Kunst või teadus
Novembris avatud näitus võtab esimest korda põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Tänapäeval, mil üha suurem osa infost on visuaalne ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum, tasub värske pilguga vaadata ka ajaloolisi teadusjooniseid. Piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel.
Tähelepanu keskmes on loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimine 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Sel ajal olid need teadusharud tihedalt põimunud rassiteaduse ja kolonialismiga. Nagu teadmiste ajalugu tervikuna, on ka pildid lahutamatult seotud võimuga.
„Piltide rolli ei saa mitte mingil juhul alahinnata ja seda teadmist kasutati juba aastatuhandeid tagasi võimu tugevdamiseks. Teaduses ei ole piltidel üksnes kõrvaline roll teadmiste vahendajaina, vaid need osalevad aktiivselt uute teadmiste loomisel ning arusaamade kujundamisel,“
Näitusel vaadeldakse Eesti teaduspildi vastuolulisi suhteid Vene impeeriumi valduste kaardistamise ja kontrollimisega. Fookuses on ka kogudes leiduva materjali päritolu ja muuseumieetika küsimused: kuidas leida uusi viise teaduskogude kujunemise ajaloos peituva sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse uurimiseks ja esitamiseks?
Nii Eesti teadusele kui ka kunstile andis tugeva tõuke ülikooli taasavamine Tartus 1802. aastal. Lisaks Tartu Ülikooli kogudele saab näha teaduspilte teiste Eesti teadus- ja mäluasutuste kogudest ning tutvuda joonistajate ja illustraatoritega, kes on siiani „päris“ kunstnike ja teadlaste kõrval varju jäänud. Tähelepanu juhitakse ka naiste unustatud rollile siinses kunsti- ja teadusloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub nüüdisaja kunstniku Kristina Normani loovuurimuslik teos „Võrdlev anatoomia“.
Näitus toimub Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös.
Näitus on avatud 19. maini 2024.
Täname: C. R. Jakobsoni talumuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Maaülikool, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Ülikooli anatoomia osakond, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, erakogud, Mare Isakar, Ulje Natus, Seidi Raid, Moonika Teemus
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Böckler-Mare-Balticum-Stiftung
Päise illustratsioon: tundmatu kunstnik Alexander Postelsi järgi. Durvillea utilis. Koloreeritud litograafia. Illustratsioon Alexander Postelsi ning Franz Joseph Ruprechti teosele „Illustrationes algarum" Peterburi, 1840. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Näituse meeskond
Kuraatorid: Jaanika Anderson, Linda Kaljundi, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg, Ken Ird
Näituse kujundus ja visuaalne identiteet: Jaanus Samma
Meediagraafika kujundus: Külli Kaats ja Maarja Roosi
Koordinaatorid: Külli Lupkin, Magdaleena Maasik
Haridusprogrammid: Klaus-Peeter Ladva
Ligipääsetavus
Liikumine
- Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi kolmandal korrusel, kuhu pääseb liftiga.
- Näitusesaali uksel on lävepakk, mille ületamiseks saab paluda külastusjuhilt puidust kaldteed.
Istumiskohad
- Näitusesaalis on seljatoeta istumiskohad.
Valgus ja heli
- Ruumi üldvalgustus varieerub, et kaitsta ajaloolisi esemeid.
- Ruumi tagaosas oleva installatsiooni juures saab kuulata kõrvaklappidest heli.
Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin.
