moodustas päikeparkidega hoonetest päikeseenergia keskmiselt 13,4%, raamatukogus lausa 22,7% .
2024. aastal tarbis Tartu Ülikool kokku 18 486 088 kWh elektrit, millest 3,48% moodustas ise toodetud päikeseelekter. Päikeseparkidega varustatud hoonetes kattis päikeseenergia keskmiselt 6,6% elektritarbimisest. Hoonetes, kus päikesepargid töötasid kogu aasta vältel, oli see näitaja keskmiselt 13,6%. Suurima päikeseenergia osakaaluga olid Kõiguste välibaas (32,2%) ja Struve 1 asuv ülikooli raamatukogu (22,5%).
2025. aastal tarbis Tartu Ülikool kokku 18 135 110 kWh elektrit, millest ise toodetud päikeseelekter moodustas 4,21%. Päikeseparkidega varustatud hoonetes kattis päikeseenergia keskmiselt 7,9% elektritarbimisest, suurima osakaaluga olid endiselt Kõiguste välibaas (43,5%) ja Struve 1 asuv ülikooli raamatukogu (20,0%).
Alates 2024. aasta märtsist hangib ülikool vaid taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit. Loe lähemalt veebilehelt.
Kaugkütte eelised on keskkonnahoidlikkus, mugavus, suur varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kaugkütteks energia tootmiseks kasutatakse Tartus kohalikku hakkpuitu ja heitsoojust, mis on usaldusväärsed energiaallikad. Selle tulemusena väheneb fossiilkütuste tarbimine ja suureneb varustuskindlus. Alates 2022. aastast on gaasiküttelt kaugküttele üle läinud järgmised hooned:
- Näituse 2, psühholoogia instituut
- Näituse 20 ja 13a, õigusteaduskond
- Lossi 25, ülikooli muuseum
- Ravila 19, Biomeedikum
- Ülikooli 20, ülikooli kohvik
- Uppsala 4, 6, 8 ja 10, kus asuvad vana anatoomikum ja tähetorni kompleks
Kaugjahutussüsteemi abil jahutatakse hooneid kuumal perioodil jaheda Emajõe veega. See võimaldab vähendada energiatarbimist, tavalistest jahutusseadmetest tulenevat müra ja fossiilkütuste kasutamist. Tartu kaugjahutussüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Alates 2019. aastast on kaugjahutussüsteemiga liidetud järgmised hooned:
- Lossi 3, maailma keelte ja kultuuride instituut
- Jakobi 2, Philosophicum
- Ravila 19, Biomeedikum
- Uppsala 10, vana anatoomikum
- Delta hooned
- W. Struve 1, raamatukogu
- Ujula 4, spordihoone
- Liivi 2, Oecologicum
- Ülikooli 18a
- Lossi 36
- Ravila 14a
Viimastel aastatel on ventilatsiooni- ja küttesüsteemi väljavahetamisega märkimisväärselt parandatud järgmiste hoonete sisekliimat:
- Näituse 2, psühholoogia instituut
- Ülikooli 16
- Näituse 20, õigusteaduskond
- Ülikooli 18, peahoone
- Observatooriumi 1 labor
- Uppsala 10, vana anatoomikum
- Ravila 14a, Chemicum
- Pärnu kolledž
- Ülikooli 18a
- Uppsala 6
- Nooruse 7
Kaasaegsed LED-valgustid aitavad kokku hoida elektrienergiat ning parandavad töö- ja õpikeskkonna valgustingimusi. Näiteks on loodusmuuseumi kabinettides elektritarbimine pärast LED-valgustitele üleminekut üle kahe korra väiksem, ent valgusviljakus palju parem. Valgusteid on alates 2022. aastast välja vahetatud järgmistes hoonetes:
- Vanemuise 46, loodusmuuseum
- Lossi 25, ülikooli muuseum
