Skip to main content

Õpirändega seotud asjaajamine

Vahetusüliõpilasena väliskõrgkoolis õppimist planeerides tasub silmas pidada, et tegemist on siinsete õpingute osaga. Õpingud TÜ-s ei peatu ja sooritus väliskõrgkoolis mõjutab siinset õppekava täitmist. Nõuded kehtivad läbi programmide, partnerlepingute ja ka omal käel õppima minnes.

Õpirände õppekorraldus

  • Välismaale õppima siirduval üliõpilasel (v.a doktorandil) on kohustus läbida väliskõrgkoolis semestris vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid ja taotleda nende arvestamist oma õppekava täitmisel.
  • Välispraktika peab olema sooritatud praktikaaine raames (v.a doktorandid ja äsjalõpetanu praktikat sooritajad) ja selle mahule ei ole määratud miinium- ega maksimumnõuet. 
  • Väliskõrgkoolis saadud õppetulemused (hinded) kantakse üle mitteeristava hindamisega.
  • Enne välismaale õppima minekut on vaja koostada õppeplaan ja vormistada õppeleping. Õpingute lõppedes tuleb väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste tõendi (Transcript of Records) põhjal täita õppeplaani teine osa.
  • Üliõpilase kohustus on teavitada väliskõrgkooli, et õppetulemuste tõend väljastatakse üliõpilasele võimalikult kiiresti pärast eksamite/arvestuste sooritamist tagamaks, et oleks võimalik tulemused õigeaegselt akadeemilisse üksusesse esitada.

Välismaal õppimist reguleerib õppekorralduseeskiri.

TÜ I ja II õppeastme õppekavadesse on planeeritud mobiilsusaken. See ei ole õppekavas eraldiseisev moodul, mis lisandub olemasolevatele, vaid soovitus, millist õppekava moodulit või ainete kogumit, sh praktika, võiks üliõpilane soovi korral sooritada välismaal. Seega nimetatakse mobiilsusaknaks õppekava osa, mida on soovitav läbida väliskõrgkoolis ja mis on planeeritud viisil, et õpingud TÜ-s välisõpingute tõttu  ei pikeneks.

Õppekavad on oma mobiilsusakna, st välisõppe soovituse lahendanud erinevalt. Kuidas sinu õppekavasse on välisõpingud planeeritud, st kas on soovitatud valikmooduli/kohustuslike ainete või vabaainete läbimine välisülikoolis, on kõige parem vaadata ÕIS-st.

Ülevaate õppekava detailsemast mobiilsusakna kirjeldusest leiab vastava instituudi kodulehelt.

  • Välismaal õppijatele pikeneb nominaalne õppeaeg väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra juhul, kui väliskõrgkoolis  sooritatud õppeaineid arvestatakse TÜ õppekava täitmisel 15 EAP mahus semestris. Välisõpingutele järgneva semestri alguses (pärast  ÕIS-s märgitud välisõpingute perioodi lõppu) vormistatakse üliõpilasele nominaalse õppeaja pikendus.
  • Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele väliskõrgkoolis õppimisele järgneval semestril, siis nominaalset õppeaega välismaal õpingute aja võrra automaatselt ei pikendata (pikendamiseks tuleb esitada avaldus).
  • Nominaalse õppeaja pikenduse tarvis ei ole vaja esitada avaldust, küll aga peab üliõpilane hoolt kandma, et õppetulemused laekuksid võimalikult kiiresti. Üliõpilasel on õppe- ja praktikatulemuste esitamiseks aega 8 nädalat alates välismaal õppimise perioodi lõppkuupäevast. Kui selle perioodi jooksul ei õnnestu väliskõrgkoolist/praktikabaasist tulemusi saada, peab pöörduma dekanaati olukorra selgitamiseks.
  • Nominaalse õppeaja pikendus tühistatakse, kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeainete maht on väiksem kui 15 EAP semestris. Sellisel juhul on üliõpilasel kohustus täita õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht nii välismaal oldud semestri eest kui ka sellele järgneval semestril (igas semestris 30 EAP-d, puudu võib kõigi semestrite peale jääda 6 EAP-d).
  • Nominaalaja pikenduse semestril välismaale õppima siirdunud üliõpilase nominaalaeg ei pikene väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra.
  • Akadeemilise puhkuse ajal välismaale õppima siirdunud üliõpilase nominaalaeg ei pikene välismaal õpitud semestrite võrra, kuna akadeemilise puhkuse aeg ei ole nominaalne õppeaeg. 
  • Välismaal praktikat sooritajad saavad oma nominaalset õppeaega pikendada üksnes juhul, kui praktikaaine(te) mahuks tuleb kokku 15 EAP-d.
  • Riiklikele õppetoetustele ja stipendiumidele saavad kandideerida üliõpilased, kelle väliskõrgkooli õppetulemused on laekunud ja ÕISi sisestatud hiljemalt 27. veebruariks (sügissemestri eest) või hiljemalt 29. septembriks (kevadsemestri eest) ja VÕTA otsuse (sh õppeplaani alusel) kinnitamise kuupäev on varasem kui õppetoetusele kandideerimise semestri alguskuupäev. Jälgige akadeemilist kalendrit, et ei tekiks segadusi TÜ semestrite alguskuupäevadega.

