Tartu Ülikooli suur medal

Jaak Aaviksoo, professor emeritus, Tartu Ülikooli rektor aastatel 1998–2006

Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid Eesti ülikooli- ja kõrgharidusjuhte. Visionääri, reformaatori ja õpetlasena on ta alati olnud oma ajast ees ning andnud suuna Tartu Ülikooli ja kogu Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteemi arengule.

Tema teadustöö sai alguse teaduste akadeemia füüsika instituudis ja jätkus tema enda alma mater’is – Tartu Ülikoolis – optika ja spektroskoopia professorina. Jaak Aaviksoo rahvusvaheliselt lai haare viis ta tööle külalisprofessori ja teadlasena mitmesse muusse ülikooli ning teadusasutusse näiteks Saksamaal, Jaapanis ja Prantsusmaal.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Jaak Aaviksoo olnud rahvusvaheliselt mõjukaim ja silmapaistvaim Tartu Ülikooli rektor, keda kolleegid välisülikoolidest tänini mäletavad ja kelle sõnavõtte imetlusega meenutavad. Tema juhtimisel viis Tartu Ülikool ellu olulisi muudatusi ja asus taastama oma positsiooni rahvusvahelises akadeemilises ruumis. Aaviksoo jõuline eestvedamine andis ülikoolile strateegilise kindluse ja vaimse hoo. Tema rektoriaega jäävad muu hulgas tähistama kindlale alusele rajatud eelarvekorraldus, õppekavareform üleminekuks Bologna raamistikule, lävendipõhise vastuvõtu juurutamine ning ettevalmistused ülikooli struktuurireformiks, mille eesmärk oli ületada teaduskondade ja erialade vahelised tõkked ning luua suuremaid konkurentsivõimelisi teadustöörühmi.

Eri aegadel Eesti Vabariigi valitsuse liikmena tegutsedes on Aaviksoo aidanud arendada järjekindlalt Eesti teaduse ja kõrghariduse süsteemi, algatades Eesti Teaduste Akadeemia instituutide ühendamise ülikoolidega ning seistes jõuliselt poliitika teaduspõhiseks muutmise eest.

Jaak Aaviksoos on ühendatud teadlase täpsus, õpetlase avarus ja juhi kaugeleulatuv visioon. Tema tegevus on kujundanud Tartu Ülikooli tänast ja homset nägu.

Marlon Gerardo Dumas Menjivar, infosüsteemide professor

Professor Marlon Dumas on üks Eesti ja rahvusvahelise arvutiteaduse silmapaistvamaid esindajaid, kelle pikaajaline tegevus Tartu Ülikoolis on jätnud sügava jälje nii arvutiteaduse instituudis kui ka kogu erialal.

Hondurase päritolu professor Dumas alustas tööd Tartu Ülikoolis 2007. aastal. Tema algatusel loodud ja järjepidevalt arendatud tarkvaratehnika magistriõppekava on kujunenud valdkonna oluliseks tugisambaks, mille najal on sirgunud enam kui 500 magistrikraadiga spetsialisti, ning tema kaasabil on arvutiteaduse instituut kasvanud väikesest meeskonnast rahvusvaheliselt tunnustatud tippkeskuseks, kus töötab üle 250 inimese.

Professor Dumas on äriprotsesside juhtimisel, protsessianalüüsi ja teenusepõhiste infosüsteemide loomisel suunanäitaja, kelle töid on laialdaselt tsiteeritud ja kasutatud õppetöös üle maailma. Aktiivne publitseerimine on teinud temast ühe Eesti viidatuima teadlase, mis on mõjutanud märkimisväärselt nii akadeemilist kui ka ettevõtlusmaailma eeskätt andmekaeve ja automaatse analüüsi vallas.

Professor Marlon Dumas on näidanud eeskuju teaduse mõjusal rakendamisel ettevõtluses. Tema uurimistööst ning koostööst Queenslandi Tehnoloogiaülikooli ja Melbourne’i Ülikooliga on välja arendatud tehisarul põhinev äriprotsesside optimeerimise platvorm Apromore, mille kaudu on eduka tööstusliku rakenduseni jõudnud olulised teadusideed. Ta on ka paljudes välisülikoolides kasutatava kõrgkooliõpiku „Fundamentals of Business Process Management“ üks autoritest.

Marlon Dumas on arvutiteadlaste hulgas üks säravamaid tähti, keda iseloomustab erakordne huumorimeel ja kordumatu anne, mida imetlevad kolleegid nii Tartu Ülikoolis kui ka teadusringkondades üle maailma. Ta on äärmiselt laia silmaringiga, alati heatahtlik, lahendustele keskendunud ja kolleegide jaoks olemas, pakkudes nendega tööprobleeme arutades uusi ja loovaid vaatenurki.

