Prof Hannes Kollist tutvustab kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi taimebioloogias

24. mail kell 16.15 peab Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist ülikooli aulas oma inauguratsiooniloengu „Molekulaarne taimebioloogia: kütt-korilasest sünteetiliste taimedeni“, mis keskendub viimastele arengutele taimearetuses.

Seemne ja taime vahelise seose mõistmine oli inimkonna ajaloos murranguline avastus, mille tagajärjel said kütt-korilastest põlluharijad. Kaasajal käsitletakse taimi kui fotosünteesivaid keemiavabrikuid, mis toodavad veest ja süsihappegaasist toitu, energiat, aga ka keerulisi orgaanilisi ühendeid, mis on kasutuses maitseaine-, lõhna- ja biomeditsiinitööstuses.

Professor Hannes Kollisti sõnul on 10 000 aasta pikkuse sordiaretuse eesmärk olnud alati täpselt sama – kombineerida neid geene ja mutatsioone, mis annavad parimate omadustega taime. „Erinevus seisneb selles, et nüüd on meil rohkem teadmisi ning tehnoloogiad, mis võimaldavad soovitud muutusi taimedes esile kutsuda. Seeläbi saame sordiaretusprotsessi oluliselt kiirendada,” rääkis professor.

Kollisti sõnul on taimebioloogias sarnaselt teistele teadusharudele viimaste aastate olulisemad arengud seotud tehnoloogiaga. „Tänu tehnoloogiatele, mis võimaldavad nii järjestada, sünteesida kui ka muuta taimede genoome, on arusaam taimede toimimise molekulaarsetest alustest kiiresti kasvanud. Lisaks loovad need tehnoloogiad eeldused rakendada taimede toimimise alusteadmisi reaalses elus,” räägib professor ja toob näite sellest, kuidas paljude tööstuslike tomatisortide maitseomadused on võrreldes nö klassikaliste sortidega oluliselt kehvemad. „Hiljuti ilmus ajakirjas Science töö, kus uuriti, millised tomatis leiduvad kemikaalid tagavad 400 erineva tomatisordi puhul parimad maitseomadused. Ootuspäraselt tuvastati, et tööstuslikud tomatisordid sisaldasid oluliselt vähem erinevaid suhkruid ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Vastavate tomatisortide genoomide järjestamine võimaldas aga selgitada, milliste genoomi osadega head maitseomadused seondusid. Saadud teabe alusel võib ka tööstuslike tomatisortide genoome nö toimetada, et anda neile tagasi aretustöö käigus kaduma läinud head maitseomadused,” selgitas Kollist.

Taimebioloog usub, et kaasaegsete meetodite rakendamine aitab oluliselt sordiarendust kiirendada ja anda taimedele omadusi, mida looduslikult üle kanda ei saa. Oma inauguratsiooniloengus annabki professor Kollist ülevaate molekulaarse taimebioloogia viimaste aastate arengutest ja kujunenud kitsaskohtadest ning avab konkreetsete näidete varal taimebioloogia võimalikke tulevikustsenaariume.

Professor Hannes Kollist lõpetas Tartu ülikooli 1993. aastal keskkonnakeemia erialal ja kaitses doktorikraadi molekulaar- ja rakubioloogia instituudis 2001. aastal teemal „Lehe rakuseina askorbaat kui osooni hävitaja ja tema transport läbi plasmamembraani“. 2002. aastal töötas ta järeldoktorina Itaalia Riiklikus Põllumajandusinstituudis (Rooma, CNR-IBAF) ja 2002.–2007.  aastal Helsingi ülikooli Viikki biokeskuses. 2007. aastal naasis Hannes Kollist Tartu ülikooli ja asus tehnoloogiainstituudis looma uut taimebioloogiaga tegelevat laborit. 2016. aasta septembrist on ta molekulaarse taimebioloogia professor. Hannes Kollist uurib keskkonnamuutustele kohanemisel taimedes toimuvaid kiireid reaktsioone ning õhulõhede avanemise ja sulgumise molekulaarseid mehhanisme.

Lisainfo: Hannes Kollist, molekulaarse taimebioloogia professor, 737 4814, Hannes.kollist@ut.ee