Auliikmed

Tartu Ülikooli auliikmeks nimetatakse isikuid, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Tartu Ülikooli põhikirjalise eesmärgi saavutamisele, muu hulgas olulise rahaliselt hinnatava toetusega. Aunimetus on asutatud 1852. aastal. Aunimetusega kaasneb medal.

Auliikmeks nimetamise ettepanekuid võivad teha ülikooli nõukogu ja senati liikmed ning valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud. Auliikmeks nimetamise otsustab ülikooli nõukogu.

Auliikme nimetuse ja medali annab rektor üle rahvusülikooli aastapäeva aktusel 1. detsembril.

Auliige 2017

Harry Huge

2012
Gunnar Vasar (postuumselt)

2009
Erich Rannu
Nadia Walter-Tschishewsky
Ago Peters

2008
Olga Sternik
Horst-Werner Maier-Hunke
Voldemar Jaanberg (postuumselt)

2007
Toomas Sildmäe

2006
Freidrich Fred Raimond Allik (postuumselt)
Helgi Nirk (postuumselt)

2004
Walter Keller
Elmar Tampõld

2002
Linda Roose Kaljot
Magda Puusepp (postuumselt)

2001
Henning Kramer

1999
Bengt von zur Mühlen
Pekka Artturi Oinonen

1998
Jochen Friedrich Kirchhoff
Toivo Miljan
Aare-Ruth Mörner
Aino Järvesoo

1997
Wolfgang Haβe
Nils Otto von Taube

1996
Egon Brinkschmidt
Uffe Ellemann-Jensen
Hans-Dietrich Genscher

1995
Wilhelm Held
Tõivelemb Kivikas
Ekkehard Pabsch
Laine Silvere-Pant
Maria Wasna

1990
Endel Aruja
Hilja Aun
Maret Aun
Nikolai Küttis
Walter Väärsi

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta keeleteo auhinna üleandmine. Pildil Tartu Ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Ülikooliõpik „Rakubioloogia“ valiti Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta keeleteoks

Sõna "eetika" värvilise kujundusega

Kadri Simmi koostatud „Praktilise eetika käsiraamat. Õpik kõrgkoolidele ja gümnaasiumidele“ võitis 2023. aasta parima eestikeelse õpiku auhinna 

Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistluse võitjad Mihkel Köster ja Liis Köster

Üliõpilased täiendasid taas Eesti arhitektuuri ajalugu Vikipeedias