Kalle Kirsimäe, geoloogia ja mineraloogia professor

Kalle Kirsimäe on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ja geoloogiateaduse edendaja kogu Eestis. Ta on aastaid eest vedanud geoloogiaalast teadus- ja õppetööd Tartu Ülikoolis. Tal on hindamatud teened selle riiklikult olulise teaduseriala arendamisel ja selle hoidmisel kõrgel tasemel. Ei ole sugugi endastmõistetav, et just Tartu Ülikoolis tegeletakse Eesti geoloogiaga nii süvitisi ning et kunagisest väikesest kateedrist on tänu professor Kirsimäele saanud riigi kõige mõjukam teaduskeskus, kus tegeldakse ka nii geoloogia alus- kui ka rakendusuuringutega.

Kalle Kirsimäe on võtnud enda hoole alla noorte toomise teadusse. Ta on osalenud riiklike teadusprogrammide kujundamisel ja täitmisel. Ta on hinnatud ekspert nii era- kui ka avaliku sektori, sh ministeeriumide ja geoloogiateenistuse jaoks ning tunnustatud arvamusliider teaduspõhisel poliitikakujundamisel.

Kõige selle kõrval on ta jätkuvalt edukas alusuuringute tegemisel. Tema teaduslikud huvid algasid savimineraalide ja -setete uuringutest ning on jõudnud üleilmsete kliimaajaloo uuringuteni. Näiteks on Kirsimäe juhtpartner rahvusvahelises süvapuurimise programmis, mille raames uuritakse Aafrikas umbes kahe miljardi aasta vanuseid settekivimeid, saamaks teada meie atmosfääri ja hüdrosfääri kujunemist mõjutanud tegureid.

Professor Kirsimäe on hinnatud õppejõud, kes hoiab üliõpilastega kontakti esimese kursuse tutvumisüritustest kuni nende doktorikraadini jõudmiseni. Õppetöös on ta põiminud geoloogiaga uusimad keemia- ja füüsikateadmised. Üliõpilaste ja kolleegide seas on ta tõeline legend, kelle otsekoheseid väljaütlemisi ja hinnanguid võetakse alati väga tõsiselt.

Kalle Kirsimäe on sihikindel ja kompromissitu, võitleb oma eriala eesmärkide saavutamise eest ja osaleb aktiivselt avalikus arutelus. Ta armastab väga oma alma mater’it ja seisab pühendunult selle arengu eest.

Ivo Leito, analüütilise keemia professor

Professor Ivo Leito on rahvusvaheliselt tunnustatud analüütilise keemia ekspert ja pühendunud õppejõud, kes on edukalt ühendanud kõrgetasemelised alusuuringud, metroloogilise täpsuse ning uuendusliku õpetamise.

Professor Leito uurimisvaldkond hõlmab happe ja aluse tasakaalu, superhapete ja -aluste keemiat, keemilist metroloogiat, vedelikkromatograafia ja massispektromeetria rakendusi ning andmebaaside ja mõõteseadmete karakteriseerimist. Tema uurimisrühm on tuntud pKₐ-andmete kogumise ja kriitilise hindamise poolest, millega saab toetada nii mehhanismianalüüse kui ka arvutuslikku meetodiarendust. See töö on aidanud standardiseerida lahuse ja gaasifaasi happelisuse määramist ning parandada meetodite võrreldavust. Leito on arendanud keemilist metroloogiat nii teadusliku metoodika kui ka praktilise kvaliteedi tagamise valdkonnas.

Õppejõuna ei rõhuta Leito mitte ainult mõõtmismeetodite õiget kasutamist, vaid ka mõõtmistulemuste usaldusväärsuse hindamist ja teadusliku mõtteviisi rakendamist. Tema lähenemisviisis on ühendatud teoreetiline konkreetsus, praktilised näited ja aktiivõppe meetodid (nt ümberpööratud õpe), mis üliõpilastele meeldivad ning valmistavad neid ette nii teadustegevuseks kui ka praktiliseks laboritööks.

Professor Ivo Leito on suurepärane teadlane ja innustav õppejõud, kelle töö on analüütilise keemia teadus- ja haridusruumi märkimisväärselt mõjutanud. Üliõpilased peavad teda karismaatiliseks ja kaasavaks õppejõuks ning inspireerivaks juhendajaks. Tema loodud ja koordineeritud ainekursused ja rahvusvahelised magistriõppekavad on leidnud rohket rahvusvahelist tunnustust. Ivo Leito on oma teadusliku põhjalikkuse ja innustava õpetamisstiiliga eeskujuks kõigile, kes väärtustavad tipptaset nii teadus- kui ka õppetöös.