Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2026–2035
Rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool Eesti riigi ja ühiskonna arengu eest, edendades haridust, teadust, kultuuri ja tehnoloogiat. Oleme ainuvastutajaks paljude erialade arendamisel ja täidame erilist rolli Eesti ainsa ülikoolihaigla arengus.
Seame järgmise kümnendi eesmärgiks saavutada arenguhüpe rahvusvahelise konkurentsivõime ja ühiskondliku mõju suurendamisel ning parima õpi- ja töökeskkonna loomisel. Arengukava valikud on kujundatud rahvusvahelise olukorra, ühiskondlike suundumuste ning Tartu Ülikooli vajaduste ja tugevate külgede alusel, et tagada ülikooli sihipärane ning mõjus edasiminek. Arengukava viiakse ellu kolmeaastaste tegevuskavadega, kus on määratud eesmärgid, tegevus, vastutajad ja ressursid.
Ülikoolil on kolm arengusuunda
Eesmärkide saavutamist jälgitakse võtmenäitajate abil
| Näitaja | Lähtetase 2024 | Sihttase 2030 |
|---|---|---|
| Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadusülikool | ||
| 10% maailmas enim tsiteeritud teaduspublikatsioonide osakaal | 20,1% | 22% |
| Teaduse välisrahastuse maht (mln eurot) | 33,6 | 35 |
| Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta | 1,07 | 1,20 |
| Akadeemiliste välistöötajate osakaal | 20,1% | 20–25% |
| Välisüliõpilaste osakaal | 8,1% | 7–15% |
| Välismaal õppinute osakaal lõpetanute arvus | 13,9% | 18% |
| Ühiskondlikult mõjukas ülikool | ||
| Üliõpilaste rahulolu õppeainete õpetamisega | 88% | 92% |
| Täiendusõppijate arv | 44 944 | 50 000 |
| Väljalangenud üliõpilaste osakaal | 8,1% | 6,7% |
| Ettevõtetega sõlmitud lepingute maht (mln eurot) | 1,67 | 10 |
| Avaliku ja kolmanda sektoriga sõlmitud lepingute maht (mln eurot) | 11,2 | 13 |
| Ülikooli hargettevõtete arv | 58 | 80 |
| Instituutide ühispublikatsioonide osakaal | 12,5% | 14% |
| Vähemalt B1-taseme eesti keele oskusega välistöötajate osakaal | 14,4% | 30% |
| Eesti keele kursustel osalenud välisüliõpilaste osakaal | 51% | 75% |
| Eestikeelsete kõrgetasemeliste publikatsioonide osakaal | 5,6% | 7% |
| Parima õpi- ja töökeskkonnaga ülikool | ||
| Tartu Ülikooli tulevate silmapaistvate õpitulemustega noorte osakaal | 41,6% | 50% |
| Doktoriõppe lõpetanute arv | 126 | 164 |
| Akadeemiline järelkasv (alla ja üle 50-aastaste akadeemiliste töötajate suhtarv) | 1,4 | 1,6 |
| Vilistlaste seotus jätkuõpingutega Tartu Ülikoolis | 43% | 46% |
| Töötajate tööheaolu (indeks vahemikus –3 ... +3) | 1,73 | 2,0 |
| Töötajate rahuolu ülikooli tugiüksustega | 88,8% | 92% |
| Kasvuhoonegaaside heide inimese kohta (kg CO2 e) | 1383 | 1000 |
| Arengufondi toetused ja tasemeõppe strateegilised arengutoetused | Vastutaja(d) | Toetus 2026 |
|---|---|---|
| 4.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadusülikool | ||
| 4.1.1. Motivatsioonipakett Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandisaajatele ja programmi „Euroopa Horisont“ Marie Skłodowska-Curie meetmes (MSCA) osalevatele järeldoktorite juhendajatele | P1 | 192 000 |
| 4.1.2. Eesti juurtega akadeemiliste töötajate strateegilise värbamise, järelkasvu ja Eestisse tagasipöördumise (repatrieerimise) toetamine | dekaanid | 240 000 |
| 4.1.3. Sildamistoetus kõrgetasemeliste uurimisrühmade stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks ning uurimistoetuste perioodilisuse mõju leevendamiseks | P1 | 500 000 |