  • Semestris vähemalt 15 EAP mahus õppeained TÜ õppekavasse üle kandnud üliõpilastele ei kohaldata väliskõrgkoolis õppimise semestri(te)l ja sellele järgneva(te)l nominaalaja pikendussemestri(te)l õppetasu arvestamisel õppekava täitmise nõuet. Vajadusel hüvitab üliõpilane puuduolevate ainepunktide eest välisõpingutele järgneva kolmanda semestri alguses.
  • Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja ingliskeelsetel õppekavadel sihtstipendiumiga õppivad üliõpilased (va doktorandid) ei maksa välismaal õppimise aja eest õppetasu.  Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppivad üliõpilased (va doktorandid) ja ingliskeelses õppes tasulistel õppekohtadel õppivad üliõpilased  maksavad  välismaal  õppimise aja eest lepingujärgsest õppetasust 30 protsenti.  Arvelduse aluseks on väliskõrgkoolist ülekantud ainepunktide maht (30 protsenti ainepunktide maksumusest). Üliõpilane on vabastatud õppetasu maksmisest väliskõrgkoolis õppetasu maksmise korral. 
  • Kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeainetega ei saa eeldatud mahus, st 15 EAP mahus, täita TÜ õppekava, siis võib olla vajalik välisõpingutele järgneval semestril sooritada rohkem õppeaineid, et vältida maksmist järgmistel semestritel.
  • Pikendatud õppeajal välismaal õppides ei saa üliõpilane nominaalaja pikendust välismaal õppimise eest.  Viimasel semestril ei ole soovitatav välismaale õppima minna, kuna  õppetulemused ei pruugi väliskõrgkoolist saabuda soovitud ajaks ja plaanitud lõpetamine lükkub edasi.
  • Akadeemilise puhkuse järgselt on vaja nominaalaja pikendust taotleda, seda ei anta automaatselt.
  • Kui õppida väliskõrgkoolis nominaalaja viimasel semestril, saab nominaalaja pikendust välisõpingute eest vaid juhul, kui üliõpilasel on järgmisel semestril veel nominaalset õppeaega, mida pikendada (st, et üliõpilase õppe lõpukuupäev on 31.08 või hilisem). Õppe lõpukuupäev saab olla varasem kui 31.08 juhul, kui üliõpilane on olnud õpingute jooksul akadeemilisel puhkusel. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse väliskõrgkoolist tagasi tulles.
  • Akadeemilise puhkuse ajal välismaale õppima siirdunud üliõpilase nominaalaeg ei pikene välismaal õpitud semestrite võrra. Akadeemilise puhkuse kohta palun täpsemalt lugeda siit.
  • Välisõpingutega seotud õppekorralduse reeglite täitmine on üliõpilasvahetuses osalemise eelduseks.
  • Kui üliõpilane on saanud välisõpingute toetamiseks TÜ poolt vahendatud stipendiumi, võib üliõpilane olla kohustatud stipendiumi tagasi maksma. Kontrolli konkreetse üliõpilasvahetusprogrammi reegleid.
  • Nominaalse õppeaja pikendus tühistatakse, kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeainete maht on väiksem kui 15 EAP semestris.

Ülikoolis õppimist puudutavate küsimuste ja dokumentatsiooniga tegelevad erinevad üksused, kiire ülevaate saamiseks tasub vaadata, kuhu pöörduda.