- Ujula 4 kergejõustikusaal spordihoones
- Ülikooli 18, ülikooli peahoone
- Ülikooli 18a
- Ravila 14a fuajee
- Ravila 14a neli suurt auditooriumi
- Ülikooli 16
- Ringi 35, Pärnu
- Posti 1, Viljandi
- Uppsala 10
- Uppsala 6
- Nooruse 7
Tehnosüsteemide automaatse juhtimise seadistamine annab võimaluse reaalajas ruumi õhukvaliteeti, -temperatuuri ja -niiskust jälgida ning juhtida. Samuti seadistatakse kogutud andmete põhjal talvel kütte- ja suvel jahutusajad, et energiakasutust vähendada. Näiteks on Viljandi kultuuriakadeemia Posti 1 hoone elektrienergia tarbimise maht tänu sellele vähenenud 40%. Alates 2022. aastast on tehnosüsteemi automaatne juhtimine võimalik järgmistes hoonetes:
- Posti 1, Viljandi kultuuriakadeemia
- Nooruse 1, tehnoloogiainstituut
- Ülikooli 18, peahoone
- Näituse 2, psühholoogia instituut
- Näituse 20, õigusteaduskond
- Uppsala 10, vana anatoomikum
- Ülikooli 18a
- Ülikooli 16
- Ringi 35, Pärnu
- Posti 1, Viljandi
- Uppsala 6
- Nooruse 7
2024. ja 2025. aastal on soojapidavuse eesmärgil restaureeritud või asendatud uutega aknad järgmistes hoonetes:
- Vanemuise 46 ühes otsaseinas
- Ülikooli 16
- Ülikooli 18
- Ülikooli 18a
- Näituse 20
- Uppsala 6
- Uppsala 10
- Nooruse 7
2024. aastal vahetatakse välja Tartu Ülikooli arvutivõrgu keskne ruuter, mis ühendab omavahel Tartus olevate ülikooli hoonete serverivõrgud ja tulemüüriseadmed. Keskne ruuter koosneb kahest füüsilisest seadmest kõrgkäideldavas konfiguratsioonis. See tagab parema tõrkekindluse ja võimaldab teha tarkvarauuendusi lühemate katkestustega. Uus keskne ruuter tarbiks kuus üle 1700 W vähem energiat.
Elektriautodele laadimisvõimalused on loodud järgmiste ülikooli hoonete juurde:
- spordihoone, Ujula 4
- sotsiaalteaduste valdkond, Lossi 36
- loodusteaduste valdkond, Vanemuise 46
- õigusteaduskond, Näituse 20
- Biomeedikum, Ravila 19
- Physicum, Ostwaldi 1
- tehnoloogia instituut, Nooruse 1
- üliõpilaselamu, Nooruse 7
- Chemicum, Ravila 14a
- siirdemeditsiini instituut, Ravila 14b
- Delta õppehoone Narva mnt 18
- Oecologicum, Liivi 2
- haridusteaduste instituut, Jakobi 5
- Viljandi kultuuriakadeemia, Posti 1, Viljandi
Renoveerimise käigus luuakse laadimisvõimalused ka Näituse 13a parklas Tartus ja Pärnu kolledži hoone juures.
Kestlik liikumine Tartus ja kolledžilinnades
Tartu Ülikool soodustab oma töötajate ja üliõpilaste rattaga liikumist. Kokku on ülikooli hoonete juures ligi 2400 rattahoidikut, millest 1410 on katusega kaetud. Ülevaate rattaparklatest saab ülikooli virtuaaltuurist, kui klõpsata hoone välisilme pildil jalgratta ikoonile. Lisaks parkimisvõimaluste infole näeb sealt pilte kõigist rattahoidikutest.
2023.–2024. aastal korraldas TÜ mobiilsusuuringute labor koostöös TÜ liikumislaboriga ülikooli liikuvusuuringu, et toetada kestliku liikumise korraldamist ülikoolis. Uuringu tulemused annavad aluse liikumisega seotud keskkonnapõhimõtete sõnastamiseks ja liikuvuskava koostamiseks ülikoolis. Tutvu uuringu tulemustega veebilehel.