| 4.1.4. Programmi „Euroopa Horisont“ partnerlustegevuses osalemine | P1 | 35 000 |
| 4.1.5. Kõrgetasemeliste avatud juurdepääsuga teaduspublikatsioonide avaldamise toetamine | P1 | 100 000 |
| 4.1.6. Ülikooli teadus- ja arendusprojektide juhtimise tugisüsteemi arendamine | P1 | 49 900 |
| 4.1.7. Õppekavade rahvusvahelistumise toetamine ja õpirände kasvatamine (tasemeõppe strateegiline arengutoetus) | dekaanid | 273 784 |
| 4.1.8. Õppetaristu arendamine (tasemeõppe strateegiline arengutoetus) | dekaanid | 535 323 |
| 4.1.9. Õppekorraldusprotsesside digiteerimine ja õppekorraldusspetsialistide võrgustikutöö arendamine projekti „ÕppeDigi“ abil | P2 | 30 000 |
| 4.1.10. Tehisaru rakendamine tugitegevuses | K1 | 140 000 |
| 4.1.11. Õpirändeprotsesside digiteerimine | P6 | 90 000 |
| 4.1.12. Akadeemiliste töötajate tööplaanide koostamist ja atesteerimist toetava IT-lahenduse arendamine | AS | 60 000 |
| 4.1.13. Keskse juurdepääsuhalduse vastavusse viimine ISO rahvusvaheliste infoturbenõuetega ja parimate tavadega | K1 | 79 000 |
| 4.1.14. Digitaalse infohalduse ja andmekaitse tagamine ÕIS2 arenduses | P2 | 40 000 |
| 4.1.15. Dokumendihalduse infosüsteemi, personali- ja majandustarkvara, sise- ja välisveebi hooldamine ja arendamine | K1, DF | 359 500 |
| 4.1.16. Isikutoimikute digiteerimise projekti eelanalüüs | K1 | 12 400 |
| 4.2. Ühiskondlikult mõjukas ülikoolÜhiskondlikult mõjukas ülikool | ||
| 4.2.1. Tehisaru rakendamine õppetöös (tasemeõppe strateegiline arengutoetus) | P2, dekaanid | 166 000 |
| 4.2.2. Õppekavade arendamine (tasemeõppe strateegiline arengutoetus) | dekaanid | 328 500 |
| 4.2.3. Õpingute katkestamise vähendamine (tasemeõppe strateegiline arengutoetus) | dekaanid | 645 954 |
| 4.2.4. Residentuuriõppe kaasajastamine, sh residentuuriprogrammides pädevuspõhise õppe väljatöötamine ja digisüsteemide arendamine | MV | 400 000 |
| 4.2.5. Eksperimentaalarenduse toetamine | P6 | 315 000 |
| 4.2.6. Ülikooli kaitseinnovatsioonivõime arendamine | P6 | 115 000 |
| 4.2.7. Erialadevaheliste rakendusuuringute alase võimekuse koondamine ja kasvatamine | SV | 63 920 |
| 4.2.8. Teaduskommunikatsiooni kaasajastamine ja uute võimaluste loomine akadeemiliste töötajate toetamiseks | HV, LT | 30 000 |
| 4.2.9. Ülikooli töötajate tehisarupädevuse kujundamine | P2 | 170 000 |
| 4.3. Parima õpi- ja töökeskkonnaga ülikool | ||
| 4.3.1. Professionaalse juhtimise arendamise toetamine | AS | 56 500 |
| 4.3.2. Lapsevanematest noorteadlaste teadlasrände vajaduspõhine toetamine | AS | 51 154 |
| 4.3.3. Võrdse kohtlemise edendamise uuringu tegemine Tartu Ülikoolis | AS | 41 500 |
| 4.3.4. Liikumis- ja heaoluprogramm „TÜ liigub“ | K1 | 130 000 |
| 4.3.5. Üliõpilasorganisatsioonide kaasamine ülikooli arengukava eesmärkide täitmiseks ehk operatsioon „Katalüsaator 2.0“ | P2, TÜÜE | 50 000 |
| 4.3.6. Vilistlaskoostöö arendamine | P2, K1 | 69 000 |
| 4.3.7. Ülikooli meenete väljapanemine külastatavamates õppe-hoonetes | K1 | 28 000 |
| 4.3.8. Ülikooli kriisijuhtimisvõimekuse kasvatamine | P6, K1 | 84 500 |
Arengukavast inspireeritud Tartu Ülikooli uus mainevideo
Videoloost saab vaadata, kuidas arengukava põhimõtted ülikooli igapäevaelus nähtavaks ja kogetavaks muutuvad.
Arengukava toetavad ka mitmed strateegiad
Ülikooli finantsstrateegia eesmärk on tagada ülikooli ja kõigi selle valdkondade pikaajaline finantsiline jätkusuutlikkus ning suurendada ülikooli tulemuslikkust kõikides õppe- ja teadusvaldkondades ning ühiskonna teenimisel.
Ülikooli ruumilise arengu strateegia eesmärk on tagada tänapäevane, tervist hoidev, turvaline ja paindlik füüsiline keskkond, mis toetab ülikooli teadus-, õppe- ja ühiskondlikku tegevust, ning seada paika selle keskkonna loomise arengusuunad ja põhimõtted. 3. märtsil 2026 kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu ruumilise arengu strateegia mõõdikud ja sihttasemed, mis võimaldavad eesmärkide täitmist süsteemselt hinnata.
Tartu Ülikooli Ida-Virumaa strateegias 2025–2030 esitatakse kooskõlas arengukavaga ülikooli peamised Ida-Virumaaga seotud teemavaldkonnad, tegevussuunad, eesmärgid, konkreetsed tegevused ja tulemusnäitajad aastaks 2030.
Peamised riskid ja nende maandamine
2024.–2025. aastal toimus ülikoolis riskide kaalutlemine, mille tulemuse alusel määrati 54 riskist 12 strateegiliseks. Järgnevas tabelis esitatud riski vähendamise meetmed hõlmavad tegevuskavas kirjeldatud tegevusi ja arengutoetusi 2026. aasta alguse seisuga.
| Strateegiline risk | Vastutav rektoraadi liige | Riski vähendav tegevus | Riski vähendav toetus | |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Teadus- ja arendus-tegevuse projekti-põhine rahastamine takistab ülikooli strateegiliste eesmärkide (nt kõrgetasemelised ja jätkusuutlikud teaduserialad, akadeemiline järelkasv) saavutamist | P1 | 1.1.1. teadus- ja arendustegevuse toetuse jagamise mudeli uuendamine, 1.1.3. välisrahastuse taotlemise ja projektihalduse teenuste arendamine, 1.1.4. akadeemiliste töötajate ametijuhendite ja karjääriraja uuendamine, 3.2.2. doktoriõppe kohtade arvu suurendamine. | 4.1.1. ERC grandisaajate ja MSCA juhendajate motivatsioonipakett, 4.1.3. uurimisrühmade sildamistoetus. |
| 2. | Alarahastuse taga- järjel halveneb teaduse kvaliteet (takistatud on erialadevaheline ja -ülene koostöö ühiskondlikult ja majanduslikult oluliste uurimissuundade arendamiseks) | P1 | 1.1.1. teadus- ja arendustegevuse toetuse jagamise mudeli uuendamine, 1.1.3. välisrahastuse taotlemise ja projektihalduse teenuste arendamine, 1.1.4. akadeemiliste töötajate ametijuhendite ja karjääriraja uuendamine, 2.2.1. erialadevahelise koostöö kasvatamine, 2.2.2. erialadevaheliste koostööformaatide loomine, 2.3. teadmussiirde arendamine. | |
| 3. | Akadeemilise järelkasvu ebapiisavus ohustab ülikooli konkurentsivõimet ja doktorantuuri kvaliteeti | P1 | 1.2.7. välisturundus välisteaduskoostöö tihendamiseks ja välistöötajate värbamiseks, 2.4.4. Eesti juurtega akadeemiliste töötajate repatrieerimine, 3.2. akadeemilise järelkasvu kindlustamine. | 4.1.1. ERC grandisaajate ja MSCA juhendajate motivatsioonipakett, 4.1.2. Eesti juurtega akadeemiliste töötajate repatrieerimise toetus, 4.3.2. lapsevanematest noorteadlaste teadlasrände toetamine. |
| 4. | Töötajate ülekoormus halvendab teadustöö kvaliteeti | AS | 1.3.1. tehisaru lõimimine põhi- ja tugitegevusse, 2.1.3. tehisaru rakendamine õppetöös, 3.1.1. juhtide ja töötajate koolitused, 3.1.2. ülikooli heaolu ja ühtekuuluvuse edendamine, 3.3.5. töökeskkonna sihipärane arendamine. | |
| 5. | Ülikool ei suuda pakkuda konkurentsivõimelist töötasu | RE | 1.1.3. välisrahastuse taotlemise ja projektihalduse teenuste arendamine, 1.2.2. võõrkeelsete ühisõppekavade ja veebiõppe arendamine välistulu kasvuks, 2.3. teadmussiirde arendamine. | |
| 6. | Küberründe tagajärjel toimub andmeleke | K1 | 1.3.3. baastaristu ja kesksete infosüsteemide uuendamine, 1.3.5. andmekogude kasutamise suurendamine ja digitaristu tagamine, 1.3.8. teabehalduse raamistiku loomine, 3.3.1. kriisijuhtimisvõimekuse kasvatamine ja toimepidevuse tagamine, 3.3.3. infoturbe terviksüsteemi juurutamine. | 4.1.13. juurdepääsuhalduse arendamine, 4.1.14. ÕIS2 arendamine, 4.1.15. infosüsteemide, tarkvarade ja veebi hooldamine ja arendamine. |
| 7. | Kriitiliste andmete varukoopiate puudumisel ja füüsilise rünnaku korral ei ole andmete säilimine tagatud | K1 | 3.3.1. kriisijuhtimisvõimekuse kasvatamine ja toimepidevuse tagamine, 3.3.3. infoturbe terviksüsteemi juurutamine. | |
| 8. | Tark- või riistvararikkest tulenevad info-süsteemide katkestused halvavad ülikooli tegevuse | K1 | 1.3.2. digiarengu strateegia väljatöötamine, 1.3.3. baastaristu ja kesksete infosüsteemide uuendamine, 1.3.4. teadus- ja õppetaristu arendamine, 1.3.5. andmekogude kasutamise suurendamine ja digitaristu tagamine, | |
| 9. | TÜ ei täida IT-süsteemides õigusaktidest tulenevaid andmekaitsenõudeid | K1 | 1.1.2. teaduseetika ja pädevuse arendamine, 1.1.5. avatud teaduse poliitika väljatöötamine, 1.3.2. digiarengu strateegia väljatöötamine, 1.3.8. teabehalduse raamistiku loomine, 3.3.3. infoturbe terviksüsteemi juurutamine. | 4.1.13. juurdepääsuhalduse arendamine, 4.1.14. ÕIS2 arendamine, 4.1.15. infosüsteemide, tarkvarade ja veebi hooldamine ja arendamine. |
| 10. | Rahvusvahelise õppe jätkusuutlikkuse saavutamine on raske | P2 | 1.2. rahvusvahelise koostöö arendamine, 1.4.3. Ukraina akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste rände toetamine, 2.1.1. õppekavade uuendamine, 2.1.4. paindlike õppevormide arendamine, 2.4.1. eesti keele õppe tagamine välisüliõpilastele ja -töötajatele. | 4.1.7. õppekavade rahvusvahelistumise toetamine, 4.1.11. õpirändeprotsesside digiteerimine, 4.2.2. õppekavade arendamine. |
| 11. | Ülikooli ettevaatusabinõud julgeolekuohtude maandamiseks on ebapiisavad | RE | 1.4.2. koostöö Ukrainaga kaitseinnovatsioonivõime kasvatamiseks, 3.3.2. teadusjulgeoleku meetmete kavandamine. Toetus: 4.2.6. kaitseinnovatsioonivõime arendamine. | |
| 12. | Ülikool ei ole kriisiolukordadeks valmis | RE | 1.4.2. koostöö Ukrainaga kaitseinnovatsioonivõime kasvatamiseks, 3.3. toimepidevuse tagamine. | 4.3.8. kriisijuhtimisvõimekuse kasvatamine. |
Uudised
Vaata lisaks
27. oktoobril 2025 toimus Tartu Ülikooli peahoone aulas ja veebis Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“, mille eesmärk oli algatada arutelu ühiskonnale ja ülikoolile olulistel teemadel.
2024. aasta kevadest 2025. aasta kevadsuveni koostati arengukava komisjoni eestedamisel Tartu Ülikooli järgmist arengukava aastani 2035, et panna paika ülikooli järgmise kümne aasta eesmärgid.
2024. aasta kevadel ja suvel toimusid ideekorjed ülikooliperelt, arengukava väljatöötamise komisjonis ning nõukogu ja senati ühisistungil, kus seati eesmärgiks välja valida suunad, milles soovitakse saavutada arenguhüpe. Sügisel valmis RAKE analüüs ülikooli mõjutavatest ühiskondlikest arengutrendidest.
Sügisel valmis ideekorjete ja ühiskondlike arengutrendide põhjal arengukava esimene versioon viie võimaliku arengusuunaga. Seejärel kaasati ülikoolipere aruteludesse kahes osas:
- arengutrendide hindamisel osales 713 töötajat (sh 207 tugiüksustest ja 506 akadeemilistest üksustest), samuti hulk üliõpilaste esindajaid;
üksuste juhtide kaudu andsid viiele välja pakutud arengusuunale oma tagasisidet 44 üksuse töötajad.
Detsembris valmis kaasamise tulemusena järgmine arengukava tööversioon.
2025. aasta esimesel kohtumisel jaanuaris täiendas uut tööversiooni arengukava koostamise komisjon.
Veebruaris täpsustas arengukava koostamise komisjon koos valdkondade ja tugiüksustega arengusuundasid, nende eesmärke ja põhinäitajaid.
10. märtsi istungil arutas arengukava senist seisu Tartu Ülikooli nõukogu.
Märtsist maini täpsustas arengukava koostamise komisjon koostöös rektoraadiga arengusuundasid ja eesmärke.
12. mai erakorralisel istungil arutas arengukava uuesti Tartu Ülikooli nõukogu.
30. mai istungil kiitis Tartu Ülikooli seant heaks Tartu Ülikooli uue arengukava A2035 kavandi ja soovitas Tartu Ülikooli nõukogul see vastu võtta.
Tartu Ülikooli nõukogu kiitis arengukava heaks 16. juuni istungil.
- Tõnu Esko, arendusprorektor (komisjoni esimees)
- Mari Moora, teadusprorektor
- Aune Valk, õppeprorektor
- Kstina Noormets, kantsler
- Kalle Hein, finantsjuht
- Taivo Raud, rektoraadi büroo juhataja
- Kristi Kerge, rahvusvahelise koostöö juht
- Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika professor
- Klaarika Marton, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi juhataja
- Margit Keller, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor
- Uku Vainik, käitumisgeneetika kaasprofessor
- Sander Pajusalu, meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan, kliinilise geneetika kaasprofessor
- Priit Kaasik, funktsionaalse morfoloogia professor
- Johann Langemets, loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadusprodekaan, funktsionaalanalüüsi kaasprofessor
- Liis Siinor, füüsikalise keemia teadur
- Jaanika Anderson, TÜ raamatukogu direktor
- Renar Kihho, üliõpilaskonna esimees, üliõpilaste esindaja
- Martin Meitern, arendusnõunik
