Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor korraldas koostöös Tartu Ülikooli liikumislaboriga ülikooli liikuvusuuringu, et toetada kestliku liikumise korraldamist ülikoolis.
Uuringu tulemused annavad aluse liikumisega seotud keskkonnapõhimõtete sõnastamiseks ja liikuvuskava koostamiseks ülikoolis. Uuring koosneb ülikooliperet hõlmavast küsitlusuuringust, liikumist iseloomustavate teiseste andmete analüüsist ja aruteludest ülikooli üksuste töötajatega.
Liikuvusuuring keskendus ülikooli töötajate ja tudengite ülikoolitöö ja -õpingutega seotud liikuvusele kogu Eestis. Tartu Ülikoolis töötab üle 4000 inimese ja õpib üle 14 000 tudengi. See on Eesti mõistes märkimisväärne arv inimesi, kes peab regulaarselt valima, kuidas ülikoolihoonete vahel liikuda: kas kõndida jalgsi, sõita rattaga, kasutada ühissõidukit või eelistada autot.
Ülikoolil on suuremad keskused viies Eesti linnas - Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, aga liigutakse ka Tõravere ja teiste uurimiskeskuste vahel. Laiemalt käsitletigi liikuvusuuringus ka kaugtöö tegemist, lähetusi, ülikoolile kuuluvate parklate kasutust, tunniplaanide alusel tuvastatavat liikumisvajadust ning rattaringluse jalgrataste kasutust ülikoolihoonete läheduses asuvates rattaparklates.
Indiviidi puhul räägime sageli ühest kohast teise liikumisest ja sellest, milliseid liikumisviise ta selleks kasutab. Kui aga vaadata inimeste liikumist laiemalt, sealhulgas nende võimalusi liikuda, samuti transporditaristut, liikumisviise soodustavaid või takistavaid tegureid ning liikumise mahtu, siis kokkuvõtvalt räägime juba liikuvusest. Seetõttu nimetamegi siinset uuringut Tartu Ülikooli liikuvusuuringuks.
Uuringu tulemused annavad ülikoolile tõenduspõhise teabe liikumisega seotud eesmärkide seadmiseks ning aitavad koostada paremad tegevussoovitused, mida saab ülikool kasutada oma liikuvuskava koostamisel ja rakendamisel.
Liikuvusuuringu korraldas ja kogutud andmeid töötles Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor koostöös Tartu Ülikooli liikumislaboriga. Uuringu vastutav korraldaja oli linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom.