Skip to main content

Teadus kestliku arengu heaks. Eesti aastal 2035

Kuidas saab Tartu Ülikool olla suunanäitaja, et ka aastal 2035 oleks Eesti riik, kus igaüks meist tahab elada? Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ tegeleb tulevikusihtide seadmisega. Tartu Ülikooli teadlased räägivad, millised on Eesti olulised arenguvajadused nende eriala vaatepunktist ja kuidas saab ülikool aidata kaasa nende eesmärkide täitumisele.

Me ei tea, milline on maailm aastal 2035. Vaadates, kui kiiresti tööturg juba täna muutub, siis on selge, et Eesti haridussüsteem vajab väga põhimõttelisi muutusi. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor Raul Eamets ja haridustehnoloogia magistriõppe programmijuht Emanuele Bardone räägivad, mida teeb ülikool juba praegu selleks, et iga inimene saaks paindlikult õppida kogu elukaare jooksul.

Tartu Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Siiri Silm ning sotsioloogia vanemteadur Kati Orru räägivad, kuidas võiks ühiskond võita, kasutades mobiilpositsioneerimise andmeid ja riivamata seejuures inimeste eraelu puutumatust.

Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel ja semiootika teadur Mari-Liis Madisson räägivad strateegilisest muljehaldusest ehk infomõjutustegevusest, mida rakendatakse süsteemselt suuremate ühiskondlike toimijate, näiteks erakondade või riikide tasandil. Sellise tegevuse sihiks on auditooriumi liikmete poolehoiu võitmine ja konkreetsetest päevakajalistest konfliktidest tähenduse vormimine, aga ka üldisemate väärtushoiakute ja identiteedi kujundamine mõjutajale sobilikus suunas.

Meie igapäevane suhtlus hõlmab palju andmeid, mida saadame elektrooniliste seadmete kaudu. Eesti ID-kaart, e-hääletamine, internetipangandus, erinevad infosüsteemid ja palju muud, millega oleme igapäevaselt harjunud, võivad paratamatult sattuda rünnakute objektiks. Tartu Ülikooli krüptograafia professor Dominique Unruh ja infoturbe professor Raimundas Matulevičius räägivad videos, milliste küberohtude ennetamisega tegelevad meie teadlased.

Ligi kolmandik maailma teadaolevast liigirikkusest elab mullas ning igaühel neist on seal oma roll ja põhjus. Muldade tervise heaks tehtavad teod või tegemata jätmised võivad küll näida ja vahel ollagi tülikad, kuid ajapikku muutuvad need paratamatult möödapääsmatuks. Tartu Ülikooli taimeökoloog Tanel Vahter räägib videos, miks on meil vaja teada, milline on Eesti põllumuldade bioloogiline seisund, kes seal elavad ning kas seal on piisavalt elanikke.

Elame elurikkuse kao ja kliimakriisi ajal. Tänased muutused keskkonnas on inimkonna intensiivse toimetamise tõttu tempokamad kui kunagi varem. Peame loomulikuks, et meil toimivad aineringed, on tagatud puhas vesi ja õhk, mullateke, on säilinud looduskeskkond, mida vajame oma vaimse ja füüsilise tervise jaoks. Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm räägib videos, kuidas oleme oma tegevusega ohtu seadmas meile enesestmõistetavaks peetavaid hüvesid.

Me kõik tahame elada pikalt ja hea elukvaliteediga. Tartu Ülikooli teadlased on teinud 20 aastat põhjalikku eeltööd selleks, et meil kõigil oleks rohkem tervena elatud eluaastaid. Vaata videost, milline on Tartu Ülikooli teadlaste koostöö Eesti perearstidega ja kuidas võib iga inimene sellest võita.

Kuidas saab ülikool toetada targa ühiskonna arengut? Näiteks TÜ arvutiteaduse instituut on järjepidevalt kasvatanud koostööd ettevõtete ja avaliku sektoriga ning loonud mitmeid koostööformaate: näiteks IT-tööstusmagistrantuuri, Sandbox disainmõtlemise ja digitootejuhtimise programmi, ühiseid teadus- ja arendusprojekte ja võrgustikukohtumisi. Kõik need tegevused toetavad teaduspõhise ühiskonna arengut -  üheskoos jõuame rohkem!

#teadus #ühiskonnale
Kaitstud doktoritööd

Gerli Silm kaitseb doktoritööd „Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts“

Jaga
08.08.2022
#teadus
Inimesed kasutamas mobiiltelefoni

Õpilased kipuvad sotsiaalmeedias õpetajaid luurama

Jaga
08.08.2022
#teadus #ühiskonnale

Christiana Holsapple kaitseb doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“

2. septembril kell 18.30 kaitseb Christiana Holsapple folkloristika erialal doktoritööd „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity“
Jaga
03.08.2022