Emakeeleolümpiaad kogub ka noormeeste seas üha enam populaarsust

13.–14. märtsil toimus 32. emakeeleolümpiaad „Sõnavara ja stiil“. Kokku osales üle Eesti 83 õpilast, kellest tänavu 17 olid noormehed.

Emakeeleolümpiaadi tänavuses lõppvoorus pidid võistlejad tundma sõnade harvu grammatilisi vorme, tänapäevastama 1806. aastast pärit katekismuse tekst, parandama kantseliiti ja toortõlkeid, tundma kujundliku keele võtteid ning lugema Albert Kivikase teksti, põhjendades tema väiteid või vaieldes neile vastu.

Tööle järgnenud mängulisel õhtupoolikul otsiti nutiorienteerumise käigus luuletusi ning mõistatati harvade sõnade tähendusi. Emakeelepäeval käidi traditsioonilisel olümpiaadiekskursioonil. Sel korral külastati Riigikogu, kus tutvuti majaga ning roniti Pika Hermanni torni.

„Oleme selle üle väga uhked, et tavapärase käputäie asemel osales tänavu suisa 17 noormeest,“ märkis žürii esimees Merilin Aruvee. „Loodame, et need poisid ka meie juurde õppima jõuavad, sest just eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal valitseb suur noormeestepõud,“ lisas lektor Aruvee.

Võistlus toimus kolmes vanuseastmes: 7.–8. klass, 9.–10. klass ning 11.–12. klass. Lõppvooru kutsuti 87 õpilast üle Eesti, kellest seitse valiti välja uurimistööde põhjal ning 80 piirkonnavooru töö tegijatest. Olümpiaadi piirkonnavoorust võttis osa 1570 õpilast üle Eesti.

„Tähelepanu väärib, et noorimas astmes võitis võõrkeelses keelekeskkonnas elav tütarlaps, kelle piirkonnavooru töö tegemiseks žürii eraldi loa andis ning töö ka ise parandas,“ täheldas žürii esimees.

Olümpiaadi lõppvooru võitsid noorimate hulgas 7. klassi õpilane Kertu-Birgit Anton Brüsseli II Euroopa koolist, keskmises vanuseastmes Tallinna 21. kooli õpilane Luisa Susanna Kütson ning vanimatest Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Hanna Marrandi, kes pälvis esikoha juba teist aastat järjest. Ülevaate tulemustest leiab Teaduskooli lehelt (http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2016_17_lv_tulemused.pdf ).

Järgmise aasta olümpiaadi teemaks on „Eesti riigikeel 100“ ning uuendusena lubatakse uurimistööna esitada ka Vikipeedia artikleid, et panustada „Miljon+“ projekti (http://www.miljonpluss.ut.ee/).

Kümme parimat olümpiaadilist pääsevad sisseastumiskatseteta Tallinna ülikooli (https://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope/eritingimustel-vastuvott), Tartu ülikool ootab õppima viit edukamat (http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/eritingimus).

Lisainfo:
Ene Örd, TÜ teaduskooli olümpiaadide projektijuht, ene.ord@ut.ee
Merilin Aruvee, žürii esimees, merilin@tlu.ee