Tartu Ülikooli ajaloolised hooned

Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri pärleid Eestis. Hoone ehitati aastatel 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Tiibhooned, nagu ka kirik, ehitati hiljem, aastatel 1856–1859.

Peahoone rajati Toomemäe jalamile sõjas hävinud Maarja kiriku krundile. Ühtaegu range ja suursugune hoone tõuseb Tartu linnasüdames majesteetlikult esile nii oma mõõtmete kui ka hea asukoha tõttu, paigutatuna tänavajoonest tahapoole kõrgemale terrassile.

Peahoone külastusi korraldab hoone vasakus tiivas asuv Tartu Ülikooli kunstimuuseum.

19. sajandil paljudele kuulsatele arstidele ja teadlastele töökohaks olnud anatoomikum kerkis Johann Wilhelm Krause projekteerituna aastal 1805 Toomemäe lõunanõlvale Rootsi-aegse Karl Gustavi bastioni asukohale. Esialgu klassitsistliku rotundina valminud hoonele ehitati aastatel 1825–1827 Krause projekti järgi juurde poolkaarjad tiibhooned. Tänapäevase kuju omandas anatoomikum aastail 1856–1860 lisatud viimase suure juurdeehitusega.

Nüüdse nime – vana anatoomikum – sai hoone 1888. aastal seoses nn uue anatoomikumi valmimisega.

Tartu tähetorn, oma aja tähtsamaid astronoomiakeskusi maailmas, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808−1810 Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale.

Tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise ning teoreetilise ja eksperimentaalfüüsikaga. Tartu tähetorni viis maailma teadusajalukku observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mõõtis 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määras kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Alates 2011. aastast tegutseb tähetorn muuseumina.

13.–16. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus.

Ülikooli taasavamise järel otsustas arhitekt Johann Wilhelm Krause rajada toomkiriku kooriossa ülikooli raamatukogu. Tema plaan teostus ja raamatukogu valmis aastaks 1807. Krause suurejoonelised plaanid nägid ette, et kiriku tornidesse rajataks observatoorium, kuid see idee jäi teostamata.

1981. aastal kolis Tartu Ülikooli raamatukogu uude, vastvalminud hoonesse ning sellest ajast tegutseb Toomemäel endise toomkiriku varemetes asuvates ruumides ülikooli muuseum.