Kuidas läks Tartu Ülikooli üliõpilastel ja õppejõududel koroona-aastal?

2020. aasta märtsis alanud eriolukord tõi õppetöös kaasa muudatusi, mis on olnud katsumusrohked nii üliõpilastele kui ka õppejõududele. Et selgitada välja, kuidas mõjutas 2020/2021. õppeaasta osaline kaugõpe üliõpilaste ja õppejõudude toimetulekut, tellis ülikooli juhtkond kaks uuringut. Mõlemad uuringud – „Üliõpilaste toimetulek koroona-aastal: kogemus Tartu Ülikoolis“ ja „Õpetamise väljakutsed distantsõppes. Õppejõudude tagasiside“ – tegi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu tegijad tähistavad sõnaga koroona-aasta 2020/2021. õppeaastat.

Tervikuna pole õppetöös edasijõudmine kannatanud

Üliõpilaste uuringu eesmärk oli saada teada, kuidas nad pikalt kestnud distants- ehk kaugõppega toime tulid ning mil moel mõjutas see õppeedukust. Samuti uuriti, millisel üliõpilaste rühmal oli kõige keerulisem kaugõppega toime tulla. Arvestades kaugõppe negatiivseid külgi, näiteks vähesemat suhtlemist ja ekraaniväsimust, on üliõpilased koroona-aastaga hästi toime tulnud ning üldises plaanis ei ole õppetöös edasijõudmine kannatanud.

Eksamihinnete jaotumine püsis pandeemiaeelsel ajal semestrite arvestuses sarnane, kuid viimasel kolmel semestril on hinde A osakaal märgatavalt kasvanud. Tõenäoliselt tuleneb hinnete paranemine eelkõige muutunud hindamisviisidest ja üliõpilaste võimalusest ise oma aega planeerida, kuid välistada ei saa ka akadeemilist petturlust.

Joonis 1. Õppetulemuste osakaal üle ülikooli semestrite kaupa (hinded A, B, C, D, E, F ja mitteilmunud ehk MI).

Koroona-aasta ning kaugõpe on mõjutanud Eesti ja välisüliõpilaste õpingute katkestamist erinevalt.

Üldpilti vaadates katkestati õpinguid 2020/2021. õppeaasta sügissemestril vähem kui neljal eelnenud sügisel.

Joonis 2. Õpingute katkestamine sügissemestritel valdkondade kaupa

Kõige keerulisem oli välisüliõpilastel ja esmakursuslastel

Sõltuvalt mõõdikust oli kaugõppega keerulisem toime tulla esmakursuslastel ja välisüliõpilastel. 2020/2021. õppeaastal katkestasid õpinguid eelkõige välisüliõpilastest esmakursuslased, sest osa neist ei jõudnudki üleilmsete reisipiirangute tõttu Eestisse. Eestikeelsete üliõpilaste katkestamine on endiselt langusteel.

Joonis 3. Välisüliõpilastest esmakursuslaste õpingute katkestamine valdkondade kaupa

Õpingutega toimetuleku raskustele viitab ka üliõpilaste akadeemilise puhkuse võtmine kevadsemestritel.

Joonis 4. Üliõpilaste akadeemilise puhkuse võtmine kevadsemestritel valdkondade kaupa

Samuti on koroona-aasta mõjutanud eelkõige magistriastme esmakursuslaste õpirännet, sest nemad suunduvad vahetussemestriks või -aastaks välismaale õppima kohe sügissemestril.

Välismaal praktikal käimist pole koroona-aasta niivõrd mõjutanud, sest suur osa välismaal praktika tegijatest on meditsiiniteaduste Soome välisüliõpilased, kes on koroonapiirangute ajal saanud naasta kodumaale ja sooritada praktika seal.

Üliõpilaste tagasiside õppekavade ja õppeainete kohta

Üliõpilaste tagasisidet õppekavade kohta küsiti viimasel kahel õppeaastal kevadsemestri lõpus ning see andis võimaluse 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaasta tulemusi võrrelda. Kuna mõlemal õppeaastal rakendati osalist kaugõpet, ei ole võimalik tulemusi võrrelda pandeemiaeelse ajaga. Kokkuvõttes on tulemused kahel aastal väga sarnased ja üliõpilaste tagasiside pigem positiivne.

Kõige suurem vastuste erinevus tuleb välja küsimuses, millega sooviti teada, kui palju üliõpilased väljaspool loenguid ja seminare üheskoos õppisid.

Joonis 5. 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaasta õppekavade tagasiside võrdlus
1. küsimus: füüsiline õppekeskkond (hooned, auditooriumid, raamatukogu, ja arvutiklassid) toetab minu õppimist.
2. küsimus: veebipõhised keskkonnad ja rakendused toetavad minu õppimist (Moodle, Sisu, Panopto, LimeSurvey, Google Drive jmt).*
3. küsimus: mul oli õppekorralduse (sh muudatuste) kohta piisavalt infot.
4. küsimus: iseseisvate tööde esitamise tähtajad ja kontrolltööd jaotusid ühtlaselt.
5. küsimus: olen õppinud koos kaasüliõpilastega väljaspool loenguid ja seminare.
6. küsimus: tunnen, et olen olnud oma õpingutes edukas.
* 2020/2021. õppeaastal muudeti 2. küsimuse sõnastust: infosüsteemid ja digitaalsed keskkonnad toetavad minu õppimist.

E-keskkondadega, mida õppejõud kasutasid, olid üliõpilased pigem rahul. Kõigis valdkondades on üle poole üliõpilastest tundnud, et e-keskkonnad toetavad nende õpinguid.

Samuti andsid üliõpilased e-õppe kohta väga positiivse tagasiside ja tundsid, et e-õpe toetas nende õppimist ainekursuse läbimisel.

Joonis 6. Üliõpilaste hinnang, kuivõrd e-õpe toetas nende õppimist ainekursuse läbimisel

Õppejõudude tagasiside kaugõppe kohta

Õppejõudude uuringu tulemuste põhjal võib väita, et õppejõud ise hindasid ülikooli toimetulekut seoses õpetamise ja õppimisega 2020/2021. õppeaasta valdavalt heaks või väga heaks.

Joonis 7. Hinnangud ülikooli toimetulekule seoses õpetamise ja õppimisega 2020/2021. õppeaastal valdkondade kaupa

Enamik küsimustikule vastanud õppejõududest leidis, et nad said ülikooli kaudu piisavalt teavet õppekorralduse kohta ja neil oli piisavalt vahendeid kaugõppe korraldamiseks. Kaugõppe kestel rakendati mitmekesiseid veebiplatvorme ja programme. Enim kasutati kaugõppemeetoditena veebiseminare, -loenguid ja -eksameid ning neid hinnati ka üliõpilaste kaasamisel ja õppimise toetamisel tõhusaimaks.

Esile võib tõsta mitmeid kaugõppekogemusega kaasnenud positiivseid aspekte. Näiteks hindasid õppejõud oma digioskuste arengut ning õnnestunuks peeti ka veebikaitsmiste võimalusi. Kõige olulisemaks võib pidada ehk seda, et kaugõppekogemusele tuginedes kavatsetakse väljatöötatud veebipõhiseid õppe-, juhendamis- ja hindamismeetodeid ning -vahendeid kasutada ka edaspidi, et õpet paindlikumaks muuta.

Samas puutusid õppejõud 2020/2021. õppeaastal kokku ka probleemidega. Kaugõppele üleminek ja sellega seotud ümberkorraldused suurendasid märkimisväärselt õppejõudude töökoormust. Ümberkorraldusi õppes ja hindamises hinnati samaväärseks uue aine ettevalmistamisega, kuid samas tajusid õppejõud, et tehtud tööd ei tunnustata selle vääriliselt. Probleemina võib esile tuua teadmatuse eelseisva suhtes – info õppetöö korralduse võimaluste kohta muutus nädalate jooksul, seetõttu tuli uuele infole üha uuesti reageerida ning pikemaajalise tervikliku planeerimise asemel oli võimalik otsida vaid ajutisi lahendusi. Selle tulemusel kannatas kokkuvõtteks ka õppejõudude vaimne ja füüsiline heaolu.

Kogeti tehnilisi probleeme oma arvuti, internetiühenduse ja veebiprogrammidega, kuid õppetöö tegemist häirisid ka üliõpilaste tehnilised probleemid. Eriti kaugõppeaja alguses tuli õppejõududel õppetöö läbiviimiseks ja hõlbustamiseks vajalikke lisavahendeid sageli soetada enda (teadus)raha eest, kuna ülikooli pakutavaid vahendeid ei jätkunud kõigile. Kohati puudus ka ülevaade valdkondades kättesaadavatest tehnilistest võimalustest. Õppejõude häiris ka vähene kontakt veebiloengutes ja -seminarides: üliõpilased jätsid veebikaamera sisse lülitamata või tegelesid õppetöö ajal teiste tegevustega ning see ei võimaldanud õppejõududel luua õppijatega tõhusat kontakti.

Muret tunti veebipõhise hindamise usaldusväärsuse pärast, eriti juhtudel, kus veebipõhiste eksamite tulemused olid varasematega võrreldes oluliselt paremad. Akadeemilise petturluse võimalusi minimeerivate või välistavate veebieksamite ettevalmistus nõudis õppejõududelt palju lisaenergiat, kuid samas leiti, et üliõpilaste jaoks nõudis kaugõppes hinde saamine võrreldes tavaõppega märkimisväärselt vähem pingutust. Probleemne oli õppejõudude hinnangul ka tõhusate praktikumide tegemine kaugõppes, eriti näiteks meditsiiniteaduste või humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee