Kestlikud õppe- ja teadushooned

Tartu Ülikoolil on oluline osa Tartu ja kolledžilinnade ruumi kujundamisel, kultuuripärandi hoidmisel ja energiatõhusate lahenduste rakendamisel. Ülikooli hooned paiknevad üle 300 000 ruutmeetril, mis on rohkem kui 42 jalgpallistaadioni jagu hoonestatud pinda. Sellest omakorda ligi kolmandik on väärikas kultuuripärand. Lisaks Tartule, Narvale, Pärnule ja Viljandile asub ülikooli hooneid ka näiteks Tõraveres, Saaremaal, Ida-Virumaal, Tallinnas ja põhjarannikul.

2022. ja 2023. aastal investeeris ülikool energiatõhususe suurendamisse 5,7 miljonit eurot, millest viis miljonit moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi nutikate investeeringute toetus. 2023. aastal alustati ligi kahe miljoni euro eest veel töid, mis lõpetatakse 2024. aastal. Tutvu toetuse abil tehtud töödega.

Ka 2024. ja 2025. aastal jätkab ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi toel oma kinnisvara keskkonnamõju vähendamist. Ministeerium toetab ülikooli 2,34 miljoni euroga. Jätkutoetus lisandub eelmisel aastal eraldatud viiele miljonile eurole. Loe lähemalt kodulehelt.

Viimastel aastatel tehtud investeeringute tulemusena on ülikooli elektrienergia kulud vähenenud 12–14% kuus.

droonikaader Tartu Ülikooli Lossi 3 õppehoone päikesepaneelidega katusest

Energiatõhus kultuuripärand

Tartu Ülikooli üliõpilastel ja teadlastel on võimalus õppida ja töötada Eesti kõige kaasaegsemates õppe- ja teadushoonetes, nagu Delta keskus ja Physicum. Meie uutes hoonetes, eesotsas Maarjavälja parki projekteeritavas ehitises kasutatakse energiatõhususe tagamiseks maailma parimaid tehnoloogiaid. Kolmandik ülikooli hoonetest on aga pärit sajanditetagusest ajast ning moodustavad tähtsa osa Eesti kultuuri- ja haridusloost. Kõige tuntumad neist on arhitekt Johann Wilhelm Krause projekteeritud peahoone, vana anatoomikum, tähetorn ja toomkirikus asunud raamatukogu Tartu südalinnas. Hoiame pärandit aktiivses kasutuses, et säilitada ühtaegu arhitektuuripärandit ning luua energiatõhus töö- ja õpikeskkond.

Viimastel aastatel tehtud uuendused

Päikeseenergia kasutuselevõtt ülikooli hoonetes aitab vähendada kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri. Koos salvestusakudega muudab see ülikooli elektrihinna kõikumiste suhtes vähem tundlikuks. Näiteks paigaldati raamatukogule ning Lossi 3 ja Lai 38 hoonetele päikesepaneelid, millega enam kui kahekordistati ülikooli elektritootmisvõimekust.

Päikesepark ja salvestussüsteem on rajatud järgmistesse hoonetesse:

Lai 38, botaanikaaed
Narva mnt 18, Delta õppehoone
W. Struve 1, raamatukogu
Ujula 4, spordihoone
Kõiguste välibaasi olmehoone

Päikesepark on rajatud järgmistesse hoonetesse:

Liivi 2, Oecologicum
Narva mnt 20
Nooruse 7, ühiselamu
Lossi 3, muinsuskaitsealal asuv õppehoone (katusele paigaldati päikeseprofiilkatus, loe lähemalt UT ajakirja artiklist)

2024. aasta augustis ehitatakse päikesepark Chemicumi (Ravila 14a), Physicumi (W. Ostwaldi 1) ja Ravila 14b hoonele.

2023. aastal tarbis Tartu Ülikool 17 845 954 kWh elektrit, millest moodustas ise toodetud päikeseelekter 2,81%. 2024. aasta juuni alguse seisuga on ülikool tootnud päikeseelektrit 263 696 kWh. 2024. aasta märtsist hangib ülikool vaid taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit. Loe lähemalt veebilehelt.

Kaugkütte eelised on keskkonnahoidlikkus, mugavus, suur varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind. Kaugkütteks energia tootmiseks kasutatakse Tartus kohalikku hakkpuitu ja heitsoojust, mis on usaldusväärsed energiaallikad. Selle tulemusena väheneb fossiilkütuste tarbimine ja suureneb varustuskindlus. Alates 2022. aastast on gaasiküttelt kaugküttele üle läinud järgmised hooned:

Näituse 2, psühholoogia instituut
Näituse 20 ja 13a, õigusteaduskond
Lossi 25, ülikooli muuseum
Ravila 19, Biomeedikum
Ülikooli 20, ülikooli kohvik
Uppsala 4, 6, 8 ja 10, kus asuvad vana anatoomikum ja tähetorni kompleks

Kaugjahutussüsteemi abil jahutatakse hooneid kuumal perioodil jaheda Emajõe veega. See võimaldab vähendada energiatarbimist, tavalistest jahutusseadmetest tulenevat müra ja fossiilkütuste kasutamist. Tartu kaugjahutussüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Alates 2019. aastast on kaugjahutussüsteemiga liidetud järgmised hooned:

Lossi 3, maailma keelte ja kultuuride instituut
Jakobi 2, Philosophicum
Ravila 19, Biomeedikum
Uppsala 10, vana anatoomikum
Delta hooned
W. Struve 1, raamatukogu
Ujula 4, spordihoone
Liivi 2, Oecologicum
Ülikooli 18a ja Lossi 36, mille jaoks on ehitatud kaugjahutustrass

Viimastel aastatel on ventilatsiooni- ja küttesüsteemi väljavahetamisega märkimisväärselt parandatud järgmiste hoonete sisekliimat:

Näituse 2, psühholoogia instituut
Ülikooli 16
Näituse 20, õigusteaduskond
Ülikooli 18, peahoone
Observatooriumi 1 labor
Uppsala 10, vana anatoomikum
Ravila 14a, Chemicum
Pärnu kolledž

Kaasaegsed LED-valgustid aitavad kokku hoida elektrienergiat ning parandavad töö- ja õpikeskkonna valgustingimusi. Näiteks on loodusmuuseumi kabinettides elektritarbimine pärast LED-valgustitele üleminekut üle kahe korra väiksem, ent valgusviljakus palju parem. Valgusteid on alates 2022. aastast välja vahetatud järgmistes hoonetes:

Vanemuise 46, loodusmuuseum
Lossi 25, ülikooli muuseum
Ujula 4 kergejõustikusaal spordihoones
Ülikooli 18, ülikooli peahoone
Ülikooli 18a

Tehnosüsteemide automaatse juhtimise seadistamine annab võimaluse reaalajas ruumi õhukvaliteeti, -temperatuuri ja -niiskust jälgida ning juhtida. Samuti seadistatakse kogutud andmete põhjal talvel kütte- ja suvel jahutusajad, et energiakasutust vähendada. Näiteks on Viljandi kultuuriakadeemia Posti 1 hoone elektrienergia tarbimise maht tänu sellele vähenenud 40%. Alates 2022. aastast on tehnosüsteemi automaatne juhtimine võimalik järgmistes hoonetes:

Posti 1, Viljandi kultuuriakadeemia
Nooruse 1, tehnoloogiainstituut
Ülikooli 18, peahoone
Näituse 2, psühholoogia instituut
Näituse 20, õigusteaduskond
Uppsala 10, vana anatoomikum

Ülikooli 18a jaoks on süsteem projekteeritud ja ehitus algab 2024. aastal.

2024. ja 2025. aastal tagatakse akende soojapidavus järgmistes hoonetes:

Vanemuise 46 ühes otsaseinas (aknad muinsuskaitse all)
Ülikooli 18a

2024. aastal vahetatakse välja Tartu Ülikooli arvutivõrgu keskne ruuter, mis ühendab omavahel Tartus olevate ülikooli hoonete serverivõrgud ja tulemüüriseadmed. Keskne ruuter koosneb kahest füüsilisest seadmest kõrgkäideldavas konfiguratsioonis. See tagab parema tõrkekindluse ja võimaldab teha tarkvarauuendusi lühemate katkestustega. Uus keskne ruuter tarbiks kuus üle 1700 W vähem energiat.

Kestlik liikumine Tartus ja kolledžilinnades

Tartu Ülikool soodustab oma töötajate ja üliõpilaste rattaga liikumist. Kokku on ülikooli hoonete juures ligi 2400 rattahoidikut, millest 1410 on katusega kaetud. Ülevaate rattaparklatest saab ülikooli virtuaaltuurist, kui klõpsata hoone välisilme pildil jalgratta ikoonile. Lisaks parkimisvõimaluste infole näeb sealt pilte kõigist rattahoidikutest.

2023.–2024. aastal korraldas TÜ mobiilsusuuringute labor koostöös TÜ liikumislaboriga ülikooli liikuvusuuringu, et toetada kestliku liikumise korraldamist ülikoolis. Uuringu tulemused annavad aluse liikumisega seotud keskkonnapõhimõtete sõnastamiseks ja liikuvuskava koostamiseks ülikoolis. Tutvu uuringu tulemustega veebilehel.