Skip to main content

Selgusid parimad digihumanitaaria-alased lõputööd

Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus andis esimest korda preemiad parimatele digihumanitaaria-alastele lõputöödele.

Parimaks 2020/2021. õppeaasta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kaitstud magistritööks sai ajaloolase Ott Koore “Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920-1940: juhtumianalüüs Rahvusarhiivi isikuandmete kartoteegi andmete põhjal” (juhendaja Aigi Rahi-Tamm). Parimaks bakalaureusetööks valiti lingvist Kristjan Poska “Nimeolemite tuvastamine 19. sajandi vallakohtu protokollides” (juhendaja Siim Orasmaa).

Parim magistritöö pälvis 600-eurose ja parim bakalaureusetöö 100-eurose preemia. Välja anti ka neli eriauhinda, mille said Eleni Alexandri semiootika (parim kvalitatiivne uurimus), Karl August Kaljuste anglistika (parima ressursi loomine), Meeri Ott eesti ja võrdleva rahvaluule (parim visualisatsioon) ning Anna Vaher anglistika osakonnast (parim andmepõhine uurimus).

Praegune ajaloodoktorant Ott Koor oli preemia saamisest rõõmsalt üllatunud. “Mäluasutuste töös tekib aina rohkem kvaliteetseid andmekogusid, mida on võimalik digitehnoloogiliste vahenditega analüüsida. Seetõttu usun, et andmestunud allikatega töötamine on tänapäeva humanitaarile eluliselt vajalik käsitööoskus,” ütles ta digihumanitaaria olulisust selgitades.

Parimad digihumanitaaria-alased lõputööd pidid tuginema digitaalsena sündinud või digitaliseeritud materjalidele ja rakendama neil digimeetodeid ja -vahendeid, mis võimaldavad materjale töödelda, visualiseerida või analüüsida kvantitatiivselt või kvalitatiivselt uudsel viisil. Lõputöid hindas komisjon, kes võttis arvesse uurimisküsimuse ja -meetodite uuenduslikkust ning töö üldist kvaliteeti. “Esitatud tööd olid huvitavad ja mitmekesised. Võttes arvesse, et digihumanitaaria küsimused ja meetodid muutuvad iga aastaga aina olulisemaks, on tänuväärne, et nende töödega on päris hea algus tehtud,” ütles žürii liige, mõtteloo ning Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor Meelis Friedenthal. “Loodetavasti suurendavad need tööd teadlikkust headest tavadest digihumanitaaria-alases teadustöös,” lisas ta.

Žüriisse kuulusid veel arvutilingvistika kaasprofessor Kadri Muischnek ja digihumanitaaria spetsialist Peeter Tinits. Parimaid digihumanitaaria-alaseid töid valitakse ka järgmisel aastal.

Lisateave: Ann Siiman, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse koordinaator, 5348 7608, ann.siiman@ut.ee