Elukorraldus välismaal

Välismaale õppima minnes on vaja tagada, et sul oleks sihtriigis kehtiv ja piisav ravikindlustus ning sõltuvalt välisülikooli asukohariigist taotletud ka viisa, elamisluba või registreeritud elamisõigus. Samuti tasub end kurssi viia eluoluga välisriigis ning mõelda läbi turvalisust puudutavad küsimused.

EL riikides õppides peaks välismaale minnes kindlasti kaasas olema ravikindlustuskaart.

Täpsemalt saad kogu info kaardi kehtivuse, tingimuste ning taotlemise kohta: Eesti Haigekassa 


Soovitame lisaks ravikindlustuskaardile mõelda ka reisikindlustusele, mis annaks täiendava kaitse näiteks õnnetusjuhtumi korral, sest ravikindlustuskaart ei pruugi katta kõiki kulusid. Väljaspool EL suunduvad üliõpilased peaksid kindlasti veenduma, et valitud kindlustus vastaks vajadusel sihtriigi viisanõuetega. 

Praktikale suunduvatel üliõpilastel soovitame sõlmida lisaks vastuskindlustuse. 

EL liikmesriikide kodanikud taotlevad õppimise ajaks teises liikmesriigis elamisõiguse (va juhul, kui õpe ei ületa 90. päeva).
Väljaspool EL-i on Eestil paljude riikidega viisavabaduslepingud ja neis riikides võib viibida kuni 90 päeva ilma elamisloata.

Nõuded elamisõiguse /viisa taotlemiseks on riigiti erinevad. Informatsiooni konkreetsete tingimuste kohta saad EV Välisministeeriumi lehelt ja vastava riigi saatkonnast või konsulaadist. Mõned üldised põhimõtted:

  • Üldjuhul peab taotlejal olema kutse (vastuvõtukiri) vastuvõtvast ülikoolist ja kinnituskiri Tartu Ülikoolist. Mõlemas dokumendis peab olema märgitud stipendiumi suurus, kui selle maksmine on ette nähtud.
  • Enamasti tuleb viisa taotlemisel tõendada piisava rahasumma olemasolu taotleja pangakontol või regulaarset sissetulekut välismaal õppimise perioodi jooksul, mõningatel juhtudel on vajalik ka tervisekindlustuslepingu sõlmimine.
  • Elamisõiguse ja viisa taotlemisel tuleb tasuda ka riigilõiv, mis võib ulatuda mitmesaja euroni.
  • Viisa taotlusdokumendid tuleb esitada välisriigi saatkonda isiklikult ja selle kättesaamiseks võib kuluda mitu nädalat. Seepärast on soovitav aegsasti asjaajamist alustada.

Uuri väliskõrgkooli infomaterjalidest, kas sul on võimalus saada majutust ühiselamus või tuleb endale eramajutus leida. Ühiselamus koha broneerimine võib eeldada kindlaks tähtajaks avalduse esitamist, erandlik pole ka broneerimistasu nõue. Paljud kõrgkoolid ei vahenda majutusvõimalusi, aga niidiotsa selle leidmiseks annavad. Üldjuhul tuleb majutuse eest ise maksta, mistõttu on väga oluline endale selgeks teha orienteeruv igakuine kulu.

Kui eluaseme kulud on kaetud vastuvõtva väliskõrgkooli poolt (TÜ partnerülikoolid, ISEP programm), siis on sellekohane info konkursikuulutuses või programmitingimustes kirjas. Vajadusel küsi majutuse osas infot ja abi väliskõrgkoolist.

  • Vii end põhjalikult kurssi piirkonna, välisriigi ja linna eripäradega
  • Tee endale selgeks, millised on ohtlikud piirkonnad ning kus on turvaline liikuda
  • Hoia lähedasi kursis! Nii reisil kui igapäevaselt
  • Vajadusel teavita ka koduülikooli koordinaatorit
  • Probleemide korral võta ühendust Eesti saatkonna või välisesindusega
  • Vaadake enne reisi üle oma asukohariigi hädaabinumbrid ja kirjutage need üles
  • Ärge kandke kaasas suurt summat sularaha
  • Ärge reisige üksinda öösel
  • Tehke oma passist (digitaalne) koopia.

     

  • Uuri lähemalt välisministeeriumi lehelt:  Reisi targalt

  • Registreeri enda viibimine Eesti Välisministeerium lehel 

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022