Küberpättide andmepüük laienes hüppeliselt koroonapandeemia tõttu

Koroonaviiruse pandeemia tõttu on hoogustunud andmepüügi juhtumid, sest viirusepuhangust tekkinud hirmu ja ebakindlaust on küberkurjategijatel lihtne ära kasutada inimestelt andmete välja meelitamiseks.

Andmepüügi (ingl phishing) eesmärk on välja petta erinevaid andmeid, näiteks kasutajanimesid, paroole ja pangaandmeid.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak ja sotsioloogia doktorant Kristjan Kikerpill uurisid ingliskeelses meedias ilmunud uudislugusid, mis kajastasid COVID-19 pandeemiat ärakasutatavaid andmepüügi kaasuseid. Kokku analüüsisid nad 563 uudislugu, milles kajastus kokku 1040 erinevat andmepüügi katset. 

"Andmepüük on ümbritsenud meid aastaid, ainult et COVID-19 kontekstis see hoogustus tohutult," ütles Siibak. Google'i andmete kohaselt saatsid petturid kevadel Gmaili kasutajatele ühe päeva jooksul 18 miljonit petukirja, mis olid seotud COVID-19-ga. Päevas blokeerib Google rohkem kui 100 miljonit andmepüügi kirja.

Koroonaviiruse pandeemiat on küberpättidel hea ära kasutada, sest see mõjutab põhimõtteliselt kõiki inimesi. "Küberpättidel oli lihtne saak, selle hirmu ja teadmatuse kontekstis ära kasutada viirusepandeemiat ja muuta see infopandeemiaks, nagu teadlased on maininud," ütles Siibak.

Loe edasi ERR Novaatorist